Selle aasta viimane Kuulutaja ei ole ainult jõululeht, kuid loomulikult sisaldab see ka jõulusõnumit. Jõulud märgistavad küll kogu detsembrikuud, aga kuu jooksul toimub väga palju erinevaid sündmusi.

Tegelikult peaks tervet aastat ja kogu meie elu mõjutama see, et Jumal saatis inimesi päästma oma ainusündinud Poja. Loomulikult on Tema sünnipäev tähtis, aga mööda ei tohiks minna Tema elu ühestki sündmusest. Need on mõtestanud usklike elu, aga nende jälgi on näha ka täiesti ilmalike inimeste ja ühiskonna juures.

Jeesus ütles oma ülempreesterlikus palves: “Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Jh 17,3). Kui “meie kodupaik asub taevas, kust me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust” (Fi 3,20), on ka meie maine elu sellest iga päev mõjutatud.

VAJAME JÕULURAHU AASTARINGI

Toimetaja kommentaar

Poliitilise kemplemise juurest tahaks aga jõuda jõulurahuni. Märkame siiski, et ka jõule saab poliitika huvides kasutada.

KODAKONDSUS ERITEENETE EEST

Ega Andrei Filatov ole esimene võõramaalane, kes eriteenete eest Eesti kodanikuks on saanud. Kodakondsust on antud kõigi Eesti valitsuste poolt ja Edgar Savisaar vastutab muidugi ainult nende juhtumite eest, millega tema seotud on. Mõnele võõramaalasele kodakondsuse andmisega olevat ennegi valesti läinud. Kas Andrei Filatoviga läheks õigesti või valesti, seda ei suuda ma sajaprotsendilise kindlusega öelda. Kommentaari kirjutamise ajal on otsus veel tegemata ja vaidlused käivad.

Huvitav, miks Eesti kodakondsust üldse niisugustele inimestele antakse, kes Eestis ei ela ja kellel ei ole Eesti juuri? Venelaste huvi peaks olema mõistetav – Vene passiga on läänes reisimine ebamugavam kui Eesti passiga. Aga sageli on kodakondsuse saajal mõne lääneriigi pass juba taskus. Nagu oli näiteks itaallasel Ernesto Preatonil, kes hiljem Eesti kodakondsusest pahandusega loobus.

Vene naftaärimehed on Eestisse suuri summasid investeerinud. Oma kodumaal on nad mõjukad isikud. Kui Vene mõjumeestel oleksid Eesti passid, kas see tagaks Eestile paremad suhted Venemaaga, edukama majanduse või suurema julgeoleku? Kas Eesti pass paneb need inimesed Eesti eest seisma või kasutavad nad seda ikka ainult oma isiklikes huvides? Väikese vahemärkusena – väga suure mõjuga Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II on õigusjärgne Eesti kodanik, aga tal vist Eesti passi ei ole…

Kas Eesti kodakondsus peaks olema präänik, millega meelitatakse või altkäemaks, millega kedagi ära ostetakse? Kas niisugune Eesti passiga manipuleerimine ei sarnane indulgentside müümisele? Me teame, millega see lõppes kirikule, kes seda tegi.

Ühe rõõmustava järelduse võime ikka ka teha – Eesti kodakondsusel on väärtus. Vähemalt võõramaalaste silmis.

MEEDIA LÄKS JÄRJEKORDSELT ÕNGE

Kui sportlased toetavad vabatahtlikult Edgar Savisaart, kas nad on siis halvemad sportlased või inimesed? Kas sportlastel ei ole õigust isiklikele poliitilistele vaadetele? Niisugusel tasemel sportlased ei ole kindlasti “ilma selgroota” inimesed.

Jõulukaart saadetakse isikult isikule ja see peaks olema nende inimeste omavaheline asi. Kristlased soovivad kaardiga Jumala õnnistust, ilmalikel inimestel on teistsugused soovid. Seekord ei olnud Edgar Savisaarel mõttes ainult õnnesoovid. Ta on alati osanud oma vastaste abiga endale reklaami teha. Ta teadis, et tema jõulukaart äratab ajakirjanduse tähelepanu ja sellest hakatakse rääkima. Tohutuid summasid väärt reklaam tuli ainult kaardi valmistamise ja saatmise kuludega!

Kõik ei allu mõistuse reeglitele. Kui skandaal tõmbab ajakirjandusväljaandele lugejaid, siis kirjutatakse. Isegi siis, kui tulemus võib olla vastupidine kirjutaja enda poliitilistele taotlustele. Kes on müüdavad, kas Eesti sportlased või ajakirjanikud?

JÕULURAHU SAAGU TEGELIKKUSEKS

Tähtajaline rahukuulutus ütleb kohe ära, millal “sõda” jälle peale hakkab. Võib-olla jahirahu ei peaks tõesti olema alaline, aga inimene vajab oma südamesse rahu igaks päevaks. Taevaste vägede rahukuulutuse kaja (Lk 2,14) peaks jõudma aasta igasse päeva. Jeesuse rahukuulutusele “Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!” (Jh 14,27) eelneb vahetult sõnum, et Lohutaja, Püha Vaim, õpetab meile kõik ja tuletab meile meelde kõik, mida Jeesus meile on öelnud. Nii ei tule tõeline rahu ilma süvenemiseta Jeesusesse.

