Foto: Kadri Aan

Kunagi olid need varemed Toolse loss ja endistel aegadel sõitis see paat merd. Kõik vananeb, hävineb ja asendub.

Kas oleme kurvad, et suvi on läbi ja saabus sügis? See on ju loomulik ja me teadsime seda ette. Kaduva roheluse asemele tuleb jälle uus.

Eestis on sel sügisel õunauputus. Suured kogused väärt puuvilja lähevad kompostihunnikutesse. Kõike ei jõuta ära kasutada. Kui maja on metsa ääres, tuleb mõni loom sinna maiustama või talvel end näljasurmast päästma.

Palugem õnnistust Eesti põldudele, aedadele ja metsadele. Mõtelgem palvetes juba nüüd ka järgmisele saagile. Banaanid ja apelsinid on head, aga kohalikku saaki need ei asenda.

Lossid ja paadid lagunevad, aga inimesed elavad juba uutes hoonetes ning ka meresõidud pole lõppenud. Iisraelis on kahe kristliku aastatuhande jooksul mõnele kohale juba mitu korda uus kirik ehitatud. Usk ei kao isegi siis, kui mõni inimene usu kaotab.

Kord teeb Jumal kõik uueks (Ilm 22,5). Olgem selleks valmis!

KAUGELT KOSTAB SÕJAKÕUE KOLEDAT KÕMINAT

Toimetaja kommentaar

Teinekord uudised lihtsalt ei meeldi meile. See maailm on kaugel ideaalist. Aga kui lahendus tuleb Jumala käest, siis on see täiuslik.

SÜÜRIA ON IKKA VALUPUNKT

Päevakorda on tõusnud Süüria keemiarelvade rahvusvahelise kontrolli alla saamine või hävitamine. See ei ole lihtne. Vanaaja mõõgad võis taguda sahkadeks ja piigid sirpideks (Js 2,4), kaasaegsete relvade puhul on kallis nii nende tootmine kui ka hävitamine. Parem oleks jäänud nad tegemata!

Aeg-ajalt kostab muret Süüria kristlaste saatuse pärast. Pole ju revolutsioonid Araabias kuskil kristlaste olukorda paremaks teinud. Diktatuurid, mis lääne mõistes küll inimõigusi jalge alla tallavad, hoiavad oma võimu püsimise nimel äärmusrühmitusi ohjes ja kristlased on seetõttu nautinud suhtelist turvalisust. Kui olud muutuvad vabamaks, asuvad ka äärmuslased tegutsema. Nende silmis võõras kristlik õpetus ja selle kandjad satuvad vaenamise alla. Lääne relvastatud aktsioon Süüria vastu, mis paljude araablaste silmis oleks kristlaste rünnak, suurendaks vaenu veelgi.

Kas diktatuuride ja inimõiguste rikkumistega peab leppima? Ei pea. Aga vägisi kedagi heaks ega demokraatlikuks ei tee. Kui vastav traditsioon puudub, ei saa rahva hulgast leitud uued juhid vanadest palju paremad olema. Protsess on ilmselt mitme põlvkonna pikkune. Soov kohe võõral maal kord majja lüüa toob kaasa ainult uusi hädasid.

Süüria on olnud kunagi edukas kristlik tööpõld. Miks ei võiks ta selleks jälle saada? Alati võiks eesmärgina silme ees seista prohveti nägemus: «Sest maa saab täis Issanda au tundmist – otsekui veed katavad merepõhja» (Ha 2,14).

UUDISEID VALIMISTEST TULEB JÄRJEST

Selgunud on Saksamaa parlamendivalimiste tulemused. Võitjaks osutus, nagu arvatigi, senine liidukantsler Angela Merkel oma Kristlik-Demokraatliku Liiduga. Kuna aga nende senised liitlased kaotasid, tuleb moodustada uus koalitsioon. Võit ei taga veel kindlat võimu, võimu kasutamine on aga katsumuseks igale juhile. Kristlased peaksid muret tundma, et sõna «kristlik» partei nimes õiget tähendust ei kaotaks.

Eestlastel soovitaks oktoobris kohalike volikogude valimistel kindlasti valima minna. Küllap leidub nimekirjades keegi, kelle poolt ka kristlased võiks oma hääle anda. Kristlased ei tohiks olla ühiskonnas passiivsed. Valimas käimine on üks kõige lihtsamaid aktiivsuse avaldusi.

HIRMUS TRAGÖÖDIA KEENIAS

Vabadus ei ole hüve, mis kõiki vaimustab. Inimestele ei tule anda ainult varjupaika või paremat elu, neid tuleb ka vormida eurooplasteks. Võib-olla küll peavad eurooplased ise oma identiteedi enne tagasi saama. Tõelise euroopluse aluseks on ristiusk. «Minust lahus ei suuda te midagi teha,» ütles Jeesus (Jh 15,5).

