Foto: Heldur Kajaste

Talvel saab suusatada, kelgutada, uisutada, lumist loodust nautida. Linnud tulevad majade juurde ning neid toites ja jälgides võib meeldivaid elamusi saada. Talv on ilus aastaaeg.

Talvel on raske liikuda, sest teed on lumised ja libedad ning suurte lumevallide tõttu kitsamad. Palju tööd nõuab teede ja katuste lumest puhastamine. Talv on raske aastaaeg.

Eesti on ilus maa. Igal pool maakeral ei ole nii selgelt erinevaid aastaaegasid. Meie elu on tänu looduses toimuvatele muutustele vaheldusrikas. Ka teised maad võivad olla huvitavad, aga nad pole omad.

«Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd. Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust. Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks. Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna. … Olgu sulle meelepärased mu suu kõned ja mu südame mõtlemised sinu ees, Issand, mu kalju ja mu lunastaja!» (Psalm 19,2–5.15).

OTSIGE ESMALT JUMALA RIIKI

Toimetaja kommentaar

Vahetult enne lehe valmissaamist tuli kohutav teade Venemaalt – terroristid lõhkasid pommi Domodedovo lennujaamas. Ükskõik, millised olid nende inimeste poliitilised eesmärgid, nende saavutamiseks valitud vahend on vastuvõetamatu. Palugem Jumalalt kaitset pööraste inimeste tegude vastu.

EURO TULI

Krooni eestlased kindlasti ei unusta. Kuigi kroon pole enam käibiv raha, saab seda jätkuvalt vabalt vahetada euro vastu. Seda võib kinkida, annetada jne. Kroon ei ole väärtuseta paber.

Enamik eestlasi peab end euroga veel harjutama. Nii uute sissetuleku- kui ka hinnanumbritega. Suured ja rasked mündid rahakotis ei ole ka veel käepärasteks muutunud.

Nagu lubati, euro hindu ei tõstnud. Neid tõstsid inimesed. Kas euro või millegi muu pärast, vahet pole, maksma peab ikka senisest rohkem. Ja hindade tõus pole lõppenud ega lõpegi. Lohutuseks – mõni hind vahel langeb ka.

Lohutada võiks ehk seegi, et hindade tõusu osas oleme näinud palju hullemaid aegu. Praeguseid suuri bensiinihindasid vaadates tuleb meelde rublaaja lõpp, kui bensiini hind tõusis ligi 40 korda kolme kuuga. Siis oli veel hea meel, kui uue hinnagagi bensiini saada oli. Loodame, et niisugused ajad enam ei kordu.

Euro tulek tähendab kindlasti ka uuele rahale sobivaid hindasid. Kui mingi kauba hind oli tehtud ümmarguseks – näiteks sada krooni, siis eurodes on see väga ebamugav 6.39. Selge, et nii ei jää. Väiksemad hinnad ümardatakse ümmarguste sendinumbriteni, suuremad täiseurodeni.

Aabraham maksis Efronile kaubanduses käibel olevas rahas (1Ms 23,16). Olenemata sellest, kuidas keegi eurosse suhtub, on see nüüd Eestis ametlik raha. Küllap harjume sellega. «Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!» (Mt 6,33).

SUHKRUPAANIKA

Kui keegi ostis odavast poest endale sada kilo suhkrut, pidi ta välja panema 1150 krooni. See on tavalisele inimesele suur väljaminek. Suhkru pärast tuli millegi muu ostmisest loobuda. Aga odavama suhkru tarbimisega kokkuhoitud ühte-kahte krooni nädalas ei märka isegi vaene inimene. Nii saadi suhkrut varudes tegelikult hakkama rumalusega.

Mis seal ikka, suhkur säilib. Mõnel olevat veel alles Euroopa Liidu tuleku hirmus kokkuostetud suhkrut, mille pärast Eesti riik pärast trahvi maksis. Kasutada see suhkur kõlbab, on endiselt magus, kuid seda tuleb nüüd suurest kamakast lahti raiuda. Aga hiljuti osteti kokku tatart ja see läheb mõne aja pärast putukaid täis. Selleks et säästa, on tarkust tarvis.

Jeesus ütles mäejutluses: «Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.» (Mt 6,34).