KÕIKVÕIMAS AEG

(Koguja 3,1)

Meie maailma üheks suveräänsemaks valitsejaks on aeg. Too salapärane suurus, mida me ajaks hüüame, ei küsi ilmaski, kas oleme terved või haiged, õnnelikud või õnnetud, rikkad või vaesed, vanad või noored. Ei – isand Aeg liigub segamatult edasi.

Ükski olevus ega asi siin maailmas ei pääse tema valitsuse alt. Tahes või tahtmatult on igaüks sunnitud end aja soovide, seaduste ning käskude alla painutama. Aeg on absoluutne peremees majas. Tema valitseb segamatult.

Mis on aga aeg? Võib-olla sa tead seda, mina küll ei tea. Jah, tõsi, me jaotame aja minevikuks, olevikuks ja tulevikuks, ometi ei lahenda see antud küsimust.

Nähtavasti on aeg üks Jumala saladustest, mille sisse Ta on paigutanud meid elama ning mis sisustab ja mõtestab eksistentsi, asetades Looja ning loodu, kaasa arvatud meid ennast, meie teadvusesse. Kindel on see – Jumal lõi aja ja ajamõiste, samas aga opereerib Ta ka aja kaudu, seda nii loomise kui ka lunastuse pinnal.

JEESUS SÜNDIS MÄÄRATUD AJAL

Seda küll, Lunastajast räägivad juba Piibli esimesed peatükid, Teda nägi kuningas Taavet, Teda lubasid inimkonnale prohvetid, Teda ootas õige ning jumalakartlik Siimeon, ent ikkagi ainult Jumal tundis ja teadis ajatäiust, mil Poeg maailma pidi sündima. Jeesuse sünniga said tõeks sõnad, mille on jäädvustanud Heebrea kirja kirjutaja: “Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rääkinud prohvetite kaudu, siis on Ta neil viimseil päevil meile rääkinud Poja kaudu, kelle Ta on pannud kõigi asjade pärijaks, kelle läbi Ta on teinud maailmaajastud” (He 1,1–2).

Jeesuse sünnilugu on kahtlemata üks kaunimatest terves Piiblis. Isegi sõim, milles Jeesuslaps magas, tundub tänapäeva inimestele ilusana ning hubasena. Sõimeta nagu kaotaks jõulujutt oma idüllilisuse.

JEESUS SÜNDIS, ET MEIE EEST SURRA

Ka see ei toimunud juhuslikul ajal. Me ju kõik mäletame, kuidas Jeesus just enne kinnivõtmist palvetas Ketse­mani aias. Teatavasti oli see raske ja otsustav palvevõitlus. Ent selle lõppedes teatas Jeesus unistele jüngritele erilise kindlusega: “Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!” (Mk 14,41).

Meie Õnnistegija Jeesus Kristus teadis, et Ta pidi surema. Aga vähe sellest, Ta teadis ka, millal Ta pidi surema. Nii nagu Jeesuse sünd toimus Jumala ajal, toimus ka Tema surm – inimkonna lunastamine – sama igavese Jumala määratud ajal.

Teiste sõnadega, Jumal ei tee midagi juhuslikult ega plaanimatult, veel vähem suudab surelik inimene Talle midagi dikteerida. Jumala aukartustäratav kellavärk töötab imetletava täpsuse ning järjekindlusega. “Sest Kristus on, kui me alles nõdrad olime, omal ajal surnud nende eest, kes alles olid jumalatud” (Ro 5,6). Sõbrad, kuulutagem sellepärast usujulgusega: “Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!” (Mk 1,15).

JEESUS TULEB JÄLLE TAGASI

Paljud on püüdnud sellele vastata. Igasuguseid tähtaegu on püstitatud. Jeesusele on vastu mindud küll mäeküngastele, merede äärde ja teede peale. Ometi, vaatamata peentele kalkulatsioonidele ning osavale arvude mängule, ei ole Jeesus ilmunud. Miks?

Väga lihtne. Eks öelnud ju Jeesus ise: “Aga sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, … muud kui Isa üksi” (Mt 24,36). Hea on, et meid pole selles küsimuses teadmatuse pimedusse jäetud. Kui selge, üksnes Jumal taevas teab Jeesuse taastuleku täpset aega. Tema teab seda, kuna Tema ise on selle määranud.

AEGA TULEB ÕIGESTI KASUTADA

“Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad! Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine.” (Ef 5,15–17).

Meie kätte on Jumal usaldanud aja kasutamise. Milline ränk vastutus! Mu sõber, mida teed sina sulle laenatud ajaga? Pealegi ajaga, mis on kiiresti mööduv. Sest tõesti – “te olete suits, mida pisut aega nähakse ja mis siis haihtub” (Jk 4,14).