ISSAND SAADAB HINGAMISVEELE

«Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb Ta mind lebama, hingamisveele saadab Ta mind; Tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka kui ma kõnniksin pimedas orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind. Sa katad mu ette laua mu vastaste silma all; sa võiad mu pead õliga, mu karikas on pilgeni täis. Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.»

Psalm 23

Selle teksti alguses on päris erakordsed sõnad, mida me harva kuuleme: «Mul pole millestki puudust.» On meil pisut või palju, millestki on ikka puudu.

Võib-olla Iisraeli kuningas võis tõesti nii öelda, aga vaevalt temagi. Piiblitundjad arvavad, et Taavet pidi vähemalt 16 korral oma elu päästmiseks kodunt põgenema, koobastest varju otsima ja oma hinge pärast värisema. Ehk oli tal siiski rikkust, vara ja raha.

Ilmutuseraamat ütleb: «Sina ütled: Ma olen rikas ja mul on rikkust küllalt ning mul ei ole puudu millestki – ning sa ei teagi, et sa oled vilets ja armetu ja vaene ja pime ja alasti» (Ilm 3,17). Need, kes ütlevad: «Issand on mu karjane,» võivad öelda «mul ei ole millestki puudust.»

JUMAL ANNAB PARASJAGU

Ma tean, et sellest pole alati kerge aru saada. Oleme nagu too pisike kala, kes oli kalurite juttu pealt kuulanud. Nad rääkisid, et kala peab saama vett ja kui ei saa, siis ta kaua ei ela ning sureb ära. Vaene kala oli sellest kole kohkunud ja tormas vett otsima. Ta ujus ühe ja teise kala juurde ning küsis, kust võiks saada vett – kui ei saa, suren ära. Lõpuks üks sügaval elav vana säga ütles, et kuule, see, mille sees sa elad, ongi vesi.

Sa oled Jumala armu hõlmas, kõik Jumala rikkused on sinu omad. Aga Jumala hoolitsused on natuke erinevad, kui meie seda endale ette kujutame. Sellepärast on meil seda ehk raske mõnikord märgata.

Kui Jumal meie eest hoolitseb, siis Ta ei anna meile väga palju, vaid parasjagu. Ta ei taha, et me loodaksime tagavarade peale, vaid Tema peale, kelle käest tuleb kõik hea and ja täiuslik kink (Jk 1,17).

Kui Jumal hoolitses oma sulase Eelija eest, siis saatis Ta tema näljaajal Sareptasse mitte linnapea, vaid linna kõige vaesema naise juurde, kellel oli niipalju õli ja jahu, et ainult üks kook küpsetada (1Kn 17,8–16). Sellest oli küllalt. Sellest jätkus niikaua, kuni vihma hakkas sadama ja uus vili kasvas ning värske leib sai lauale.

Kui Jeesus toitis viis tuhat meest, siis pandi lauale viis leiba ja kaks kala. Meie meelest ikka vähevõitu küll. Kõik said söönuks ja üle jäi ka (Mt 14,13–21)!

RASKUSI ON IKKA

Ma mõtlen ikka, kas Jumal ei oleks saanud korraldada nii, et Taanieli ei oleks lõvide koopasse visatud (Tn 6)? Ei korraldanud, Taaniel võeti kinni ja heideti näljaste lõvide ette. Aga seal lõvikoopas sulges Issand kiskjate suu.

Kas Jumal ei oleks saanud hoida, et Sadrakit, Meesakit ja Abednegot ei oleks tulisesse ahju visatud (Tn 3,1–30)? Nad olid ju ustavad Jumala sulased. Jumal ei hoidnud. Ahju köeti seitse korda rohkem kui tavaliselt, mehed võeti kinni ja visati põlevasse ahju. Ahju viskajad kõrbesid ahjusuu kuumuses ära. Kuningas vaatas seda pealt ja ütles äkki, et ahju pandi kolm, aga ahjus on neli meest ning neljas on Jumala Poja sarnane. Kui mehed ahjust välja võeti, siis nende juuksekarvadki ei olnud kõrbenud, kõrbelõhna ei olnud ka neil juures!

Jumal hoiab meid raskuste keskel. Ära karda siis tulekuumust, millest tuleb läbi minna. Ja kui me läheme ka läbi surma ja kaduvuse, läbi haua, siis see ei tee meile kahju. Jumal kannab meid läbi kaduva kadumatusesse, läbi surma ellu. Ta on ise meie juures, nagu kogesid need kolm meest seal ahjus. Nii ütles ka laulja: «Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga» (1968. aasta piiblitõlge).

Issanda hoolitsus on sellega meiega, et Ta on ise meie juures. Sellest on küllalt. Jeesus on tõotanud, et kus kaks või kolm on Tema nimel koos, seal on Tema nende keskel (Mt 18,20).