KAS EESTI VAJAB PRESIDENTI?

Eesti president on hinnatud mees, kelle igale sõnale tähelepanu pööratakse. Ometi ei ole seadused talle andnud võimu oma sõnade elluviimiseks. President peab suutma selleks veenda valitsust ja Riigikogu. Vaid mõnes eriolukorras on presidendil endal võim käes.

Riikide võimu ülesehitus on erinev. Eesti presidenti pole mõtet võrrelda Venemaa, Prantsusmaa või Ameerika Ühendriikide presidendiga. Enamikul Euroopa riikidel on esindusisikutest riigipead – presidendid või kuningad. Esindusülesandeid on igas riigis palju, praktilist võimu teostavatel valitsusjuhtidel jääb selleks aega napiks.

Eesti presidendi äsjase Rootsi-visiidi ajal küsisid reporterid rootslastelt, mida nad kuningast arvavad. Enamik leidis, et kuigi tal võimu ei ole, võiks ta edaspidigi olemas olla. Nii võiks ka Eestis president jätkuvalt riigi etteotsa jääda. Kas tema võimupiire peaks muutma, on iseküsimus.

Apostel Paulus kirjutas: «Täitke kõigi vastu oma kohustused: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha; kartust, kellele kartust; au, kellele au!» (Rm 13,7).

ÜLISTAGE ISSANDAT!

Psalm 99

Saatan ütles Jeesust kiusates: «Ma tahan anda sulle meelevalla kõigi nende (st kogu maailma) üle ja nende hiilguse, sest see on minu kätte antud ja mina võin selle anda, kellele ma iganes tahan. Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis on kõik sinu päralt.» Ja Jeesus vastas talle: «Kirjutatud on: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult Teda!» (Lk 4,6–8). Jeesus ei hakanud valetajaga arutlema võimuküsimuste üle. Ta ütles lihtsalt, kes on see, kellele kõik alluvad.

ISSAND ON KUNINGAS

Me elame planeedil, mis ei ole maailma keskpunkt, vaid kõigest jalajäri. Ei midagi rohkemat! Ja Jumala vastasel on lubatud sellel jalajäril tegutseda. Me teame, et kogu loodu kannatab tema käes. Piiblitegelased kannatasid ka, seepärast kõlabki julgustuseks hüüd – Issand on kuningas! Ei keegi teine!

Elame väikeses riigis, mis on sageli olnud tuulte tallermaaks. Nüüd on kätte jõudnud ajastu, kus me kuulume NATOsse ja Euroopa Liitu ning kasutame selle liidu ühisraha eurot. Küllap tunnevad paljud end turvaliselt võimsate organisatsioonide varju all. Aga tegelikult peame teadvustama, et valitseja on Issand. Me peame hoopis Teda kummardama, Tema käest abi ja kaitset edasiminemiseks otsima.

Me ei tea, kes on 99. psalmi autor. Kuid igal juhul on aru saada, et see psalm pole kirjutatud ei kuningale ega Jumalale lihtsalt meeldimiseks. Siin tuleb välja autori elutunnetus. Psalmist elas ajal, kus paljud naaberriigid pakkusid Iisraelile kaitset ja abi. Laulik on aga otsekui prohvetlik sõnumikandja oma ajas. Tema sõnum viitab kitsaskohtadele rahva elus.

Puudujääk seisnes selles, et rahvas ei tunnetanud, kes on kuningas. Rahvas ei ülistanud Issandat, nad ei andnud au oma Jumalale. Mõneti kõlab siin nagu vana laulja hingepõhjast tulev hüüd – Issand on kuningas! Et ometi keegi kuuleks ja taipaks! Aga inimesed ei taipa. Me rahuldume sellega, et näeme ainult oma nina alla, leiame seal mugava koha ja ei lahku oma raamidest.

MATERIALISTLIK ELUKORRALDUS

Meie ühiskonda kirjeldatakse kui individualismile ülesehitatud elukorraldust. Viimaste aastate Eesti inimarengu aruanded kõnelevad riigi kiirest majandusarengust, mis on ühiskonnas kaasa toonud kasvava ebavõrdsuse, kus liiga vähe on pööratud tähelepanu inim- ja sotsiaalsele kapitalile. Eesti elanikke iseloomustavad kehvad tervisenäitajad, madalaim meeste oodatav eluiga, suurim vangide arv saja tuhande elaniku kohta, suurim HIVga nakatunute osa elanikkonnast Euroopa Liidus. Sotsiaalteadlased ütlevad, et ühiskonna sotsiaalne sidusus on väga nõrk, meil on kihistumine, vananemine, suletus.