NÜÜD ON HÄSTI SOODUS AEG

Aga aeg on ainult sellepärast suveräänne valitseja, et ta on tööriist suveräänse ja kõikvõimsa Jumala käes. Jumala käes, kes ajatäiusel saatis oma Poja siia maailma, õigel ajal kinkis elu sama Poja surma läbi ja ainult Temale teada oleval ajal saadab uuesti Poja maailma. Mitte aga enam abitu imikuna sõimes, vaid Kuningana, Valitsejana ja Kohtumõistjana. Ja liiatigi kohtumõistjana, kellele allud sinagi. “Sest Ta on seadnud päeva, mil Ta tahab kohut mõista maailma üle õigluses mehe läbi, kelle Ta selleks on määranud, ja pakub usku kõigile pärast seda, kui Ta on Tema surnuist üles äratanud!” (Ap 17,31).

Kohtumõistmine. Kas ei ole hirmuäratav sõna? Au Jumalale, tänu Issandale, ei ole hirmuäratav sõna. Ei ole, kuna sulle pakutakse usku, mis päästab sind karistusest, surmast ja hukatusest.

Jeesus suri sinugi eest õigel aial. Kas sa usud seda? Sellest oleneb sinu igavene saatus. Sellepärast, mis muud kui alandu just praegu Jumala ette. Jumala ette, kes on suveräänne valitseja, aga kes on ka igavene Armastus.

Tee seda usus ja sa kuuled imelisi sõnu, mis on mõeldud just sulle: “Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!” Millal on soodus aeg, millal on päästepäev? “Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!” (2Ko 6,2).

KALJO RAID
1921–2005
Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor
Usurändur 1959

LÜHIDALT

HINGEHOIDJAD TÖÖTAVAD USA ETTEVÕTETES

Suureneb nende ettevõtet hulk, mis rajavad oma majandustegevuse kristlikele väärtustele. Kui küsimus on hingehoidja töölevõtmises, on otsustav firma juhtide usk.

Hingehoidjate töö korraldamisel on eeskujuks tavaliselt sõjaväekaplanid. See tähendab, et nad tegelevad firma kõigi töötajatega olenemata nende usulisest kuuluvusest ja ei tegele misjoniga.

Peaaegu kõik ettevõtete hingehoidjad on kristlased, aga on ka moslemeid ja rabisid. Mõnes firmas on moslemitele eraldi palveruumid. Hingehoidja võtab vajaduse korral kontakti teiste religioonide vaimulikega.

KRISTLASED ELAVAD KAUEM

AMEERIKA EI UNUSTA OMA SÕPRU

Hiljutisel Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi külaskäigul Eestisse käis tema vastuvõtul ka Tallinna Oleviste koguduse vanematekogu liige tehnikadoktor HALJAND UUEMÕIS (78), kellelt palusime lühiintervjuu.

Mis vastuvõtt see oli?

Ma sain Ameerika suursaadikult kutse tulla kohtuma president George W. Bushi ja välisminister Condoleezza Rice´iga. Vastuvõtt toimus Radisson SAS hotellis enne seda, kui president ja välisminister läksid Kadriorgu. Nad kohtusid ballisaalis Ameerika saatkonna töötajate ja nende pereliikmetega. Mõni eestlane oli ka kutsutud, aga neid oli üsna vähe.

Meid oodati seal kell 7.15 hommikul. President tuli umbes poole tunni pärast. Ta pidas lühikese kõne, kus ütles, et Eesti on vahva maa ja Euroopa üks tõsisemalt võetavamaid väikeriike, kus on toimunud tormiline areng.

Seisime saalis nööri taga. President käis selle rivi läbi. Kes oli lähemal, võis kätt suruda ja mõne sõna öelda. Mina seisin nööri juures, sest ma tahtsin neid lähedalt näha.

Pärast presidenti tuli välisminister. Ta tervitas ja vahetasime viisakusi. Ta läks minust juba mööda, aga tuli siis umbes viis meetrit tagasi ja küsis, kas me võiksime koos pildi teha. Ta pani oma käe minu õlale ja üks saatkonna töötaja pildistas.

Mida Sa presidendile ütlesid?

Väga südamlikke sõnu – ma armastan teid, president, ja armastan Ameerikat.

Kas Sa oskad öelda, miks Sind sinna kutsuti?

See on kõikidele mõistatus ja kõik küsivad. Ma vastan naljaga, et Ameerika ei unusta oma sõpru. Kutse oli mulle ka suur üllatus.

Milles seisneb Sinu suur Ameerika-sõbralikkus?

Kahjuks ka kristlased ei hiilga oma arusaamisega maailma asjadest ja säravad oma Ameerika-vastasusega, millest on nakatatud suur osa Eesti rahvast. Seda tänu meie pahempoolitsevatele liberaalidele, kes töötavad ajakirjanduses ning peavad heaks tooniks rääkida Ameerika kohta halba.