Meie tugevus on selles, et keegi on meie juures. Me oleme seda elus kogenud. Kui üksi oleme, nõrkeme üsna kergesti. Öeldakse, et kahekesi kartagi on kergem kui üksi julge olla.

Kogudus on meie tugevus. Teie olete üksteise tugevus. Kui me oleme üksteise lähedal, siis me oleme tugevamad. Üks isa rääkis mulle, kuidas ta kümneaastane poeg pidi minema pimesooleoperatsioonile. Poiss kartis hirmsasti. Tal oli üks tingimus: «Isa, ma lähen küll, kui sina kaasa tuled.» Isa oli nõus ja arstid olid nõus. Kui poiss oli operatsioonilaual, siis oli tal veel üks küsimus: «Isa, kas sa oled siin?» Siis oli poiss valmis.

Kui Jumal on meie juures, siis ei pea me kartma. Kui Moosesele anti suur ülesanne viia rahvas orjusest välja, oli tal ainult üks küsimus: «Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!» (2Ms 33,15).

JUMAL NÄEB KAUGEMALE

Ma mõtlen Joosepi peale. Eks ta elus oli kurbasid päevi küll – näiteks kui vennad kadeduse pärast ta orjaks müüsid, hea, et päris ära ei tapnud (1Ms 37,12–36). Kui ta orjana teenides püüdis puhast südant hoida, siis ta peale valetati ja ta vangistati (1Ms 39). Kui ta oli vangis, tegi ta kaasvangidele head ja lootis, et ehk nad kostavad tema eest, kui välja pääsevad, aga neil läks meelest ära (1Ms 40).

Ent meile öeldakse: «Aga Issand oli Joosepiga» (1Ms 39,2.21). Kui me edasi loeme, saab meile selgeks, et kõik see, mis Joosepile osaks sai, ei olnud õnnetu saatus, vaid oli teekond vaarao kotta, kus ta sai oma vendade ja paljude rahvaste aitajaks, kui näljahädad tulid (1Ms 41,56–57).

Üks meie kiriku vaimulikke ja teolooge Elmar Salumaa, kes on juba igavikus, rääkis oma elust sõja järel. Paljud tema kaaslased olid juba vangistatud. Päevad läksid, magada ei saanud, iga automüra äratas ta üles, ta ootas, millal teda arreteerima tullakse.

Ühel õhtul tuldi ja ta viidi ära. Ta ütles, et sellel ööl vangikongis magas ta esimest korda rahulikult. Kui ta hommikul silmad lahti tegi, oli kusagilt praost tunginud päikesekiir vangikongi ja teinud seina peale väikese valguselaigu. Sinna oli üks varasem vang kirjutanud: «Ja Jumal oli Joosepiga.» Siis ei olnud tal tuleviku suhtes enam ühtegi hirmu. Jumal on sinuga, armas kogudus. Jumal hoolitseb su eest!

RIKUTUSE KESKEL

Jumal tõotab meid hoida kõikides olukordades. Tema vägi on suurem. Laulja ütles: «Sa võiad mu pea õliga, mu karikas on pilgeni täis.» Vanem tõlge ütles «ülevoolavalt täis». Olen teisi keeli vaadanud, igal pool öeldakse «ülevoolavalt täis». Ei piisa sellest, et oleks pilgeni täis. Jumal hoolitseb meie eest erilisel viisil, Ta paneb ühe headuse allika meie sisse, mis hakkab välja voolama. Siis ei ole kurjal mõjul meie üle meelevalda.

Vene ajal õpetati tsiviilkaitses, et kui on gaasirünnak – täna on see Süürias aktuaalne – ei piisa enda kaitsmiseks sellest, kui me kõik akna- ja uksepraod kinni topime. Mürkgaasid tulevad igal juhul sisse. Aga kui tekitada ruumi ülerõhk, kui seestpoolt hakkab õhk väljapoole liikuma, siis ei tule väljast halvad mõjud sisse.

Jumal tahab meid uuesti sünnitada, oma Vaimu meie sisse anda, elava allika meisse panna, mis väljapoole voolab. Jumal on sind uuesti sünnitanud. Ta on oma Vaimuga sind täitnud, mitte ainult täis, vaid ülevoolavalt. Me ei suuda vait olla, me tahame jagada ja tunnistada, me tahame rääkida, me tahame kuulutada. Midagi voolab meist välja. Jumal hoolitseb ja kaitseb meid sellega, et Ta täidab meid ühe jõuga, ühe allikaga, mis välja voolab.

Jumal hoolitseb sinu eest, aga mis on sinu osa? Laulja teadis seda: «Ainult headus ja heldus järgivad mind kõik mu elupäevad ja ma jään Issanda kotta eluajaks.» Jeruusalemma koguduse kohta on öeldud: «Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes» (Ap 2,42). Sinu osa on jääda Jumala rahva hulka igal hetkel, siis Issanda headus ja heldus järgivad sind kõik su elupäevad.