Eesti filmiklassikas on teos, mis kannab endas väga tuntavalt ateismi pitserit – «Viimne reliikvia». Seal ühes lõpustseenis viskab talupoegade jõugu juht rõdult alla kloostri reliikviakasti ja ütleb: «Meie reliikvia on vabadus!» Mõni stseen edasi ütleb kloostri munk: «Ilma reliikviata ei saa ka nemad hakkama.» See on justkui prohvetlik sümbol tänasest päevast. Vabadust otsides on meie rahvas loobunud paljust ning tundub, et sageli lõpuks ka iseendast. Nagu rahvajuttudes kõneldakse peremehest, kes lasi endale krati teha, et see talle varandust kokku ajaks. Aga asi lõpeb sellega, et viimaks võtab kratt peremehe hinge, sest peremees ei oska enam kratile tööd anda. Materiaalsete vajaduste rahuldamine ei lõpe vabadusega, vaid purunenud hinge kildudega.

AUSTAMINE JA ALANDAMINE

Sageli olen näinud, et surume alla teisi inimesi ja nende mõtteid, pisendame ja alandame neid. Üks juudi lugu räägib, kuidas iisraeli lapsed pärast kuiva jalaga Kõrkjamerest läbiminekut ning vaarao vägede uppumist alustasid rõõmutantsu. Taeva inglid tahtsid nendega liituda, kuid Jumal keelas ja ütles: «Minul on leinapäev, sest ka egiptlased olid minu lapsed.»

On inimesi, kellest me midagi ei pea. Sageli nad polegi ehk meie vaenlased, vaid need, kellega lausa iga päev kokku puutume. Kuid meil pole aega ja soovi neid märgata. Me ei väärtusta neid. Selline suhtumine ei austa ega ülista Jumalat.

Ka olukordade tähtsust võime nii enese kui teiste eest peita. Me ei väärtusta igapäevaseid kohustusi, ei allu Jumala Sõnale. Seegi on ülistuse vastand. Ilmselt võime leida veel ja veel valdkondi oma elust, mis on Jumalale au toomisest kaugel.

KOHTUMINE JUMALAGA

Kreeka kirjanik Nikos Kazantzakis on kirjeldanud oma raamatus «Viimne kiusatus» ühe inimliku otsingu lõppu. «Täna oli ta lõpuks selle teoks teinud, oli jätnud kõik seljataha, oli astunud kõrvale inimeste rajalt, oli lasknud end üleni kiskuda Jumala rajale, selleks, et leida lunastust! ... Võib-olla oli kõik need aastad Jumal haaranud teda selleks, et suunata sinna, kuhu ta nüüd läheb iseenesest, ilma sunduseta. Tema tahe oli siis lähenenud Jumala tahtele, et sellega üheks saada? Kas see pole inimese kõige suurem ja kõige raskem kohus? Kas see ei ole õnn? Ta tundis südant kergemaks muutuvat. Jumal oli kaastundlikult avaldanud ennast otsekui kerge, värskendav tuuleõhk ning oli öelnud: lähme! Jumal ise oli talle ukse lahti teinud, ning nüüd – milline lepitus, milline õnn! ... Rõõm ei mahtunud südamesse, kees üle ääre ... rõõmulaul helises tema sisemuses ning tal oli tahtmine kerkida taevasse.»

Jumala ülistamine kasvab välja Temaga kohtumisest, Tema järgimisest. Meie tunneme Jumalat ja oleme Temaga kohtunud. Või kas ikka oleme? Kas oleme need, kes tunnistavad: «Issand on kuningas!» Psalmist ütles: «Issand on suur Siionis ja Ta on kõrge üle kõigi rahvaste. Andku nad au sinu suurele ja kardetavale nimele: see on püha!» Kus on need rahvahulgad, kes seda tunnistavad? Kus on need inimesed, kes annavad au sellele ainsale, kes on Püha? Kus on need, kes leiavad nii oma vaimse kui ka intellektuaalse rahulduse Jeesuse sõnades?