Minu arusaam on, et Ameerika Ühendriigid on suurte puudustega maa. Seal on rumalust ja pattu, aga on ka Jumala tööd ja jumalakartlikkust. President ja välisminister on samasugused vigadega inimesed nagu meie, aga nad on kristlased ja tunnistavad avalikult maailma tipptegelaste ees Jumalat ja Jeesust Kristust.

Teiseks peame olema tänulikud selle eest, mida Ameerika on teinud Eestile. Unustame ära Jalta, kus oli väga väsinud ja haige president Roosevelt, kes uskus Stalini häbematut valet. Ameerika ei ole külma sõja päevadel tunnustanud Eesti okupeerimist Venemaa poolt. See oli Jumala ime, et kohutav Vene kommunistlik koloss kokku varises. Jumal kasutas eelkõige Ameerikat, mitte Euroopat.

Ameerika aitas Euroopal, mis oli Teises maailmasõjas purustatud ja peaaegu nälja piiril, Marshalli plaaniga uuesti üles tõusta. Needsamad eurooplased peavad nüüd heaks tooniks irvitada Ameerika üle. Minul on üks seletus – rahvad on lihtsalt kadedad. Tundes natuke maailma poliitikat ja ka maailma usulist olukorda, ütlen, et Ameerika on praegu maailmale väga oluline.

Mis on muutnud Sind konservatiiviks?

See, et ma olen usklik inimene. Ma kardan, et liberaalne mõtteviis, kui kasutada endise presidendi Arnold Rüütli sõnu, on pisut kreenis.

Üks inimene küsis, miks Ameerika on niisugune politsei. Ma ütlesin, et meie maailmas, kus ei valitse Jumal, vaid hoopis teised jõud, on vanglad ja politsei. Ameerika on antud hetkel selle maailma politsei. Varsti tuleb võib-olla mõni teine, Hiina või islami fundamentalistlik riik. Kas te siis naudite seda? Mõned seadused, olenevalt sellest, kes neid annavad, on veidi inimlikumad kui teised.

Kas Sa tundsid mingit usulist sidet Ameerika juhtidega?

Ma imestan ja ei suuda täielikult mõista, kuidas saab kristlane olla maailma ühe superriigi juht. Jumal on andnud armu, Ta kasutab inimesi. Need inimesed on tõsised kristlased. Ma tundsin seda Condoleezza Rice´i puhul. Ta tuli minu juurde tagasi. Me tundsime südame kaudu, et oleme kuidagi lähedased.

Viimane küsimus Sinu enda kohta. Sa käid ikka veel tööl?

Iga päev natuke. Tegelen oma vana tööga. Me tegime Nõukogude Liidus masinaid ja aparaate, mis valmistasid väga peeneid pulbreid, mida kasutati tööstuses ja eriti kaitsetööstuses. Selliseid seadmeid ja tehnoloogiat mujal maailmas oli, aga niinimetatud sotsialismileeris olime meie põhilised tegijad. Kuna suur osa meie tellijaid olid Venemaal, siis oleme neist nüüd ilma jäänud. Ka kollektiiv on kokku kuivanud, inimesed on pensionile läinud või surnud.

Täname!

7. detsembril 2006 telefoni teel

HEA JÄÄB IKKA HEAKS

25. novembril toimus Pärnus kristlik konverents “Perekond on väärtus”. Selle peakorraldaja ILONA VEIKE rääkis teemast Kuulutajale.

Kuidas Sul tekkis idee niisugust konverentsi korraldada?

Olin ühel palvekoosolekul, kus palvetamise ajal tuli südamesse konverentsi mõte, pealkiri ja osa teemasid koos nende käsitlejatega. See anti taevast väga selge juhtimisega.

Ometi ei saa öelda, et see tuli tühjale kohale. Oma hariduselt olen sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magister. Olen kogu elu töötanud ja tegelenud perekondadega, katkiste suhetega ja probleemidega pere elus. Olen tegelenud riskilaste ja probleemsete noortega, kes on kriminaalhoolduse all. Praegu tegutsen üks päev nädalas vabatahtliku hingehoidjana Pärnu Elisabeti kirikus. Pärnu Kristlikus Vabakoguduses olen teinud umbes viis aastat naistetööd. Samuti olen olnud üks lähisuhte vägivalla all kannatavate naiste tugirühma vedajatest ning selle teemaga oli seotud ka mu magistritöö.

Kui konverentsi idee tuli, siis sain ka sõna “Mu rahvas hukkub tarkuse puudusel” (Ho 4,6). Jumala südames oli tuua tarkust ja õpetust läbi selle konverentsi, et tuua tervendust peresuhetesse. Tagasiside oli väga positiivne nii kristlastelt kui ka mittekristlastelt.

Kas Sa normaalseid peresid ka näinud oled?

