Noored ameeriklased laulavad Karmeli mäel: «Jumal, sul ligemal ihkab mu vaim!»

Kevad on alanud. Pööripäeval oli veel tugevat talvehõngu, aga päike käib kõrgelt ja varsti on kõik hoopis teist nägu.

Kristus on surnud ja üles tõusnud. Et Ta on võitja, see ei selgunud kohe. Ka Tema kõige lähedasematel sõpradel võttis selle veendumuseni jõudmine veidi aega.

Eestis tundub usk olevat nišiteema. Mulje on petlik, sest just usk määrab iga üksiku inimese igavese tuleviku. Ja kui vaadata laiemalt, siis usk, olgu õige või vale, on üleilmselt paljude sündmuste põhjuseks.

Jeesus ütles: «Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.» (Jh 14,6). Uskugem Temasse, Temast tähtsamat pole olemas. Kuulutagem Tema nime, sest Ta jättis armastusest oma elu kõikide inimeste eest. Pidagem vastu, sest kord oleme võitjad koos Temaga.

TEGUTSEMA PEAB TARGALT

Toimetaja kommentaar

Venemaa toob mingi osa oma vägedest Süüriast välja. Selle põhjus ei ole päris selge, aga mingeid muutusi Süüria kodusõjas see arvatavasti tähendab.

Süüria jääb üheks maailma valupunktiks veel tükiks ajaks. Isegi kui seal peaks sõda lõppema, ei kaota see veel kõiki probleeme. Purustatud maa tuleb taas üles ehitada, osa põgenikke tahab koju tagasi pöörduda, teiste pärast tekivad uued erimeelsused seal, kust nad ära ei lähe. Inimeste ja
kogukondade rikutud suhteid tuleb
Süürias veel kaua siluda.

«Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud,» ütles Jeesus (Jh 16,33). Temast paremat lahendust ei ole ühelegi rahvale pakkuda.

KAS PEAKS EESTIS FOSFORIITI KAEVANDAMA?

Fosforiit on rikkus, mis seisab praegu kasutamata, nii-öelda sukasääres. Küsimus ei ole ainult selles, kas me saaksime selle võimalikult väikeste looduskahjudega kätte ja hea hinnaga maha müüa, vaid ka selles, milleks me seda raha tahame kasutada. Missugused on need investeerimisplaanid, mis uut rikkust toodavad ja elu edasi viivad? Ei või ju fosforiiti lihtsalt igapäevakulude katmiseks ära raisata. Alles siis, kui mõistlikud plaanid on olemas, tasub mõelda kopa maasse löömisele. Fosforiit on mittetaastuv maavara, mis kunagi ammendub.

Mõnikord öeldakse, et hoiame parem oma loodusvarad järgmistele põlvkondadele, nemad on targemad kui meie, oskavad paremini kaevandada ja majandada. See ei tarvitse siiski päris õige argument olla. Nii mõnedki pärijad on osanud esivanemate kõhu kõrvalt kokku hoitud vara lihtsalt ära raisata ja on jäänud veel vaesemaks, kui nad enne olid. Jätame tulevikule kõige parema osa siis, kui ise olevikus mõistlikult elame.

«Kui kellelgi teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalalt, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse,» kirjutas Jaakobus (Jk 1,5). See ei ole vastuse andmata jätmine või kõrvalehiilimine vastutusest. Jumalast valgustatud mõistust on vaja nii usuasjades kui ka päris ilmalike otsuste tegemiseks. Paljud argumendid fosforiidivaidlustes on emotsionaalsed või otsitud. Varem või hiljem tuleb kas-küsimuse asemel anda tõsine vastus kuidas- ja milleks-küsimustele. Võib-olla on täna tark öelda veel «ei», aga rumal oleks öelda «mitte iialgi».

KOOS ODINIGA EI VÕI SÕTTA MINNA

Odin oli muinasgermaani rahvaste hulgas hästi tuntud ebajumal, muuhulgas sõjajumal. Odini nimel oli mitmeid vorme, tema nime kannab tänaseni inglise, hollandi ja skandinaavia keeltes kolmapäev. Odinile ohverdati ka inimesi.

Olenemata sellest, kuidas keegi suhtub pagulastesse, kas võtaks nad vastu, poeks nende eest peitu või takistaks aktiivselt nende tulekut, ebajumalate nimel ja nende sõjaväes ei tohi midagi ette võtta. «Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval,» andis Jumal kõigile kristlastele tuntud käsu (2Ms 20,3).

Jumal karistas karmilt Iisraeli ebajumalateenistuse eest, isegi kui kellelgi olid näiliselt head kavatsused. Oma haiguses abi otsivale kuningas Ahasjale tuli Jumalalt surmaotsus: «Nõnda ütleb Issand: Kas ei ole Iisraelis Jumalat, et sa läkitad küsima Baal-Sebubilt, Ekroni jumalalt? Seepärast sa ei astu enam alla voodist, kuhu sa oled läinud, vaid pead tõesti surema!» (2Kn 1,6).

Meil on olemas tõeline Jumal, kelle peale võime panna oma lootuse. Tema ütles: «Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi, siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega.» (Js 55,2). Ka pagulaste kodumaad ja sihtmaad on Jumala pilgu all.