ISIKLIK VASTUTUS

Me ei saa midagi teha terve Euroopa eest. Me ei saa midagi teha isegi terve Eesti eest. Arvan, et meie rahva palet ei muuda ka ükski kristlane Riigikogus. Seal võivad nad mõjutada ainult neid, kellega kokku puutuvad. Meie vastutus on, et just siin, meie koguduses, oleks neid inimesi, kes julgevad avalikult ülistada ja kummardada Issandat Jumalat, Teda kõiges teenides.

Meie rahva jumalakartlikkus algab sinust ja minust. See algab sellest, kuidas me suudame olla need andreased, kes viivad oma lähedastele kodus ja töö juures sõnumi maailma Kuningast, Lunastajast ja Päästjast. Ainult isiklik sõpradele ja tuttavatele usust kõnelemine võib meie rahvast muuta, sest nad usaldavad pigem neid, keda tunnevad, mitte kedagi mujalt ja kaugelt.

Küll sooviks, et psalmisti ülistushüüd saaks meie enda huultel südame hääleks. Ülistage Issandat, meie Jumalat, ja kummardage Tema püha mäe ette! Sest püha on Issand, meie Jumal!

MARGUS KASK
Jõgeva Baptistikoguduse pastor

KRISTLIKUD DEMOKRAADID PÜRGIVAD PARLAMENTI

Aktuaalne teema

Lähenevate Riigikogu valimiste eel andis Kuulutajale intervjuu erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) esimees PEETER VÕSU (52).

Kuidas iseloomustaksid kristlikke demokraate?

EKD on paremkonservatiivne erakond, mis seisab kristlike väärtuste eest. Seisame ka muude demokraatlike põhiväärtuste eest ühiskonnas.

Pehmed väärtused, sealhulgas kristlikud, ei mõju ainult moraalile, vaid väga selgelt ka majanduslikele näitajatele, sest kokkulepped ja usaldusväärsus on ka majandustegevuse aluseks ja aitavad kaasa kogu ühiskonna rikkuse saavutamisele.

Miks esitas erakond valimisteks ainult 15-liikmelise kandidaatide nimekirja?

Eelkõige kõrge kautsjoni pärast – 8700 krooni ehk umbes 556 eurot iga kandidaadi kohta. Kuigi EKD saab väikest riiklikku abi, ei piisa sellest ja raha leidmine jäi iga kandidaadi enda mureks. Maksevõime ei olnud muidugi ainus tingimus, kandidaat pidi olema selleks sobiv inimene.

Need parteid, kes Riigikogusse pääsevad, saavad raha tagasi?

Nad saavad kautsjoni tagasi ja hästi palju veel peale – laias laastus iga erakonda kuuluva Riigikogu liikme pealt miljon krooni aastas. Lisaks igasugused erakonnaga seotud ametid – ministrid, nõunikud, bürootöötajad jne.

Kas EKDl on seisukohad kõigis ühiskonnale olulistes küsimustes või hakkavad kandidaadid valimisdebattidel improviseerima?

Meil on hea programm ning valimisteesid on kõigile tutvumiseks kodulehel üleval. Programm on ajas muutuv dokument, sest teatud asjad või rõhuasetused muutuvad ühiskonnas. Põhiprintsiibid jäävad muidugi samaks.

Kas EKD kõik kandidaadid on võimelised meedias kaitsma erakonna seisukohti?

Jah. Tänavu tegi rahvusringhääling väga õiglase otsuse, et kõik kandideerivad erakonnad kutsutakse kõikidele debattidele ja eraldi debatt on veel üksikkandidaatidele. Huvitav reegel on, et igaks debatiks peab olema eraldi kandidaat.

Kuna meie nimekiri on nii lühike, siis sai ta kvaliteetne. On 12 valimisringkondade esinumbrit ja kolm inimest osades ringkondades teiseks kandidaadiks.

Valimisseadus on Eestis niisugune, et väikesel parteil on raske parlamenti pääseda. Kas ikka tasub raha raisata kandideerimise peale?