Probleemseid peresid olen näinud tõesti väga palju. Kui ma sellisel erialal ei töötaks, siis ilmselt tunduks maailm ilusam. Samas on õnneks niisuguseid peresid ka, kes annavad head eeskuju, milline üks kristlik abielu peab olema. On loomulik, et maailmas, mis on pimeduses ja ei tunne Jumalat, tulevad probleemid, kuid mind on kurvaks teinud, et ka paljud kristlaste abielud ei ole õnnelikud.

Kas konverentsil mehi ka oli?

Mehi oli väga palju ja see tegi hästi suurt rõõmu. Meeste töötoas oli üle 40 mehe. Kokku oli umbes 120 inimest. Paljud naised ja mehed tulid koos. Oli ka noori mehi, kes ei ole veel abielus.

Tahaksin eriliselt esile tõsta isa rolli ja vastutust. Tänapäeva mehed on töö pärast palju kodust ära. Oluline on teadvustada endale, kui tähtis isik on lapse elus isa. Kui isa ütleb mingi positiivse sõna, kaalub see üles ema sada sõna. Meestele on antud suur võimalus külvata häid seemneid oma laste eludesse, kui nad väärtustavad oma aega koos lapsega. Isa sõna võib tütart raskes teismeliseeas väga palju aidata. Kui isa ütleb tütrele, et too on kaunis ja naiselik, siis see kinnitab noore neiu identiteeti naisena, sest isa on ju esimene kõige tähtsam mees tema elus. Sama lugu on pojaga. Kui isa ütleb, et ta on oma poja üle uhke ja ta usub oma pojasse, siis poeg kasvab mehiseks meheks, kes oskab ka ise tulevikus isa olla.

Kas Sa nõustajana soovitad mõnikord abielu lahutada?

Ma ei ole lahutuse pooldaja. Jumal ütleb, et Ta vihkab lahutust (Ml 2,16). Lahutus on äärmuslik abinõu, mis võib tulla kõne alla siis, kui perekonnas on lapse seksuaalne ärakasutamine või räige füüsiline vägivald. Siis on eraldiolemine vajalik ja kas läheb lahutuseks, see oleneb perest. Kui mees tahab ja otsib abi, siis ma olen näinud, et Jumal aitab ja inimene muutub.

Kuidas praeguses ühiskonnas üldse selgeks teha, et abielu on vaja?

Kindlasti ei ole abielu oma aega ära elanud. Kuigi maailm ja kombed muutuvad, jääb hea asi ikkagi heaks. Iga naise sees on igatsus valge kleidi ja pulmade järele, ilusa täiusliku muinasjutu järele. Teine asi on, et maailmas pole palju õnnelikke abielusid ja see tekitab noortes pettumust, sest pole eeskujusid, mis toimiksid. Kui kristlaste abielud on õnnelikud, kui seal kasvavad üles tublid lapsed ja ka vanuigi on abielupaari omavahelised suhted soojad ning südamlikud, siis see ongi tunnistus.

Kas vabaabielu on õnnelikum?

Küsimust ei saa selliselt seada. Kindlasti on õnnelikke vabaabielusid, mis mingi aja pärast sageli ka abieluks vormistatakse ja väga õnnetuid abielusid, mis lõpuks laiali lähevad. Abielus võib ju olla mitmeti – elada koos majanduslikel kaalutlustel, laste pärast jne.

Võin öelda vaid seda, mida ise usun. Jumala plaan on, et mees ja naine oleksid üks liha. See tähendab, et nad hoiaksid kokku, toetaksid teineteist, austaksid ja armastaksid. See tähendab pühendumist ja pidevat tööd, sest igas suhtes tulevad konfliktid. Abielu tähendab oma elu jagamist.

Abielu on näitamine, et pühendutakse sellele suhtele. Vabaabielu puhul on tagauks ikka lahti, et kui midagi ei sobi, siis võib lihtsalt välja astuda. Meedia pakub igasuguseid variante, kus inimesed lähevad ühelt suhtelt teisele ja siis tundub, et abielul polegi tähtsust.

Kuidas Sa suhtud tavapärastesse soorollidesse?

Sugu on ju inimesel kohe sündides olemas. Kui maailmas kõik muutub, siis Piibel annab meile selge juhise. Mehele ütleb, et tal tuleb elada mõistvalt naisega kui nõrgema astjaga (1Pe 3,7). Ja naisele, et ta austagu oma meest. Meest, kes hoiab ja armastab oma naist, on ka naisel hea ja lihtne austada (Ef 5,21–33).

Jumal on väga selgelt välja öelnud, et mees ja naine on võrdsed (Ga 3,28). Kui kunagi on olnud mudel, et mees on kõrgem ja naine alam, siis see on täiesti ebapiibellik. Nii meestel kui naistel on oma osa ning nad ei peaks üksteisega võistlema, vaid nägema seda potentsiaali, mida erinevus annab. Kindlasti tuleks omavahel koduseid töid jagada ning ka neist asjust rääkida. See on üks paljudest valdkondadest, kust saavad alguse suured probleemid. Jeesus tuli meid teenima ja andis iseenda ning Piibel võrdleb mehe suhet naisega Jeesuse ja koguduse suhtega (Ef 5,31–32).