JOEL LUHAMETS
EELK Tartu praostkonna praost,
Tartu Pauluse koguduse õpetaja

Jutlus Oleviste koguduse
aastapäeval 15. septembril 2013

PIIBLIKOOL ALUSTAB TÖÖD

Aktuaalne teema

Oktoobri algul alustab Tallinnas tööd Eesti EKB Koguduste Liidu piiblikool. Millega tegu, sellest rääkis Kuulutajale Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor MARGUS KASK.

Kellele on piiblikool mõeldud?

Piiblikool on nendele, kes otsivad uusi väljakutseid oma usuelus ja soovivad vaimulikus elus kasvada. Piiblikooli missioon on aidata Jeesuse järgijatel leida oma annid Jumala teenimiseks. Inimesed vajavad sellist koolitust, kus õppida tundma Piibli tõdesid. Õppeaeg on üks aasta, õppetöö toimub üks kord kuus reede õhtul ja laupäeval.

Kas niisuguseid teadmisi ei peaks inimene oma kogudusest saama?

Kogudus on keskkond, kus inimene saab tõesti esimese emapiima oma vaimulikule toidulauale. Koguduste-vaheline koolitus võimaldab aga kutsuda õpetajad, kes on spetsialiseerunud kindlatele teemadele. Samuti tekib osadus eri koguduste inimeste vahel.

Piiblikool ametlikku haridust vist ei anna?

Igasugune ametlik koolitus annab ametliku hariduse, kuid tegemist ei ole tasemeõppega, seaduse terminitega rääkides on see vabahariduslik koolitus. Siiski, läbides piiblikooli, on võimalik omandada ainepunkte seminari õppekavast. See annab lisaväärtuse kõigile õpilastele, võib-olla mõni neist soovib hiljem oma vaimulikke õpinguid jätkata.

Kas see tähendab, et õppima asujal peab olema keskharidus?

Kui ta seminari tuleb õppima, siis küll, aga piiblikool seda ei eelda. Piiblikool on kõikidele ja me püüame läheneda Piibli õpetusele ja usuelule praktilisest küljest. See, mida piiblikoolis õpetatakse, peab olema mõistetav igale inimesele.

Aga hariduse ülemist piiri ka ei ole, et sa oled liiga tark, ära tule?

Arvan, et isegi mitme doktorikraadiga inimesed ei pea ennast targaks. Piiblikooli õpilaste nimekirjas on akadeemilise hariduse poolest väga erinevad inimesed. Kokku toob neid huvi Piibli tõdede vastu ning akadeemiline kraad ei ole tähtis.

Sinu jutust kostab, et kool on juba komplekteeritud?

Sel aastal enam õppijaid juurde ei võeta. Esialgselt sai mõeldud, et paarikümne õpilasega peaks enamvähem hakkama saama. Tegelikult osutus huvi väga suureks ja koolis alustab 51 inimest.

Kes piiblikooli juhivad ja kes seal õpetavad?

Piiblikooli juhatan mina. Evelin Belõi teeb koordinaatori tööd. Ettevalmistavas meeskonnas olid Viljar Liht, Indrek Luide, Eenok Palm, Matt Edminster, Pille Havakats ja Argo Buinevitš. Õpetajate hulgas on Meego Remmel, Joosep Tammo, Gunnar Kotiesen, Enn Veevo, Timo Lige jt, kokku 15 inimest.

Seminar asub Tartus, miks piiblikool Tallinnas on?

Üks oluline mõte oli, et piibliõpe peaks olema inimesele võimalikult lähedal. Seepärast tahame pidada piiblikooli liidu erinevates tööpiirkondades. Mõtlesime, et pilootprojekti viime läbi Tallinnas. Kus on järgmine piirkond, selgub uue aasta alguses.

Veidi ka seminarist. Hiljuti oli jälle diplomitööde kaitsmine.

Augustis kaitses diplomitööd kaks inimest. Tavaliselt tehakse seda juunis. Aga neli aastat tagasi oli õppekava muutus ja osa seminariste jäi vana juurde. Me kehtestasime tähtaja, kus vana versioon lõpetab kehtivuse, see oli tänavu 31. august. Seminari lõpetasid Taavo Lige (diplomitöö teemaks oli «Uus leping Jumala lepingute reas», juhendaja Margus Kask) ja Alice Pärnits («Õpetus heast majapidamisest Piiblis ja kaasaegses vabakirikus Eesti EKB Liidu näitel», juhendaja Toivo Pilli). Need, kes vana õppekava järgi lõpetada ei jõudnud, saavad oma ainepunkte üle kanda õppekava uude versiooni. Mõned jätkavad eksternidena ja neil on ka võimalik kunagi lõpetada. Õpitu kaotsi ei lähe.