See on teatud mõttes põhimõtte küsimus. Teiselt poolt, kuna oleme eelmistel Riigikogu valimistel juba üle ühe protsendi häältest saanud, siis meid toetatakse majanduslikult riigi poolt. Samuti on kaalukates küsimustes meie arvamust küsitud. Meil oli kümme tuhat valijat ja see näitab, et me oleme jõud, kellega tuleb arvestada.

Kui EKD pääseb Riigikogusse ja muutub kaalukeeleks valitsuse moodustamisel, kas erakond on võimeline leidma suvalisele ministrikohale kõlbliku inimese?

Meil on inimesi, kes on juba praegu ühiskonnas suhteliselt nähtavad ja päris kaalukatel ametikohtadel. Kui on vaja ministrikandidaate, siis me suudaksime sobivad inimesed leida.

Miks EKD ei ole valimiste vahel eriti aktiivselt tegutsenud?

Selleks, et erakond saaks tõhusalt toimida, on vaja rahastamist ja täisajaga töötavaid inimesi. Meil ei ole niisugust parteikontorit. Oleme teatud mõttes projektipõhine. Pingutame valimiskampaaniate ajal, tavalisel ajal kohtume juhatusega kord kuus.

Kui meie inimesi valitaks esinduskogudesse, siis see annaks platvormi, millelt aktiveerida tegevust. Teiseks sõltub palju sellest, kui palju ühiskond tunnetab meie erakonna vajalikkust. Kui see osutuks mingis olukorras ilmseks, tuleks palju aktiivseid inimesi juurde, kes tahaks kaasa aidata.

Eesti ajaloos on usklikke parlamendis olnud ja neid kandideerib suurte erakondade nimekirjades ka nüüd. Ehk peakski lootuse neile panema?

Suurtes erakondades on suhteliselt kõva distsipliin. Kui erakonna siseselt ei saavuta kristlik arusaam enamust, peab ka kristlasest riigikogulane kahjuks välja minema partei positsiooniga.

Kristlasi on Keskerakonnas, IRLis ja mujal, aga kahjuks ei ole nad mõjule pääsenud. Kindlasti ei ole see paha, kui tõsikristlasi on kõigis erakondades, aga eelis oleks ka sellel, kui erakond, kelle programmis on kristlikud seisukohad, saaks Riigikogusse.

Palume Jumalat, et saaksime niisuguse Riigikogu, mis meie maale järgmistel aastatel kõige parem oleks!

23. jaanuaril 2011 Skype’i vahendusel

KOOSTÖÖ TULEB KASUKS MÕLEMALE POOLELE

Eestit külastas misjonipastor MARK AALUND (48) USAst Lakewoodi linnast Colorado osariigist. Ta osaleb Eesti EKB Koguduste Liidu koostööpartneri Converge Worldwide’i (endine Baptist General Conference) tegemistes Eestis. Järgnev intervjuu räägib tema tööst ja mõtteviisist. Tõlkis pastor Peeter Tamm.

Milline on Teie kodukogudus?

Meie koguduse teemasalm on Mt 17,20: «Sest tõesti, ma ütlen teile, kui teil oleks usku sinepiivakese võrra ja te ütleksite sellele mäele: «Siirdu siit sinna!», siis ta siirduks, ja miski ei oleks teile võimatu.» Koguduse nimeks ongi Usk ja Mäed.

Oktoobris sai kogudus nelja-aastaseks. Meid on kolmsada inimest. Lakewood on Denveri eeslinn ja seal elab 180 tuhat inimest. Meie piirkonnas ei käi 90 protsenti inimestest kirikus. Sellepärast tahame Denveri ümbruskonnas asutada igale poole, kuhu võimalik, kogudusi juurde. Uue koguduse asutamise kaudu on võimalik jõuda paljudeni, kes ei käi üldse kirikus.

Meie kogudus tekkis nii, et kaks kogudust otsustasid luua kolmanda ja andsid selleks oma liikmetest 75 inimest. Nelja aasta jooksul oleme ristinud sada inimest. Alustasime kahe pastoriga. Ühe ülesanne on karjasetöö, teine tegeleb misjoni ja uute kontaktide loomisega. Me oleme näinud Jumala tööd. Usk liigutab mägesid.