On tekkinud uus suundumus, et inimest tuleb võtta selle soo järgi, kelleks ta ennast peab.

Hea on hoida kinni Jumala Sõnast. Ühed arvavad ühte ja teised teist, meie kristlastena järgime seda, mida Jumal on öelnud. Ilmuvad erinevad uurimused ja inimesed küsivad, kuidas nad peavad oma lapsi kasvatama. Sellise segaduse keskel võib kergesti orientiiri kaotada, kuid Piibel on nagu majakas.

Kui füüsiline sugu ja mõistus on vastuolus, kus on lahendus?

See on sügavam teema. Ma ei tea, mis on viltu läinud, kui laps sünnib poisina ja tunneb end tüdrukuna. Need inimesed, kes on lasknud end opereerida ja sugu muuta, ei ole õnnelikud. Pigem tuleks seespidise inimesega tegelda. Ma usun, et Jumalal on vastused segase identiteediga inimeste jaoks.

Kuidas peaks suhtuma homoseksuaalsusesse?

See kõlab võib-olla jäigalt, aga ma ütlen nii, nagu Piibel ütleb. Jumal nimetab seda jäleduseks ja ütleb, et ärge seda tehke (3Mo 18,22).

Homoseksuaalsusel võib olla palju põhjusi. Need mehed on tihti olnud lapsena seksuaalselt ärakasutatud ja jätkavad hiljem ise sama mustrit. Ma arvan, et kui nad tahaks sellest lahti saada, siis Jumalal on vastus. Ma tean päris mitmeid endisi homoseksuaale, kes on saanud usklikuks ja saanud selgust oma identiteedis ning on nüüd õnnelikus abielus vastassoolisega.

Peame tegema vahet patul ja inimesel. Jeesus läks väljatõugatute juurde, ütles neile tõde, aga ütles seda armastusega. Inimene tajus, et ta on armastatud, mitte nii, et kuna tal on viga küljes, ta on hooranud, abielu rikkunud või on prostituut, siis ta on täiesti kadunud. Jumal tahab jõuda kadunuteni.

Kuidas Sinu “vanamoelised” arusaamad võiksid noortele meelepärasteks saada?

Ega see ilma Jumalata ei jõuagi noorteni. Eelmistel põlvkondadel oli lihtsam. Varem ei olnud nii, et kui 15-aastaselt veel süütu oled, siis oled ajast päris maas. Tänapäeval hakatakse juba väikest last nagu seksuaalobjekti välja mängima. Lapsemängud hakkavad üha rohkem kaduma ja laps lükatakse väga varakult täiskasvanute maailma.

See, mis meediast tuleb ja mille keskel noored elavad, surub peale ja reklaamid mõjutavad inimeste maailmapilti. Ma ei teagi, kuidas oleks ilma Jumalata võimalik puhtaks jääda.

See mõtteviis surub peale ka usklikest kodudest pärit noortele.

Iga kristlasest lapsevanema esmane kohus on palvetada oma laste eest. Ei ole mingit vabandust, kui ta selle tegemata jätab. Teine asi on eeskuju, et laps näeks, et perekond on väärtus.

Kui me kõik ära teeme ja ikka viltu läheb, siis iga lapsevanem peab armastama oma last, nagu taevane Isa annab eeskuju. Ta armastas meid, kui me olime maailmas (Ro 5,8). Nii tuleb armastada ka oma lapsi, armastada nad tagasi sellest maailmast.

Mida teha, kui elu on valesti läinud?

Just kristlaste katkisi suhteid nähes olen hakanud hüüdma Jumala poole ja otsima vastuseid. Järjest rohkem on esile tulnud üks sõna Jumalalt – otsige Jumalat ja hoidke Temast kinni. Palve on number üks. Meil ei ole võitlemist liha ega verega, vaid taevaaluste kurjusejõududega (Ef 6,12). Kui kristlane on leige, siis usk ei kanna teda rasketel aegadel. Palju on väsinud kristlasi. Nagu Paulus ütles, palvetage püsivalt, tehke eestpalveid (Kl 4,2–3). Mina olen oma elus pidanud päris palju põlvedel olema ja vastuseid ootama ning ega muud lahendust ei olegi.

Kristliku nõustajana saad Sa anda vaimulikku abi, aga mida Sa ilmalikus töös pakkuda saad?

Olen palvetanud enne tööd ja töölt lahkudes. Vaimulikku hingehoidu on lihtsam teha, ma teen seda tööd koos Jumalaga ja inimene teab seda, kui ta tuleb.

Ilmalikus töös üritan anda endast parima. Teistpidi ma kasutan oma kutsealaseid teadmisi vaimulikus töös ka. Me palvetame ja Jumal annab mingi kirjakoha Piiblist, aga ma annan ka praktilisi nõuandeid ja väikesi ülesandeid. Ma saan öelda, et nendele probleemidele on võimalik saada lahendusi, kui inimene pöördub sinna ja sinna. Sellevõrra on minu tööriistakast rikkalikum, et ma olen sotsiaaltööd õppinud.