Kuidas seminari tulevik paistab?

Õppekava on olnud pidevas arengus. Alles käesoleva aasta kevadel kinnitas liidu vanematekogu praegused viimased muudatused. Uus õppekava versioon pöörab suuremat tähelepanu Pühakirjale ja Piibli ainetele, sest Piibel on vaimulike esimene tööriist. Esimesel kursusel alustab kolm uut üliõpilast.

2011. aastal viis Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur seminaris läbi üleminekuhindamise. Uuriti, kuidas on lood meie õppetöö kvaliteedi, ressursside ja jätkusuutlikkusega. Kvaliteedi kohta ei olnud etteheiteid, küll aga ei suutnud nad mõista, kuidas on võimalik kooli annetuste peal üleval pidada, nagu see kristlikus süsteemis tavaks on. Ja loomulikult meie kooli väike üliõpilaste arv tekitas ka küsimusi. Teiselt poolt kumbki neist ei avaldanud negatiivset mõju meie õppetöö kvaliteedile. 2014. aastal tuleb uus hindamine, mille loodame Jumala armus läbida. Kui vaadata Jumalale, siis paistab tulevik ilus.

Täname!

17. septembril 2013
Skype’i vahendusel

MOSLEMITE VÕITMISEKS KRISTUSELE PEAB NEID ARMASTAMA

Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris Tartus pidas kultuuridevahelistest uuringutest (rõhuasetusega suhtlemisel moslemitega) loenguid dr MIHAIL MALANCEA (51) Moldovast. Ta on Chişinăus asuva Moldova EKB liidule kuuluva ülikooli Divitia Gratiae prorektor, TCMI Instituudi (Austria) rahvuslik direktor ja professor ning Lootuse EKB koguduse pastor Chişinăus. Lõunasöögi ja loengu vahel tuli intervjuu temaga kiirtempos ära teha.

Milline on praegu Moldova olukord?

Moldova liigub poliitiliselt Euroopa poole. Novembris kirjutatakse Vilniuses alla leping idapartnerluse laiendamise kohta.

Kristlikul tasandil on Moldovas praegu umbes 20 tuhat baptisti ja umbes 15 tuhat inimest muudes evangeelsetes liikumistes – nelipühilased, karismaatikud jt. Moldovas on kaks õigeusukirikut – üks on seotud Moskva patriarhaadiga ning teine Rumeeniaga ja selle kaudu Konstantinoopoli patriarhaadiga.

Väga paljud Moldova kogudused tegelevad misjonitööga. Baptistikogudustest on umbes sada misjonäri endise Nõukogude Liidu maades ja ka sellistes moslemimaades nagu Iraan ja Afganistan.

Eile ja täna on Moldovas baptistiliidu kongress. Mina ei saa seal osaleda, sest õpetan siin. Ma olen liidu juhatuse liige. Olen professorina küllalt seotud tööga mitmes Euroopa riigis ja Kesk-Aasias ning rohkem mul aega liidus mingit kohta pidada ei ole.

Millised sidemed on Moldoval Rumeeniaga?

Väga head sidemed. Enamikul moldaavlastel on kaks kodakondsust – Moldova ja Rumeenia oma. 1940. aastal sai Moldovast Nõukogude Liidu osa, aga pärast liidu lagunemist võib iga rumeeniakeelne (moldova keel on tegelikult rumeenia keel) inimene, kes suudab tõestada, et ta on Rumeenia kodanike järeltulija, saada Rumeenia kodakondsuse.

Koostöö käib ka baptistiliitude tasandil. Rumeenia pastorid külastavad meie kogudusi, meie sõidame erinevatele konverentsidele ja kohtumistele, nende liidu president on tegutsenud aktiivselt ka Moldovas.

Kuhu on kergem üle piiri minna, kas Rumeeniasse või Dnestri-äärsesse vabariiki ehk Moldovast eraldunud aladele?

Kui pass on olemas, siis Rumeeniasse. Probleemi pole ka Dnestri-äärse vabariigiga, aga sinna minnes tunned mõnikord psühholoogilist survet. Tegelikult ei ole nende vahel, kes elavad Dnestri paremal ja vasakul kaldal, mingit lõhet. See on kunstlikult tekitatud pinge. Dnestri-äärse vabariigi baptistikogudused kuuluvad Moldova baptistiliitu.

Kui suur teie ülikool on?

Meil on umbes 350 üliõpilast. Meilt saab kõrghariduse teoloogia ja misjoni alal, aga ka sotsiaaltöö või majanduse alal. Moldova riiklikku akrediteeringut ülikoolil ei ole, kuid on Euro-Aasia teoloogiliste koolide akrediteerimisühingu oma. Riikliku akrediteeringu võib-olla isegi saaks, aga mingil määral tahame me hoiduda liiga rangest õigeuskliku riigi kontrollist.