PALMIOKSAD JA VALGE RÜÜ

«Pärast seda ma nägin, ennäe: suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist paganahõimudest ja suguharudest ja rahvastest ja keeltest seisis trooni ees ning Talle ees, valged rüüd üll ja palmioksad käes. Nad hüüdsid suure häälega: «Pääste on meie Jumalal, kes istub troonil, ja Tallel!» Kõik inglid seisid trooni ja vanemate ja nelja olevuse ümber ning heitsid trooni ette silmili maha ja kummardasid Jumalat, hüüdes: «Aamen! Õnnistus ja kirkus ja tarkus ja tänu ja au ja vägi ja võim olgu meie Jumalale igavesest ajast igavesti. Aamen.» Ja üks vanematest kõneles ja ütles mulle: «Need seal valgetes rüüdes – kes nad on ja kust nad tulid?» Ma vastasin talle: «Mu isand, sina tead.» Ning tema ütles mulle: «Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres. Sellepärast nad on Jumala trooni ees ning on teenimas Teda ööd ja päevad Tema templis. See, kes istub troonil, laotab oma telgi nende üle. Neile ei tule iial enam nälga ega iial enam janu, ka ei lange nende peale päikest ega mingit lõõska, sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhatab nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist.»»

Ilm 7,9–17

Ilmutusraamat annab meile aimu taevast. Midagi sellist me ise välja mõtelda ei suudaks. Johannesele ilmutatu peab saama ka meile ilmutuseks, peab meile avanema. Ka Kristuse rist peab saama ilmutuseks, sama on ülestõusmisega.

PÄRAST SEDA

Vahel soovime, et oleks «pärast seda». Noor inimene, valmistudes eksamiks, võib mõelda: «Oh, oleks juba pärast seda.» Enne mõnda vastutusrikast ülesastumist olen mõelnud samamoodi – oleks juba selle päeva õhtu, oleks see juba läbi. Muidugi olen jõudnud alati ka sellesse õhtusse. Mõnikord on hästi läinud ja meel tänulik, teinekord olen läbi kukkunud ja seetõttu natuke frustreeritud, aga kogemuse võrra rikkam ikka ning seegi on tänupõhjus.

Kui midagi ebaõnnestub, siis mõtlen: «Saaks ühe korra veel proovida.» Täpselt sama võimalust ei tule enam kunagi. Jumal võib siiski anda veel uue katse.

Täna, kui mõtleme Ilmutusraamatu märksõnadega «pärast seda», andkem endale aru, et siis ei saa enam midagi muuta. Samast raamatust leiame ka salme, kus öeldakse lõplik otsus jumalatute kohta. Selliseid viiteid on ka mujal.

Loetud tekstis on kõigepealt öeldud: «Ennäe, suur rahvahulk, keda ükski ei suutnud loendada…» Kui palju neid siis ikka on?

Lk 13,23–24.29–30: «Aga keegi ütles Temale: «Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?» Tema aga ütles neile: «Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda! … Ja inimesi tuleb idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks, ja on esimesi, kes jäävad viimasteks!»»

Siin oli üks küsimus, mis on ikka ja jälle üles kerkinud: «Issand, kas neid on pisut, kes pääsevad?» Jeesus ei vasta sellele küsimusele päästetute hulga kohta. Ta veenab küsijat pingutama, et too ise kindlasti pääseks. Teie võidelge, et sisse saada! Ja lisab infot nende kohta, kes on välja jäänud, kelle suhtes enam aega tagasi ei pööra. Aga praegu on ju veel «enne». Praegu ja täna saame valikuid teha.

Siia kõrvale võiks tuua näite: kui Jeesus Galilea järve kaldal Peetrusega vestles ja talle uue ülesande andis, siis küsis Peetrus: «Aga kuidas jääb temaga?» – viidates Johannesele (Jh 21,21). Meil on kiusatus käia ja mõõta, küll inimeste hulka ja teiste tööd. See võib osutuda veaks. Teame Piiblist Taaveti päevil korraldatud rahvaloendamise kurba tagajärge.

Mitmete inimeste igavene elu ja pääste võivad jääda selle taha, mida teised arvavad. Jeesus vastas Peetrusele: «Sina järgi mind. Johannes ei puutu praegu asjasse!» Ütleksin täna samuti: «Hea lugeja! Võitle, et pääseksid sisse! Järgi Jeesust!»

ISIKLIK JA/VÕI KOGUKONDLIK USK

Siin on kaks aspekti. Usk on tõepoolest isiklik. See tähendab, et iga inimene isiklikult otsustab, kas uskuda Jeesusesse, Tema lepitavasse Kolgata töösse või mitte. Kas võtta vastu Issanda päästepakkumine? Kas järgida Kristust? Need on isiklikud küsimused ja nende osas vastame Jeesusele isiklikult.