Teil on kogudusi rajav liit. Mida ütleksite Eesti usklikele väikeses linnas, kus kogudusse on alles jäänud näiteks 15 inimest?

Keskmine koguduse suurus Ameerikas on 125 inimest. Paljud kogudused on väiksemad. Megakogudusi on vähe.

Erinevate olukordade jaoks on erinevad koguduste rajamise meetodid. Meie eeliseks olid suured emakogudused. Kahes koguduses kokku oli kaheksasada aktiivset liiget.

On ka teine viis. Praegune kogudus saatis meid abikaasaga järgmist kogudust rajama. Seekord on meile lisaks veel üks abielupaar. Meid on neli inimest! Uus kogudus saab alguse meie kodust. Me tunneme naabreid ja nemad meid, nad hoolivad meist ja me püüame oma sõprussidemeid rakendada. Ükski meie naabritest ei käi kuskil kirikus. Nad teavad, et olen pastor ja vahel küsivad minult nõu. Mõnikord isegi soovitakse, et palvetaksin mingi asja pärast. Me oleme kutsunud neid oma kogudusse, aga nad pole sinna jõudnud. Kui nemad ei tule kogudusse, siis tuleb kogudus tuua nende juurde. Meile külla on nad küll valmis tulema. Nagu apostel Paulus ütles: «Et igal juhul mõned päästa» (1Kr 9,22).

Kas kõik asutatud kogudused jäävad püsima?

Ameerikas jäävad keskmiselt pooled püsima, meie liidus 85 protsenti. Me oleme jõudnud selleni läbi eelhindamise. Koguduste rajajatelt oodatakse teatud kindlaid omadusi. Teiseks peab rajajatel olema toetusmeeskond, kes neid juhendab, kellega nad saavad asju arutada. Loomulikult peab olema ka majanduslik toetus.

Kas koguduse rajamine ei või olla kellegi erainitsiatiiv?

Jumal on andnud inimestele erinevaid kutsumusi. On ka neid, kes on saanud personaalse kutse koguduse rajamiseks ja sellest on midagi välja tulnud. Aga me oleme näinud, et kui on olemas toimiv meeskond, siis Jumal on seda õnnistanud.

Mida Te tegite enne praegusse kogudusse tööle asumist?

Ma olin kolm aastat kaaspastor ühes emakoguduses. Varem olin ma ärimaailmas. Tegelesin ettevõtete rajamisega ja uute toodete arendamisega. See oli minu testimise ala. Mõned õppetunnid, mis ma sain ettevõtlusmaailmas, tulevad mulle nüüd kasuks.

Kas ärimehe aktiivsust ja asjalikkust on koguduses vaja?

Seminaris tehti selgeks iga inimese tugev külg. Mulle öeldi, et ma olen protsesside alustaja ja arendaja, kes võtab sealt, kus eriti midagi ei ole, ja ehitab sellest midagi uut. Tundub, et Jumal on mõnedele inimestele andnud sellise paketi kaasa, et nemad on alustajad. Näiteks Paulus – kõikjale, kuhu ta läks, rajas ta midagi.

Kas võib arvata, et Te ei saa ka järgmisest kogudusest endale eluaegset kohta?

Selletõttu minu kaaspastor praeguses koguduses ongi rohkem karjasetüüpi, kes hooldab neid, kes on kogudusse tulnud. Me alustasime koos ja kui töö on teatud arengupunkti jõudnud, siis võib ülesanded üle anda ja minna järgmisele tööle.

Kas Teie abikaasa on samasugune rahutu hing, kes ei igatse stabiilset elu?

Ta on pidanud harjuma. Ta ütles, et kui ma suren, siis minu hauakivile pannakse küsimus: «Kuhu edasi?» Vahel tekib küsimus, kas me kunagi ei võiks jääda ühte kohta pidama, kas me peame kogu aeg liikuma. Aga ta näeb selles Jumala kutset. Ma ei saaks ja ei üritaks uut kogudust teha ilma tema koostöö ja nõusolekuta. Ta on minu kõige tähtsam partner ja kaastööline. Kui koguduserajajatele antakse hinnangut, siis antakse mehele ja naisele mõlemale. Küllalt palju jälgitakse nende omavahelisi suhteid. See on tulevase töö jaoks äärmiselt oluline.