Miks Teid islam huvitab?

Kõigepealt sellepärast, et Issand Jeesus Kristus läkitas oma koguduse kuulutama evangeeliumi kõigile maailma rahvastele. Nende hulka kuuluvad ka islamiusulised. Peale selle valmistab meie ülikool juba 15 aastat ette töötajaid islamimaade jaoks.

Moldova lõunaosas elavad gagauusid. Nad on üks väheseid turgi rahvaid, kes on kristlased. Nad alustasid misjonitööd Türgis, aga pärast laiendasime seda Kesk-Aasiasse, sest Aserbaidžaani, Turkmenistani, Usbekistani, Kasahstani ja Kõrgõzstani rahvad räägivad turgi keeli. Hakkasime Kesk-Aasiast võtma üliõpilasi. Praegu on kokku juba umbes tuhat inimest, kes õppisid meil ning töötavad nüüd Kesk-Aasias ja moslemimaades.

Kas Moldovas on moslemeid?

Moldova oli 250 aastat Osmanite impeeriumi ikke all, aga sellele vaatamata ei tekkinud seal ühtegi islami kogukonda. Aga eelmisel aastal tekkis see uutest moslemitest, kes viimase 20 aasta jooksul on Moldovasse elama tulnud. Nad tegelesid äriga, said haridust, abiellusid Moldovas. Islami vastu võtnud moldaavlasi on väga vähe.

Euroopas on moslemeid palju.

Islam on Euroopas religioonidest teisel kohal. Sellel on nii hea kui ka halb külg. Alustan halvast. Islam levib ja ta on misjonlik religioon. Moslemite juurdekasv on kaheksa korda kiirem kui eurooplaste oma. Teisest küljest on eurooplastele antud praegu suurepärane võimalus neid evangeliseerida. Seda on Euroopas palju lihtsam teha kui Araabias või turgikeelsetes maades.

Kas seda tehakse?

Kahjuks on väga vähe liikumist selles suunas. Aga midagi juba on. Loodame, et tulevikus kogudused hakkavad sellele tähelepanu pöörama.

Kuidas teie misjonäride töö moslemimaades edeneb?

Enamik misjonäridest töötab nendes maades põrandaalustes kogudustes. Paljudes moslemimaades ei saa kristlikke kogudusi registreerida, sellepärast kogunevad kristlased kodusid mööda kuni 20-inimeselistes gruppides. Kui grupp läheb suuremaks, jaotatakse see kaheks. Kui kasvab edasi, poolitatakse jälle. Sellisel viisil misjonitöö laieneb.

Kas misjonäre kiusatakse nende riikide võimude poolt ka taga?

Ma arvan, et ilma raskusteta ei ole edu olemas. Juhtub, et mõnesid misjonäre ei lubata enam maale. Tuleb ette tagakiusamisi, võidakse teha piiranguid. Töö ei ole avalik ja pole lihtne, seda enam, et moslemid vaatavad sellele põlgusega.

Mõned arvavad, et kuna judaism, kristlus ja islam tunnustavad kõik Aabrahami, siis võiksidki nad koos olla.

Mingil määral oleme me kõik Aabrahami lapsed. Kristlased on seda usu kaudu, aga ka füüsiliselt, sest esimesed kristlased olid juudid. Aabrahamil oli veel teine poeg Ismael, kellest põlvnes 12 suguharu. Nendest said araablased.

Ma arvan, et kogudus võib ühendada juute, erinevatest rahvustest kristlasi ja endisi moslemeid, kes kõik on võtnud Kristuse vastu kui isikliku Päästja. Poliitilisest vaatekohast ei ole kokkusulamine võimalik. Ei ole näha mingeid märke, et juudid võiksid leppida moslemitega ja kristlus ainult segab neid mõlemaid.

Kas kristlased, juudid ja moslemid teenivad sama Jumalat?

Jah ja ei. Ei saa vastata mustvalgelt. Kristlased, juudid ja moslemid alustavad õpetust Jumalast määratlusega, et Jumal on olemas, Jumal on igavene, Jumal on kõikvõimas. Kõik need kolm usku kirjutavad sellele monoteistlikule postulaadile alla.

Aga siia tuleb lisada ajalooline faktor. Judaismis ja kristluses arenes õpetus Jumalast Jumala ilmutuse pinnal. Jumal ilmutas end Vana Testamendi prohvetitele ja tegi seda täielikult Jeesuses Kristuses. Islam ütleb, et Jumal on inimkogemusele haaramatu, Ta ei ilmuta end inimesele isiklikult. Seepärast arusaam Jumalast arenes islamis küll vastupidiselt paganauskudele, aga ka vastuolus juutlusele ja kristlusele.