Oma töös tegeled Sa väga raskete küsimustega. Kuidas Sa oma psüühikat nende mõjude eest hoiad?

Ma saan palju tuge ja jõudu loodusest. Eestis on kauneid kohti, kus on näha Looja kätetööd, mis on inimeste poolt rikkumata ja annavad aimu meie Looja olemusest, suurusest ja võimsusest. Mulle meeldib väga mere ääres jalutada. Seal Jumal räägib minuga sageli, seal sünnivad palved ning tulevad ka vastused ja lahendused probleemidele. Veel saan jõudu heast ja ilusast muusikast, raamatutest ning loomulikult oma lastest ja perekonnast.

Täname!

13. detsembril 2006 telefoni teel

NEITSISTSÜND EI TEINUD JUMALALE RASKUSI

Krollmann kasvas üles Lääne-Berliinis, ta on kõigi reeglite järgi ristitud ja leeritatud, kuid ometi unustas ta Jumala. Noorukina kuulus ta 30-pealisse kampa, mis tegeles varguste ja röövimistega. Lõpuks tuli sissekukkumine ja kohus. Krollmann oli siis 16-aastane ja sai kaasajooksikuna 13 kuud noortevanglat, millest pool jäi hea käitumise pärast istumata.

ARMUKE LENDAS VÄLJA

Krollmann võttis naise. Ükskord merelt koju tulles avastas ta oma naise koos võõra mehega. Ta viskas naise ja selle armukese aknast välja (õnneks oli tegemist esimese korrusega, kuigi kõrge keldri kohal) ja laskis abielu lahutada.

15 aasta pärast sai Krollmannil meresõidust isu täis. Ta hakkas puusepaks, abiellus uuesti ja läks külakohta elama. Sündis kaks last, aga teinegi abielu ebaõnnestus. Haigestunud selja pärast pidi ta ka ameti maha jätma.

JEESUS BUDDHA ASEMEL

“1. juuni 1992,” seisab Krollmanni Piiblis. See on päev, mil ta otsustas kristlaseks saada. “Kõige suurem takistus minu jaoks oli neitsistsünd,” meenutas Krollmann. “Seda pidasin ma suureks valeks. Aga piiblikursuse ajal kasvas minus teadmine, mida Jumal kõike suudab: halvatuid ja pimedaid tervendada, surnuid üles äratada, mannat sadada lasta. Nii peaks ka neitsistsünni korraldamine Jumala jaoks väike asi olema.” Ta leidis Berliini keskelt ühe nelipühikoguduse ja liitus sellega: “Nendel inimestel oli ebatavaliselt suur usurõõm.”

Ta leidis ka taas tööd. Kuni pensionieani oli ta 14 aastat Berliini linnamisjonis uksehoidjaks. Mõnikord luges ta oma piiblikursuse materjale.

VIIMAKS ÖÖVAHT

KARSTEN HUHN
idea Spektrum

JUMAL VÕTTIS INIMESTE PÄÄSTMIST VÄGA TÕSISELT

Ometi just tema ei saanudki koju. See oli väga tühine lohutus, kui allohvitser teatas, et Günter võib aastavahetuseks koju saada. Nii seisiski ta jõululaupäeva õhtul raudselt vahipostil. “Kas need on mõned jõulud?”

JÕULUÕHTU ÕLLEGA

“Kas see oli siis minu jõulupidu?” mõtles Günter endamisi, kui ta teise jõulupüha koiduajal kasarmuväravast läbi läks. Täna oli ta pärast vahis seismist vaba.

JUMALA SÜDAMEVALU

Nüüd istuski ta kõrges kirikuruumis. Täna, teisel pühal, eriti palju rahvast kohale ei olnud tulnud. Günterit häiris veidi hõredavõitu üldlaul. Sellepärast laulis ta valjemini, kui muidu seda teinud oleks. Üha enam hakkasid laulu sõnad teda kaasa haarama.

Seejärel läks kantslisse noor vikaarõpetaja, kellele täna, teise püha hommikul, jutlus pidada oli antud. “See polegi eriti palju minust vanem,” mõtles Günter. Tal oli nagu sisemine sund eakaaslast tõsiselt võtta.

Ka noor jutlustaja võttis oma ülesannet tõsiselt. Günter ei lasknud end häirida tema veidi abitust ja kartlikust laadist. Tema südamest käis läbi, kui noor pastor sealt ülevalt teatas: “Kui tõsiselt pidi Jumal meie päästmist võtma, kui Ta oma ainusündinud Poja andis!”

JAHMUNUD VIKAAR

Noor jutlustaja oli üsna jahmunud oma sõnumi mõjust, et isegi üks uhke sõdurisüda sellest haaratud sai. Tal oli hea meel. Meeleldi võttis ta otsija vastu ja kutsus ta pärastlõunaks endale külla.