Rõõm on tunda mõnda abielupaari, kes on selle küsimuse otsustanud koos ja järgivad täna Kristust. Kui aga näiteks mees peaks otsustama, et tema ei usu Jumalat, siis mida peaks kostma naine? Võib-olla on see ainuke asi, milles naine võtab isikliku seisukoha ja järgib Jeesust. Tunnen ka selliseid naisi. Kerge see ei ole, aga usuküsimus lihtsalt on sedasorti küsimus.

Teine aspekt – usk, olles küll isiklik, ei ole individualistlik. See on kogukondlik. Me oleme kogudusena koos. See on Kristuse ihu, mis toimetab maa peal. Koguduse kaudu saab kehastatud Kristuse missioon, Tema armastus. Päästetud lisatakse koguduse juurde. Päevast päeva – nagu on kirjas Apostlite tegudes.

SUUR HULK TROONI EES

Olen üksikutel kordadel viibinud taolistel suurkogunemistel, kus on olnud esindatud paljud rahvused ja keeled. Sellised kogemused vaimustavad.

Mõni sõna troonist. Mäletan oma poja Markuse, kes võis siis olla vaid mõne aastane, siirast küsimust: «Kus Jumal istub? Milline Jumala tool on?» Seni kuni mina, olles imestunud küsimuse üle, mõtlesin välja vastust, vastas ta ise: «Kas Jumala tool on troon?»

Kallid sõbrad, ongi nii. Troon on autoriteedi ja võimu koht. Troon näitab valitsemisõigust. Isik, kes istub troonil, on valitseja.

Lugesin kellegi kogemust trooniga. Nimelt külastas ta Türgis Topkapi lossi. See on sultani kuulus loss, asub mäe otsas ning sealt avaneb vaade Bosporuse väinale ja Kuldsarve lahele. Seal asub ka troon. Tegemist ei ole lihtsalt mingi tugitooliga, vaid pigem laia diivaniga, kuldselt kaunistatud ja sohvapatjadega. See mees ütles, et sai nüüd paremini aru, millest Piibel räägib. On ju öeldud, et Jumal-Isa istub troonil, aga Jeesus on Tema paremal käel.

Mäletan, et varem kujutasin ise ka trooni kuidagi sellise kohana, kus on ruumi vaid ühele. Ja kuna Johannes kirjutab oma evangeeliumi esimeses peatükis Pojast, kes on Isa süles, siis oli mullegi jäänud ettekujutus, justkui Jeesus istuks Isa põlve peal.

Lapsena istusime tõesti isa põlve peal, aga samamoodi olid kõik meie ettekujutused alguses lapselikud. Nii nagu laps kasvab suureks, peaks kasvama ka meie arusaam asjadest, sh vaimulikest asjadest. Lõppeks ei oma erilist tähtsust, kus keegi istub (see on küll tihti meie inimlik probleem), vaid see, et troonisaaliga seonduv on Jumala valitsemise ja võimuga seonduv ning meil sinuga, Jumala kogudusel, saab olla selles ka üks osa, sest ühele Ilmutusraamatu kogudusele on öeldud: «Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile» (Ilm 3,21). Nii on tulevikus üks valitsemisosa ka Tema rahval.

Siin oli aga see rahvas justkui saabumas. Keegi vanematest küsis: «Kust nad tulid?» Need valgeis riideis ja palmiokstega inimesed… Üks päris õige palmipuudepüha ootab meid alles ees.

PALMIOKS – VÕIDU SÜMBOL

Öeldakse, et vahel mingil kriitilisel eluhetkel jookseb inimese elu kui filmilindil tema silmade eest läbi. Ma ei tea, kas taevas võimaldatakse meil näha oma elu filmilindil alates algusest. Kui see nii tõesti oleks, siis kas mulle meeldiks, et teised kõike näevad? Usun, et kui Piibel räägib pattude kustutamisest, siis olen ka oma üleastumised andeks saanud ja need on sealt filmilindilt kadunud. Kes aga pole oma patte kahetsenud, nende patud on kõigile avalikud.

Paljud ei tea Kuldsest Palmioksast kui filmiauhinnast midagi. Aga kelle elu on üle antud Jumalale, see saab selle auhinna ülekantud tähenduses enne troonisaali sisenemist. Trooni ees on need, kes on võitnud. Troonisaali sisenevad võitjad ja palmioks on võidu sümbol.

Ja nende huulilt kostab kiitus… See hääl on kui vetekohin, kui lunastatute hulk laulab Jumalale kiitust. Juba siinses elus võime vahel kogeda ülevat tunnet, kui avaneb võimalus laulda suures kooris või koguduses, saati siis taevas. Sõnum, mis kostab, on: «Pääste on meie Jumalal, kes istub troonil, ja Tallel!»

Päästesõnum on suurim sõnum siin maa peal. See peaks läbi kostma igast teenistusest, igast jutlusest ja tunnistusest, sest päästet ei ole mujal – ei muil jumalail ega muudes õpetustes. «Ja kellegi muu läbi ei ole päästet, sest taeva all ei ole antud inimestele ühtegi teist nime, kelle läbi meid päästetaks» (Ap 4,12).

MARGUS MÄEMETS
Kuressaare Siioni koguduse pastor

KIRIKUTE NÕUKOGU MÕTLEB ÜHISKONNALE

Aktuaalne teema

Eesti Kirikute Nõukogu tööst rääkis Kuulutajale selle president peapiiskop emeeritus ANDRES PÕDER.