Seega algpunkt on ühine, aga pärast on suur vahe. Me usume Jumalat, kes ilmutas end Isa, Poja ja Püha Vaimuna. See ei ole meie mõttevälgatus, Jumal ilmutas end sellisena. Moslemid seda ei tunnusta.

Ei saa olla mitut ainujumalat. Keegi on tegelikult ilma Jumalata või teenib ebajumalat.

Kui me räägime ebajumalakummardamisest, siis on siin ka kaks lähenemist. Inimene võib muutuda ise endale ebajumalaks või luua endale ebajumalad. Moslemitel pole mingeid pilte ega kummardatavaid esemeid. Aga kui me vaatame islamiusku ennast, kuidas nad kummardavad ja kuidas nad rangelt oma reeglitest kinni hoiavad, siis võime öelda, et mingil määral saab usk ise ebajumalaks.

Millest Te siin rääkisite?

Ma õpetan, et tuleb armastada moslemeid ja täita Jeesuse korraldust «Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!» (Mk 16,15). Huvitav, et kui Jeesus lõpetas oma töö, siis Ta ei ütelnud, et kogudus peaks läkitama misjonäre. Ta läkitas terve koguduse kuulutama.

Me ei saa minna maailma ja teenida neid, keda me ei armasta. Me ei suuda võita ristiusule moslemeid, viia nendeni tõde, kui me neid ei armasta. Sellepärast me õpime siin tundma nende kultuuri, et neid armastada sellistena, nagu nad on. Samuti õpetame, kuidas viia evangeeliumi rasketesse paikadesse rasketele rahvastele.

Täname!

20. septembril 2013
Kõrgemas Usuteaduslikus
Seminaris

USK TÄHENDAB OTSUSTE TEGEMIST

Minu nimi on Tim. Ma sündisin 1979. aastal Viinis ja mul oli väga õnnelik lapsepõlv. Minu vanemad olid mõlemad usklikud ja nii olen ma väikesest peale piiblilugude saatel üles kasvanud.

Palju aastaid ei kahelnud ma kunagi Piibli tõelisuses ega selles, et need lood tõesti niimoodi ka toimusid. Aga see, et ei piisa, kui ma olen kuulekas, hea inimene ja usklike vanemate laps, sai mulle tõeliselt selgeks alles hiljem.

JEESUS KUTSUS MIND

Rääkisin oma murest emale ja andsin sel õhtul oma elu Jeesusele üle. Ma palusin Teda, et Ta minu ellu tuleks ja mulle mu patud andeks annaks. Ta kinkis mulle tõelise ja ehtsa rahu, ma tohtisin teada, et olen nüüd päästetud ning miski ega keegi ei saa mind enam Jumala käest ära rebida.

Kooli ajal oli mu usuelu üks pidev üles-alla liikumine. Mu sõbrad teadsid küll, et ma olen kristlane, kuid ma ei tahtnud sellest palju rääkida. Minu sõprade hulgas ei joodud, suitsetatud ega tarvitatud kunagi narkootikume. Kui nädalalõpus välja läksin, piirdus see enamasti ainult kino ja McDonald’sis käimisega.

MA EI PÜSINUD KINDLALT

Kuid usk ja side Jumalaga hakkasid muutuma kõrvalise tähtsusega asjaks. Ma kohtasin sel ajal ka ühte head tüdrukut oma kooliajast. Me läksime õhtuti sageli ja pikaks ajaks välja ning mu elu näis olevat väga õnnelik.

Sageli koputab Jumal eriskummalisel viisil meie südameuksele. Suve lõpus oli meie sõprus järsku läbi. See ootamatu muudatus lõi mu tookord rööpast välja. Ma veetsin aega maalides, käisin jooksmas ja mõtlesin palju elu üle järele.

Kuid mõne kuu pärast andis Jumal mulle uue alguse. Mulle sai selgeks, et ma ei saa lasta Jumalal enda kõrval paralleelsel teel käia, vaid pean tegema täieliku otsuse Teda järgida. «Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Issand on Jumal, siis käige Tema järel» (1Kn 18,21).

Ma teadsin, et pean enda seisundi iseenda ja Jumala ees selgeks tegema ning seda ka väljendama. Teadmine, et ma ei pea mitte kõigepealt ise kõike korda tegema, vaid võin tulla nii, nagu ma olen, Tema juurde, andis mulle julgust ja usaldust.

Kui olin asendusteenistuse lõpetanud, läksin ülikooli pedagoogikat ja eripedagoogikat õppima. Järgmistel aastatel võisin oma elus Jumalat imepärasel viisil jälle kogeda ja Teda paremini tundma õppida.

ISIKLIK ELU SAI KORDA

Kui me mõnikord arvame, et Jumal tahab meie elust kõik «rõõmu» ära võtta või et kristlasena elamine tähendab igavat elu täis käske ja ettekirjutusi, siis tegelikult on meie Jumal hoopis teistsugune. Ta soovib meile ainult kõige paremat ja teab, mis meie jaoks see parim on. Kui tihti võisin ma seda kogeda ja kui sageli ma seda veel oma elus näen!