Ja siin, sellel pärastlõunal, juhtus see, et üks noor mees teise abil Päästja juurde juhatatud sai. Kui Günter õhtul läbi kasarmuvärava tagasi läks, naeratas ta vaikselt omaette: “Tähelepanuväärne! Ma ei saanudki puhkust! Aga nüüd on tõesti ka minule jõulud tulnud!”

WILHELM BUSCH
Avaldatud kohandatult

LÜHIUUDISEID EESTIST

Janek Mäggi rõhutas oma ettekandes vajadust teha head. Endine USA Kongressi liige Robert McEwen tõi näiteid palve olulise rolli kohta USA ajaloos. Ta mainis, et USA Kongress ei vii läbi ühtegi kogunemist ilma alguspalveta. Lühisõnavõtud olid Kaia Kanepilt, Jüri Arrakult, Tõnis Kõivult ja Tunne Kelamilt, kes tõid oma eludest näiteid palve tähtsuse kohta ja mõtestasid lahti palvet kui suhtlemist Jumalaga.

Rahvuslik palvushommikusöök on kirikute ja koguduste tippjuhtide ning poliitikute ja ühiskonnategelaste kokkusaamiskohaks. Ühine hommikusöök aitab kaasa avatud ja sundimatu õhkkonna tekkimisele. Kohtumine on osa riigi ja kiriku vahelisest dialoogist, mis aitab kaasa üksteise mõistmisele, mis omakorda loob aluse konstruktiivsete koostöövõimaluste leidmisele.

Palvushommikusöögi korraldajaks oli Eesti Evangeelne Allianss koostöös Eesti Kirikute Nõukoguga. Hommikusöögid on toimunud juba viis aastat järjest. Osavõtjate hulgas on igal aastal olnud vabariigi president ja valitsuse ning Riigikogu liikmeid.

Oikumeenilise aastapreemia pälvinud Piret Toomvap-Schönberg töötab Eesti Kristlikus Televisioonis, kus toimetab saatesarja “Kirikuelu kroonika”.

Pereväärtuste aastapreemia saanud Matti ja Velli Hollman on alates 1991. aastast korraldanud 16 oikumeenilist perelaagrit. Viimastel aastatel on lisaks perelaagritele korraldatud ka kaks korda aastas pereseminare.

Uurimusest selgub, et inimesed, kes peavad end usklikeks või usu poole kalduvateks, moodustavad peaaegu kaks kolmandikku küsitletutest. Eestlaste hulgas on kümne aasta jooksul vähenenud “usu poole kaldujate” hulk (1995 – 51%, 2000 – 47%, 2005 – 38%). Sellest kategooriast on osa liikunud usklike, osa ükskõiksete või ateistide kategooriasse.

Eestlastest pidas end 1995. aastal usklikuks 9%, 2000. aastal 11% ja 2005. aastal 14% küsitletutest. Venelaste puhul on end usklikeks pidajate hulk oluliselt suurenenud (1995 – 25%, 2000 – 35%, 2005 – 42%), ükskõiksete arv on vähenenud.

Veendunud ateistiks peab end eestlastest 4% küsitletutest (1995 – 2%, 2000 – 1%) ja venelastest 1,2% (1995 – 2,2%, 2000 – 1,4%).

Internetist

7. detsembril viibis Tallinnas Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni (BGEA) Ida-Euroopa töö direktor Viktor Hamm. Ta kohtus erinevate kirikute juhtidega, et arutada koostöövõimalusi seoses 2009. aastal Eestis toimuva Lootuse festivaliga, kus peaks kõnelema Billy Grahami poeg Franklin Graham. Selliseid Lootuse festivale on korraldatud Ladina-Ameerikas, Aasias ja Euroopas, suvel 2007 tuleb festival Ukraina pealinnas Kiievis.

Kohtumisel Eesti EKB Koguduste Liidu keskuses osalesid BGEA koordinaator Eestis Avo Valk (vasakul), liidu peasekretär Ruudi Leinus, Eesti Metodisti Kiriku superintendent Taavi Hollman, Viktor Hamm, liidu president Joosep Tammo ja misjonisekretär Agnes Böning.

Eesti EKB Koguduste Liidu
NOORTEJUHTIDE TÄNUÕHTUSÖÖK

1. Tänased koguduste noortejuhid Pärnust, Tartust, Elvast, Tallinna Kalju ja Oleviste kogudustest on moodustanud meeskonna, et koostada noortetöö visioon aastaks 2036.
2. Koguduse noortejuht aastal 2036 Paul Kask (õhtut juhatanud liidu noortesekretäri Siilas Kase poeg).
3. Staažikamaid noortejuhte Gunnar Kotiesen Rakvere Karmeli kogudusest.
4. Oma koguduse noortetööd tutvustavad Tartu Salemi noored.
5. Hannes Keernik loeb küünlavalgel Pühakirja.
6. Elva baptistikoguduse noortejuhid.

Oleviste koguduse noortepastori Veljo Kapteini fotod