Mis oli eelmisel aastal EKNi töös kõige olulisem?

Eelmine oli teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad». Seda koordineeris koostöökogu, mille üks liikmeid oli EKN. Kuna olulisemad kirikud kuuluvad EKNi ja nad võtsid teema-aasta korraldamisest aktiivselt osa, siis EKNi kaasabi ja osalus kujunes päris suureks. See teema puudutas sadu tuhandeid inimesi või isegi kogu rahvast.

Kas tänavu on ka mingi aastateema?

Selleks on eluväärtused. Teema jaguneb aasta lõikes mitmeks valdkonnaks. Märtsikuus on selleks terve inimene ehk inimene kui väärtus, harmooniline inimene, tema nii vaimne kui ka füüsiline areng. 1. aprillil toimub Tallinna Ülikoolis aktuaalne konverents «Voorused ja väärtused», mis on mõeldud kristliku kasvatuse ja pedagoogika ala inimestele.

Maikuu teemaks on terve perekond, augustis terve ühiskond ja oktoobris terve loodus või loodu. Need ei ole siseteemad kirikute jaoks, vaid me püüame kaasata erinevaid huvigruppe väljastpoolt ja suunata sõnumit tervele ühiskonnale.

Soovime, et inimesed tunnetaksid, et need on ka neile olulised teemad ja need kutsuvad üles mingiteks muutusteks. Tihti räägitakse väärtustest, nagu need oleksid osa mingist ideoloogiast või isegi poliitikast, aga ei ole arutelu, mis on inimese kui isiksuse põhitunnused, kuidas ta peaks oma omadusi arendama nii, et need vastaksid Jumala kui Looja tahtele, ühiskonna ootustele ja vajadustele ning inimese enda loomusele. Küsimus on inimese käitumisest või orientatsioonist, mida on iseloomustatud sõnaga «voorused».

EKN korraldas oikumeeniliste projektide konkursi. Millised olid selle tulemused?

Projekte oli 48, jagatav summa oli 20 tuhat eurot, kuid projektidega taotleti kaks korda rohkem raha. Nii ei saanud me rahuldada taotlusi täies mahus. Olime seda meelt, et iga projekt saaks kasvõi minimaalse toetuse ja ei arvanud kedagi välja. Projektid olid väga asjakohased, vajalikud ja väärtuslikud. Me ei tahtnud anda sõnumit, et mõni projekt ei kõlba. Selliseid ei olnud ka. Rahaeraldis on mõneti tunnustus ja julgustus, et püütaks need projektid ellu viia isegi juhul, kui taotlust pole täielikult rahuldatud.

Meie lähtepunktiks projektide hindamisel on paar põhimõtet. Kõigepealt, et seal osaleks rohkem kui üks konfessioon. Teiseks oleme püüdnud anda suuremaid summasid nendele projektidele, mis puudutavad laste- ja noortetööd, kuna see on meie tulevik. Ühiskond ei paku just palju võimalusi, et kristlikku kasvatust ja teadmisi jagada. Muidugi oli projektide diapasoon hästi lai – lapsed, noored, perekond, haridus, muusika, meedia ja ka oikumeenia kõige otsesemas mõttes.

Kas oikumeeniale pööratakse EKNi arvates liiga vähe tähelepanu?

Konkurssi on korraldatud aastaid ja see on ellu kutsutud ülesandega aidata kaasa koguduste ja kirikute sellisele tegevusele, mis on ülesehitav nende ja ka ühiskonna kristliku arengu seisukohalt. See on mõeldud toena kristlikele algatustele. Teisalt püüab see edendada koostööd kirikute vahel. Me tahaksime, et kristlik sõnum kõlaks Eestimaal võimalikult ühel häälel ning kirikute vahel ja kristlaste vahel oleks suurem üksteisemõistmine. Ühisprojektide läbiviimine on üks paljudest võimalustest üksmeelt taotleda ja kujundada.

Kust tuleb raha?

On kaks suuremat allikat. Et me töötame ühiskonnas ja ühiskonna heaks ning oleme osa ühiskonnast, siis Eesti riikluse taastamise ajast alates on kokku lepitud, et kirikuid toetatakse riigieelarvest läbi EKNi. Üks osa rahast läheb oikumeenilistele projektidele selle arvestusega, et raha tuleb nende kaudu ühiskonda tagasi ja toetab ühiskonna vaimset potentsiaali, armastustööd, haridust. Teine sissetulekuallikas on kirikute liikmemaksud EKNile.

Kus avalikkus veel EKNi tegevust märgata võib?

Seda on palju, alates kaplaniteenistustega ja lõpetades meediaga.

EKN on teinud ja teeb koostööd ühiskonnaga ka mitmesuguste tähtpäevade tähistamisel. Lähemal ajal on kirikute esindajad oodatud osalema märtsiküüditamise mälestamisüritustel. 23. aprillil on Kaitseväe algatatud veteranide päev ning EKNi liikmeskirikud on valmis 24. aprillil oma jumalateenistustel mälestama hukkunud kaitseväelasi ja mõtlema eestpalves nende perekondadele.