2. novembril 2002 olid minu ja Kathrini pulmad. Olin siis 23-aastane ja tema 22. Ma ei arvanud ega unistanud, et nii noorelt perekonna loon. Aga Jumala teed on niipalju imelisemad kui meie omad ja Tema mõtted kõrgemad kui meie omad.

ISIKLIK VASTUTUS JÄÄB

Ma ei ole sellega isiklikust vastutusest oma elu suhtes loobunud, aga ma võin kindel olla, et mul on keegi, kes koos minuga elust läbi läheb ja mind maha ei jäta. Sest neil aegadel, kui Jumal ei olnud mu lähedal, ei jätnud Tema mind maha, vaid mina Teda – Tema oli alati kohal ja ootas seda hetke, millal ma tagasi pööran ja Tema laialisirutatud käte vahele jooksen.

Milline julgustus on teada, et ükskõik milliseid tõkkeid me oma elus ületama peame, võime ikka oma taevase Isa juurde tulla, kes on alati meie jaoks kohal ja meile hoitust, rahu, julgeolekut ja soojust kingib.

Jeesus on ainus, kes tõelist rahu sinu hingele pakkuda võib – ma olen seda oma elus imelisel viisil kogeda võinud. Kui kauaks jääd sa veel otsima? Jeesus ütles enda kohta: «Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.» (Jh 14,6).

TIM
Evangeliums.net

UUDIS SUIGUST

TA EI UNISTANUD KANGELASTEOST

Kui 20-aastane Michael Brandon Hill automaadiga AK-47 relvastatuna ja 500 padruniga põhikooli tormas, hakkas talle sissepääsu juures silma kooli raamatupidaja. Mees võttis ta pantvangi.

PALVE JA VESTLUS

Michael Brandon Hill oli talle seletanud, et tema jaoks on elu mõttetu. Oma isa pole ta kunagi tundnud ja ema on surnud. Ta teab, et tal on psüühilisi probleeme. Ometi oli ta jätnud rohud võtmata. Ta tulistas politseinikke, kes kooli ees seisid, kuid ei saanud pihta.

Antoinette Tuff sai märkamatult hädaabi numbri valida ja kõike hakati salvestama. 14 minutit rääkis naine amokijooksjaga. Ta ütles, et ei vihka teda ja rääkis talle oma elust. Et mees jättis ta eelmisel aastal pärast 33-aastast abielu maha, ta oli tema ainus armastus 13. eluaastast alates. Ta oli enesetapu äärel. «Me kõik läheme läbi raskete aegade. Sul pole häda midagi.» Seejärel rääkis ta oma raske puudega pojast.

Lõpuks läks Antoinette Tuffil korda relvastatud meest veenda, et see laseks automaadi alla ja heidaks näoli põrandale. Ta palus telefoniliini teises otsas olevat naist selle eest hoolitseda, et politsei pantvangivõtjat maha ei laseks.

ÕNNITLUS OBAMALT

Et kriisiolukorras peab rahulikuks jääma, oli just äsja Antoinette Tuffi kodukoguduses räägitud. Kohalikule raadiole ütles ta, et tema pastor oli rääkinud, kui oluline on omada elus ankrut ja kuidas Kristuselt tuge saada.

Miks tal õnnestus amokijooksjat loobuma veenda, seda ei oska Antoinette Tuff seletada: «See ei olnud minu teene. Ma palvetasin palju selle mehe pärast.» Ta ei olevat kangelane: «Ma andsin kõik Jumala kätesse.»

TEGELIKULT OLI TAL VABA PÄEV

Pärast koolitulistamist Newtownis Connecticuti osariigis detsembris 2012, kus sai surma 26 inimest, neist 20 last, oli USA rahvusliku relvaühingu esimees Wayne La Pierre rääkinud täiendavale relvakontrollile vastu ja seletanud: «Paha poissi relvaga suudab peatada ainult hea poiss relvaga.» Antoinette Tuff tõestas, et ka relvastamata naine võib seda teha, kui ta on leidnud endale kindla toe Kristuses.

KLAUS RÖSLER
idea Spektrum

UNLEASH ESTONIA

juhtimiskonverents 21. septembril 2013 Tartus Vanemuise kontserdisaalis

1. Peakõneleja pastor Perry Noble Ameerikast.
2. Enne algust fuajees.
3. Konverents tõlgiti eesti ja vene keelde.
4. Vaade saali.
5. Vaheaegadel aeti juttu ja jagati muljeid.
6. Konverentsi korraldaja 3D koguduse ülistusansambel peakõneleja selja taga.

Fotod: Helari Hellenurm