Miks Te hakkasite koostööd tegema just Eestiga?

Jumal on juhtinud, ma ei oska muud öelda. Tartu Kolgata koguduse pastor Leho Paldre küsis, kas meilt ei võiks Eestisse üks meeskond appi tulla. Viis-kuus erinevat lüli oli vahel, enne kui see küsimus minuni jõudis. Viimane oli Eestisse tulev misjonär Christopher Porier. Kui päris aus olla, kui ta mind kutsus, siis ma mõtlesin: «Kus see Eesti asub?»

Mul ei olnud konkreetset kutset, aga palvetasin selle pärast. Ühel hommikul lugesin ajalehte ja seal oli artikkel filmist «Laulev revolutsioon». Ma ei olnud kuus kuud varem üldse Eestist midagi kuulnud ja nüüd oli Ameerikas film Eestist! Ma ütlesin naisele, et pean seda nägema. Üks väike kino näitas seda, neli inimest peale minu oli veel vaatamas. Ma tundsin, et Jumal esitas mulle kutse. Samal õhtul helistasin Christopherile ja ütlesin, et tulen temaga kaasa.

See film kujundas meie esimese noortelaagri teemat «Vabadus Kristuses». On poliitiline, majanduslik ja kultuuriline vabadus, aga kui ei ole vaimulikku vabadust Kristuses, siis ei tule tegelikku vabanemist. Me tegime laagri särgid Eesti lipu ja selle teemaga.

Nüüd on Teil suured plaanid?

Usun, et Jumal on siin midagi suurt tegemas. Ta teeb suuri asju igal pool maailmas, aga Ta on mind suunanud siia. Ma olen näinud, et Jumal õnnistab ja valab Püha Vaimu sellele maale ning nendele inimestele, kes siin on.

Mind on Ta kutsunud selleks, et jõuaksin noorte inimesteni, et aidata leida ja koguda vabadusvõitlejaid Kristusele. Ap 11,23 ütleb: «Kui ta pärale jõudis ja nägi Jumala armu, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma kindlameelselt Issanda omaks.» Mina tunnen ennast samasuguses rollis nagu Barnabas selles tekstis. Iga kord, kui olen siin käinud, olen näinud Jumala armu toimimas. Olen siin paljude noortega palvetanud, kui nad oma elud Jumalale andsid. Mul on siin palju sõpru ja kaastöölisi, inimesi, kellest ma väga hoolin. Ma ei kujuta oma elu ette ilma Eesti tööta.

Teie energia läheb praegusele ja uuele kogudusele ning Eestile. Kas jõuate kõik ära teha?

Loomulikult on vaja võtta puhkeaega, saada sisemiselt kosutatud ja uuendatud. Mulle meeldib käia looduses, võtta aega, et olla Jumalaga. Nii ma laadin patareisid ja suudan jälle töötada. Käisin laupäeval paari sõbraga Rõngu lähedal metsas. Meil oli palvejalutuskäik. Kuulasime Jumala häält ja vaatasime Eesti loodust.

Selle töö jaoks on vaja toetajaid. Kas teised Ameerikas jagavad Teie Eesti-vaimustust?

Me alles alustame, ainult mõned meie kogudused osalevad Eesti töös. Minu üks ülesandeid ongi seletada kogudustele partnerlusvõimalusi. Meie liidus on 1800 kogudust. Meie eesmärk on, et mitmed sajad kogudused oleksid partnereiks Põhja- ja Baltimaade töös. Meie liit on Skandinaavia taustaga, aga kõige rohkem on sidemeid Eestiga. Mingis mõttes on Eesti katselava – mis töötab siin, võiks töötada ka mujal.

Millised on kõige lähema aja ettevõtmised?

Järgmine suurem samm on liitude juhtkondade vahel ametlike koostöölepete allkirjastamine. Aga mina juba olen töös. Üks ülesandeid on ette valmistada tutvustusvideo Nuutsakule kämpingumajade ehitamiseks koostöös Ameerika kogudustega, et kasvatada laagripaiga inimkohti ja ka kvaliteeti. Teine on aidata kokku panna meeskondi erinevate laagrite jaoks. Tahame koostada plaani koguduste rajamise ja juhtide koolitamise alal. Põhiliselt võib minu tööd kirjeldada uute partnerite leidmisena Ameerika poolelt.