Täname! Aitäh sellegi eest, et EKN hindas positiivselt ka Kuulutaja Ühingu poolt konkursile esitatud projekti.

17. märtsil 2016
telefoni teel

PRESIDENT LAHKUB AMETIST

Eesti EKB Koguduste Liidu president MEEGO REMMEL annab 23. aprillil töö üle uuele inimesele. Millised on tema mõtted praegu?

Paar päeva pärast presidendiametist lahkumist saad Sa 50-aastaseks. Sellises vanuses ei mõelda ju veel mugavale vanaduspõlvele.

Mina ei mõtle ka. Ma olen kaheksa aastat olnud kogu südamega ja täie energiaga liidu teenistuses. Ammendumise vältimiseks tuleb juurde ammutada. Teatud aegade järel on Jumal ikka toonud liidule uue juhi. On õige hetk anda võimalus kellelegi teisele. Ma loodan ja palun, et Jumal kasutaks tulevikus mind nendes ülesannetes, kuhu Ta mind suunab ning uut presidenti ja liidu uusi juhte selles, mis liitu tervikuna üles ehitab.

Kas Sul on silme ees mõni uus tippjuhi koht?

Selline mõtlemine baptismile ei sobi. Me ei mõtle, et keegi on tipus, vaid igaüks teenib sellel kohal, kus ta on kõige kasulikum ja kus tema annid saavad kõige rohkem esile tulla. Mulle ei ole kordagi pähe tulnud, et peaksin olema juht mingisuguses hierarhias.

Millise kokkuvõtte Sa teeksid oma presidendiajast?

Aruande tegemine liidu konverentsiks on veel ees. Viimased neli aastat oleme töötanud selles suunas, mida konverents 2012. aastal arengukavas otsustas. Oleme arendanud koguduste töötegijaid, et nad oleksid meeskonnatööks võimelised, uuendanud oma hariduskontseptsiooni, püüdnud mentorlust käivitada. Üks minu eesmärke on olnud keskenduda järgmisele põlvkonnale. Seda on kõik presidendid enne samamoodi teinud. On rajatud uusi kogudusi ja ühinetud liiduga. Ka olemasolevate koguduste arendamine on olnud oluline. Eelmine aasta oli märgilise tähendusega, sest meie koguduste noored läksid Bosniasse ja Kosovosse. Kunagi varem pole liit saatnud välja noori liidu misjonäride juurde. Me õppisime majanduskriisi ajal, et evangeelium ei ole ainult sõna, vaid see võib olla ka heategu. Võime olla valguseks sellega, et me midagi praktilist ära teeme. Oleme koostöövalmid, meid usaldatakse kirikute nõukogu ja evangeelse alliansi liikmeskirikute poolt ning ka rahvusvahelises koostöös.

Kas presidendi töö vastas Sinu varasemale ettekujutusele?

Kindlasti oli mulle üllatuseks vastutuskoorem. Olin varem olnud asepresident ning Helari Puu ja Joosep Tammo presidentuuride ajal liidu juhatuse liige. Asepresidendina oli tunduvalt kergem. Sa tead, et president on olemas, tema otsustab või võtab initsiatiivi. Presidendiks olles pead ise valikuid tegema.

Kõige raskem on see, et kõike ei jõua. Meie liidus on olnud jumalik juhtimine, et oleme liidu jaotanud piirkondadeks. Presidendina olen tundnud väga suurt tuge piirkonnavanemate poolt.

Kas küpsus tuleb ameti kandmisel?

Mingi küpsus peab inimesel enne ka olema. Piiblist loeme, et koguduse ülevaataja peab olema teatud isikuomadustega inimene. Liidu põhikiri ütleb, et ta peab olema olnud teatud aja koguduse karjane, ordineeritud vaimulik. Ka kogemus liidu tööst on hea ja vajalik. Aga on ka asjad, mida ei saa õppida enne, kui sa oled selles ametis.

Ma olen südamest tänulik Joosep Tammole, kes on olnud mulle nii mentoriks kui ka nõuandjaks. Samamoodi olen tänulik Helari Puule liidu vanematekogu juhtimise eest. Ka Ülo Meriloo eestpalved ja julgustav toetav sõna on aidanud sihti seada. Muidugi on mul olnud ka teisi vaimulikke juhendajaid, kelle nõu ma olen püüdnud kuulda võtta.

Sa ütlesid, et kõike ei jõua. Ometi oled Sa ametiaja jooksul kaitsnud doktoritöö, Sa oled Tartu Salemi koguduse pastor, oled lugenud mitmel pool eetikaalaseid loenguid, aidanud kaasa 3D koguduses jne.

Ma olin enamiku pühapäevi oma koguduse keskelt ära. Aga see, et ma kuulun kogudusse ja selle juhtkonda, et ma vastutan kohaliku koguduse elu ja teenimise eest, on aidanud mind usuliselt vormis hoida. Muidugi olen väga tänulik selle eest, et Toivo Pilli tuli Salemi koguduse teiseks pastoriks. Tippvastutust ei ole võimalik kahes organisatsioonis korraga täita.

Teistes ülesannetes ei ole ma olnud organisatsiooni juht. Jumal on andnud mulle ümberlülitumise võime. Mul ei ole väga keeruline lülituda ühelt ainelt teisele ja teha seda päevas mitu korda. See on üks juhi omadusi, sest olud muutuvad kogu aeg ja tuleb pöörata tähelepanu sellele, mis nüüd on kõige tähtsam.

Ma olen tänulik Jumalale, et Ta nendel aastatel on hoidnud mu perekonda, abikaasa ja laste usku, ehk ka kasvatanud nende usku selle läbi, et Ta kontrollib olukordi. Olen tänulik oma isa eest, kes on ustavalt teeninud aastakümneid Viljandi kogudust ja hästi lõpetanud, andes oma töö uuele pastorile üle.

On hea näha, et kui sa ise ei ole see, kes kõike teeb ja kontrollib, siis kasvavad teised asemele ja võtavad vastutuse. Minus ei ole asendamatuse sündroomi. Jumal hoolitseb ja meie kogudustele on omane, et me teenime üheskoos. Ei ole üks superman, kes peab kõike suutma teha.

Kuidas Sa hoidsid oma vormi?

Mu poeg on väga sportlik ja ta on kutsunud mind hoolitsema oma keha eest, tegema trenni, käima jooksmas. Ma olen täna füüsiliselt paremas vormis kui siis, kui ma presidendiks sain.

Isiklikku suhet Jumalaga, piiblilugemist ja palvet ei saa kunagi mitte millegagi asendada. Olgu me lihtsad usklikud või vastutaval ametikohal, peame tuginema Jumala häälele, mida me kuuleme ise Temaga suheldes. Ma olen väärtustanud kõiksuguseid koolitusi ja konverentse, kust on võimalik ammutada teiste inimeste kogemusi. Õppejõu roll sunnib mind hoidma ennast kursis erialaga, lugema ja arendama ennast.

Ka suhted abielus ja perekonnas vajavad pidevat panustamist. Püüame vähemalt kord aastas minna perekonnaga kuskile, veedame aega koos või reisime kuhugi. Siitsaadik on Jumal mind ja mu peret kandnud.

Sa lähed nüüd põhiliselt noortest koosnevasse 3D kogudusse.

See kogudus on mõned aastad rajanud uusi tööpunkte. Ta vajab nüüd küpsemat peretööd, lastetööd ja noortetööd. Aga evangeelses plaanis on osutunud tõhusaks, et iga põlvkond kuulutab oma põlvkonnale evangeeliumi just sellises vormis, et see on neile mõistetav. Ka liidus on oluline, et koguduste pastorid leiavad endale järgmisest põlvkonnast järglase.

Minu ametinimetus 3D koguduses on kogudusevanem. See on vana hea nimi. Ma ei võta üle koguduse juhtimist, vaid püüan toetada olemasolevaid juhte. Ma olen aidanud seal koguduses mentorina kaasa ja minu ülesanne on sisuliselt olla vanematekogu juht. Minu ülesandeks jääb koolitada nooremaid, anda oma kogemust neile edasi.

Kas see amet toidab Sind ära?

Ma ei saa ühtegi senti selle eest. Ma püüan õppejõuna leiba teenida. Elu läheb natuke kitsamaks, aga lapsed on suureks saanud, palju meile naisega kahe peale vaja on. Enne presidendiametit ma õpetasin korraga kümnes kõrgkoolis. Praegusel hetkel olen pidanud aegajalt kolmes-neljas kõrgkoolis loenguid. Kui Jumal lubab võtta koormust juurde, siis saan võib-olla ka elamisraha teenitud.

Kui alustaksid uuesti presidendina, kas teeksid kõik samamoodi?

Mõnda asja teeks teistmoodi. Südame peale jäävad need kaks kogudust, kes astusid liidust välja. Kui ma oleks seda ette teadnud, oleks neile rohkem tähelepanu pühendanud. Mõlemad kogudused on läinud teed, mis ei ole olnud neile õnnistuseks. Tasub hoida ühte.

Alguses sai kõvasti ette võetud kommunikatsiooni teema. Ei õnnestunud seda nii hästi käimas hoida, et täna oleks meil veebiportaal, mida kõik külastaksid ja elatuksid neist uudistest. Olen väga tänulik Kuulutajale, Teekäijale ja Päikesekiirele, kes on liidu uudisvoogu inimestele avatuna hoidnud.

Ma ei ole selle pärast muret tundnud, et liit oleks kogu aeg meedias. Meil tuleb arvestada reaalsusega, et kirikud on vähemuses. Kui me väga palju ennast esile tõstame, siis mängime end teiste kirikute vastu välja. Kirikute nõukogu asepresidendina olen püüdnud hoida ühiskonnas kõigi kirikute häält kuuldavana. Nii mõnigi meediaasi saab koos teistega ära aetud.

Olen ise püüdnud kirjutada ajakirjandusse rohkem asjast, mitte ametit rõhutades. Olen esinenud vaimuliku või eetikuna ja Meego Remmeli nime all, mitte nii, et see on liidu presidendi sõnum ajastule ja kuulake, mida liit teile ütleb.