Mida ootaksite Kuulutaja lugejatelt?

Kõige rohkem on vaja palvet. Iga kord, kui kristlased on liikumas selles suunas, milles Jumal tahab neid näha, tulevad ka vastutegevus ja takistused. Hingevaenlase tahe on, et pimedus valitseks. Saatan ei taha, et Ameerika kogudustel tekivad partnerid. Ta ei taha, et noored laagrites käivad ja päästetud saavad. Jeesus ütles, et Tema ehitab oma koguduse ja põrguväravad ei võida seda (Mt 16,18). Kui oleme teinud ühislaagreid, siis palve nende pärast on olnud üks olulisemaid komponente. Teine asi on olla julgelt valmis tunnistama, mida Jumal meie eludes on teinud. Vabadus Kristuses!

Mida üks Ameerika koguduse liige sellest saab?

Oluline küsimus. Meie kogudus on saatnud aastate jooksul umbes 20 inimest Eestisse. Pastorina võin öelda, et nende elud on muutunud. Kui nad tulevad tagasi ja tunnistavad, siis inimesed kuulavad ja on pisarates. See puudutab neid. Tunnistajad ise on ka liigutatud sellest, mida Jumal on teinud. Nad on tavaliselt kogenud, et nende oma usk on kasvanud. Nad on aru saanud, et peavad ka Ameerikas rohkem tegema. Me oleme näinud, kuidas sellest on alguse saanud uued teenimisvormid. Inimesed on julgemalt tunnistanud usust oma naabritele ja meie kogudus kasvab.

Täname ja soovime õnnistust selleks tööks.

10. jaanuaril 2011
Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris

JUMAL TEGI IMET

VOODILINA TULI APPI

Svenja teadis, et elu pakub enamat ja ta tahtis seda tundma õppida. 13-aastaselt pani ta esimest korda kodust plehku. Ema oli meeleheitel, ta ei saanud enam tütrega hakkama. Seepärast läks Svenja erikooli. Sinna ta kauaks ei jäänud. Voodilina abil aknast alla ja tee vabadusse oli lahti.

Kölni ja Berliini tänavatel kohtas Svenja omasuguseid. Ta käis ühelt peolt teisele ja proovis narkootikume – kokaiini ja heroiini. Ta tundis end hästi. Aga siis tegi ta autoavarii. Täiesti arust ära olles pani ta inimelud ohtu, nii enda kui kaasliiklejate omad. Svenjale sai selgeks, et vaja on abi.

PIIBLITEKST TÕI PISARAD SILMA

Tavaliselt kestab ravi umbes üheksa kuud. Sellest aga Svenjale ei piisanud, sest ta oli väga haige. Ta jäi poolteiseks aastaks. Tihedalt Piiblile ülesehitatud elu help centeris aitas Svenjal uuesti normaalse ja terve eneseteadvuse üles ehitada.

Ükskord koges Svenja, et Jumal räägib temaga. Tegelikult rääkis Ta Piibli läbi. Svenja hakkas nutma, kui luges kirikukalendrist salme, mis käisid tema autoõnnetuse päeva kohta: «Kõik su armukesed on sind unustanud, nad ei küsi su järele. … Sest ma tahan lasta kasvada sulle korba ja ravida sind sinu haavadest, ütleb Issand.» (Jr 30,14.17). Ta oli kindel, et Jumal rääkis selle teksti kaudu otse temaga. Ja talle sai selgeks, et Jumal armastab teda.

TÄISAJAGA JUMALA TEENISTUSES

Hiljem sai mõlemale selgeks, et nad tahavad täisajaga Jumalat teenida. Nad kandideerisid help centerisse tööle. Noored võeti palgale. Svenja on meesteosakonnas majapidaja, juhib segakoori ja aitab kõikjal, kus teda vaja on.

Oluline on see, et talle pole enam mingeid narkootikume tarvis.

KLAUS RÖSLER
idea Spektrum

TUGEVAD PÕLVED

Mida tähendab tänapäeval põlvitamine?