Kas Sa lahkud ametist optimistina?

Ma lahkun tänumeeles, et Jumal on juhtinud meie liitu. Ma arvan, et liit on vaimulikult terve ja tugev. Kõik põlvkonnad on olemas, meil on kasvanud terve rida uue põlvkonna vaimulikke töötegijaid ja pastoreid. Meil on üksmeel, kuigi me oleme erinevad. Me oleme õppinud üksteist hindama ja hoidma.

Majanduskriis lõi meile väga valusalt sisse nagu kõikjale mujalegi, aga Jumal kandis meid sellest läbi. Me oleme õppinud, et ei saa ehitada õhulosse või rajada oma elu pangaintressidele, vaid peame annetama ja panustama.

Kui astusin ametisse, oli ülioptimistlik ajastu. Majandus õitses, palgad kasvasid, Euroopas oli rahu jne. Siis tulid Ukraina sõjasündmused ja pagulaskriis. Kui on väljastpoolt tugev surve ja elu läheb keerulisemaks, seadusi võetakse jumalakartmatus hoiakus vastu, siis peame kristlastena veel tugevamalt kinnistuma Jeesusesse ja ainult Temasse. Jeesus ütles: «Jääge minusse, ja mina jään teisse» (Jh 15,4). Jaakobus kirjutas: «Tulge Jumala ligi, siis tuleb Tema teie ligi!» (Jk 4,8).

Me ei saa minna tulevikule vastu omapäi. Mida iganes tulevik toob, see on Jumala käes. Kui on ka kannatusi ja raskusi, siis me teame, et oleme õige asja eest väljas.

Täname!

8. märtsil 2016
Skype’i vahendusel

VANGLA VÕIB TUUA VABANEMISE

Endine jalgpallijuht Uli Hoeness (64) on jälle vaba mees. Ta lasti 29. veebruaril ennetähtaegselt vanglast välja. Sinna sattus ta maksumaksmisest kõrvalehoidmise tõttu, maksuvõla suurus oli 28,5 miljonit eurot. Karistusajaks määrati kolm ja pool aastat.

Uli Hoenessi ja tema lugu ei mõista keegi nii hästi kui Josef Müller (60), kes istus viis ja pool aastat trellide taga. Seal sai temast kristlane. «Ma loodan, et sellest vangistusest piisab Uli Hoenessile,» ütleb ta. «On vaja aega, et tehtud tegude üle järele mõtelda ja oma vigu mõista.»

Josef Müller teab, millest räägib. Ka tema istus vanglas maksude maksmisest kõrvalehoidmise ja veel teistegi pettuste eest. Täna näeb ta neid viit ja poolt aastat oma elu suure pöördepunktina. «Ma sain vanglas Jeesuse abiga vabaks. Järsku ei näinud ma enam trelle,» ütleb õnnetuse tõttu ratastoolis istuv kunagine miljonär.

Josef Mülleri jaoks oli otsustav, et ta aktsepteeris oma karistust. «Kes ainult oma aja ära istub ja end vaid ohvriks peab, sellel on oht varsti jälle trellide taha maanduda,» ütleb endine maksupettur. See olevatki suure tagasilangemisprotsendi peapõhjus. «Igaühel on valik. Asi on ellusuhtumises.» Igapäevane piiblilugemine ja vestlused vanglakaplaniga aitasid tal näha vangistust kui võimalust.

TA KARTIS VABANEMIST

«Kahjuks oli nende seas ka kristlasi minu vanast kogudusest, kes mind enam ei talunud, kuigi ma ei olnud neile midagi halba teinud.» Abi sai Josef Müller ühest Augsburgi palvelast. Sealne uskkondadevaheline kogudus, kus kristlased ööpäevaringselt palvetavad, võttis Josef Mülleri eelarvamusteta vastu. «Noored inimesed teadsid, et ma olin vangis olnud. Sellele vaatamata ei tundnud ma nende poolt tõrjutust.»

Just niisugune ongi Josef Mülleri arvates ehtne Jeesuse järgimine; läks ju Jeesus isegi selliste petiste juurde nagu tölner Sakkeus.

«MUL ON VABADUS VALIDA»

Oma karistust peab Josef Müller absoluutselt õiglaseks. Tänaseni maksab ta oma raamatute ja ettekannete eest saadavate honoraridega vanu arveid. Ka tema karistusaega lühendati nagu Uli Hoenessi puhul. «Vanglas viibimine oli minu jaoks nagu äratus. Ma loodan, et nii oli see ka Uli Hoenessiga.»

DENNIS PFEIFER
idea Spektrum

PRAEGU EI TOHI PÕGENEDA!

Neli miljonit meeleheitel inimest on juba kodusõja käes ägavast Süüriast põgenenud. Üks, kes vaatamata kõigile kohutavatele rünnakutele ei ole lahkunud, on Haroutune Selimian. Ta on Süüria armeenlaste evangeelsete koguduste eestseisja ja Aleppo Peeteli koguduse pastor.

ENAMIK KRISTLASI ON PÕGENENUD

Kristlik vähemus kannatab Süüria armee pealetungi tõttu rängalt. Mässajad, keda sõjavägi Vene lennukite toel ründas, tulistasid reaktsioonina valimatult ka kristlaste elukvartaleid linna keskel. Enamik evangeelseid kogudusi asuvad valitsuse käes oleval alal. Hinnanguliselt on linnast lahkunud 50 tuhat armeenia kristlast (kokku oli neid 60 tuhat).

ABI SAAVAD KÕIK

Paljud inimesed, eelkõige vanad ja haavatud, jäävad ellu ainult seetõttu, et leidub inimesi nagu Haroutune Selimian, kes on Süüriasse jäänud ja abivajajate eest hoolitsevad. Haroutune Selimian loodab, et võib oma kodumaal, «kristliku usu lähtemaal» (siin elas näiteks apostel Paulus), ka edasi elada. Pastor rõhutab, et ka Jeesust kiusati saatana poolt kõrbes ja Ta hakkas vastu. Süüria olukord olevat sellele sarnane: «Meie usku proovitakse ja saatan piirab meid igalt poolt. Me ei tohi aga nüüd kõrbest ära minna ja paika talle üle anda.» Kui tugev kristlik usk on, on alati näha siis, kui seda proovitakse.

Seepärast on väga oluline ka see, et annetajad sealseid kogudusi aitavad. Vaid nii saavad need, kes nagu Haroutune Selimian kohale on jäänud, oma linnaosades tegutseda.

DANIELA STÄDTER
idea Spektrum

TA JOOKSEB JA JOOKSEB…

On pühapäeva hommik, kell on kümme. Jumalateenistuse ruum Bad Homburgis Frankfurdi lähedal on inimesi täis. Rahva hulgas, kes esimest üldlaulu laulab, istub ka Tilahun Babsa. Viis kuud tagasi tuli ta põgenikuna Etioopiast Saksamaale.

Noor mees naeratab. Ta tunneb end silmnähtavalt hästi. Jumala ülistamisega läheb ta kogu südamest kaasa. Sest ta on kindel, et on Jumalale tänu võlgu oma elu ja õnne eest.

JALGSI ÜLE ALPIDE

Etioopias oli õigeusklik Tilahun Babsa palju halba läbi elanud. Tema isa oli talunik ja sotsialistlik valitsus võttis tema vara ära. Isa elu majanduslik alus oli läinud. Ta hakkas vastu ja pandi vangi. Seal ta suri. Kuidas täpselt, seda Tilahun Babsa ei tea. Pärast seda oli pojal igatahes raske tööd leida.

Seepärast asus Tilahun Babsa teele Saksamaale. Ema pidi ta koju jätma. Ta muutub üsna tasaseks, kui emast räägib. Tema kodumaad ähvardab päris korralik nälg.

Saksamaal paigutati noormees Frankfurdi lähedale põgenikelaagrisse. Seal kohtus ta Bad Homburgi koguduse abijuhi Gebhard Kölliga, kes kutsus katkendlikult inglise keelt kõneleva noormehe oma kakskeelsesse palvegruppi.

Tilahun Babsa käis Etioopias pidevalt jumalateenistustel ja tundis Saksamaal puudust osadusest. Nüüd tuleb ta heal meelel ja tihti koguduse keskele. Kui lõpuks välja tuli, et kodumaal oli ta jooksmisega tegelenud, leiti talle Frankfurdist treener.

ÜLLATUSVÕITJA VANA-AASTAJOOKSUL

Sellest peale treenib Tilahun Babsa peaaegu iga päev. Ta tahab elukutseliseks sportlaseks saada ning Saksamaale auhindu võita, et oma uuele kodumaale midagi tagasi anda. Ta räägib uhkelt, et jooksis eelmisel päeval 21 kilomeetrit. Niimoodi läbi linna, üle põldude ja läbi metsa joostes õpib ta Saksamaad tundma.

Tilahun Babsa jookseks hea meelega veel rohkem, kui tal seda ainult teha lastaks. Aga nagu paljude põgenike puhul on temagi tulevik ebaselge. Ta peab arvestama sellega, et otsustamisprotsess alles käib ja ta võidakse Frankfurdist mõnda teise laagrisse ümber paigutada. Siis peaks ta minema eemale oma treenerist ja kogudusest: «Kogudus on mulle uueks koduks saanud. Nad võtsid mind vastu sellisena nagu olin ja asendavad mulle perekonda!»

JULIA BERNHARD
idea Spektrum

ÕPPESESSIOON KÕRGEMAS USUTEADUSLIKUS SEMINARIS

1. Õppimine ei ole üksnes kuulamine, vaid ka arutlemine ja kokkuleppe otsimine.
2. Ühislaul käib iga korraliku palvuse juurde.
3. Sessiajal on aeg kavandada ka tulevikku.
4. Inimene ei ela ükspäinis sõnast.
5. Üheskoos kirikuloo eksamiks õppimine on oluliselt tõhusam.
6. Suulised eksamid on põnevad nii õppejõule kui üliõpilastele.

Fotod: Helina Voogne