Talv nutab oma viimaseid pisaraid. See ei kurvasta meid, sest igatseme sooja ja kevadet, mis tänavu väga visalt tulevad.

Eesti jättis hüvasti oma endise riigipeaga ja see tegi paljude silmad märjaks. Tundub, et Lennart Meri oli õigel ajal õiges kohas. Tema tegevuses ja pärandis peaks nägema mitte ainult inimeste tarkust, vaid ka Jumala kätt.

Eesti EKB Koguduste Liit tegi teist aastat järjest aastakonverentsil avaliku pöördumise. Seekord oli teemaks abielu. Usklikud ei tohi kõrvalt vaadata ühiskonna allakäiku, nad peavad ütlema oma sõna. Nende hääl peaks senisest palju valjemini kõlama. See peaks kostma mitte ainult konverentsidelt, vaid iga päev ka lihtsate usklike suust.

Märtsikuus oli küüditamise aastapäev. Keda peaksime tänama selle eest, et võime nüüd elada julgelt oma maal? Laulja ütleb: “Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti! Nõnda öelgu Issanda lunastatud, keda Tema on lunastanud kitsikusest ja on kogunud võõrailt mailt, hommiku poolt ja õhtu poolt, põhja poolt ja lõuna poolt.” (Ps 107,1–3).

SEEKORD RÄÄGIME PRESIDENTIDEST

Toimetaja kommentaar

LENNART MERILE MÕELDES

Lennart Merile oli Jumala poolt antud terav mõistus, aga ka vajalikud tingimused arenemiseks. Ta kasvas Eesti diplomaadi peres, sai lapsena välismaal õppides suhu võõrkeeled. Selliseid võimalusi oli tema põlvkonnast väga vähestel. Tõsi, järgnes küüditamine, aga küllap seegi oli Jumala kasvatusvahend. Hilisem kirjaniku- ja filmimeheamet pani Lennart Meri tegelema eestlaste ja teiste rahvaste saatusega, õpetas teda suhtlema ja end väljendama.

Mida inimesed ei teadnud, seda teadis Jumal. Tema kujundas Eesti Vabariigile presidendiks sobivat inimest ja pani ta õigel ajal valitsema. Usklikena peaksime Jumala tarkusele lootma ka tulevikus.

VALIMISKAMPAANIA ALGAS

Palju on räägitud Lennart Meri ettearvamatust käitumisest. Ei tea, kas edaspidi on midagi niisugust enam vaja. Kui Lennart Meri alustas välisministrina, polnud Eesti veel iseseisev. Kui ta oli juba president, ei võetud Eestit ikka veel tõsiselt. Niisuguses olukorras oli vaja poliitikut, kes oma olemusega teistest erineb, erilist tähelepanu tõmbab.

Nüüd on Eesti tunnustatud, tema riigipeaga suhtlemise määrab suuresti protokoll. Muidugi ei saa ainult sellele lootma jääda, vaid president peab olema tõeline isiksus ja tipp-poliitik.

Kui Lennart Meri oli juba surnud, andis Ene Ergma märku, et on valmis kandideerima presidendiks. Vähem kui nädal hiljem nimetas Reformierakond kolm presidendikandidaati, kellest kõige enam tähelepanu äratas Toomas Hendrik Ilves. Ta esitles end Lennart Meri soosikuna ja alustas väga aktiivselt kampaaniat.

Riigikogu viis erakonda on kokku leppinud, et igaüks neist esitab kolm presidendikandidaati, kelle hulgast üritatakse leida üks ühine, et president Riigikogus ära valida. Nii ei saa Toomas Hendrik Ilvest veel kuidagi järgmiseks presidendiks pidada, kuigi europarlamendi valimised näitasid tema suurt populaarsust. Võib veel ilmuda mõni “mees metsast”, keda praegu veel arvata ei oska.

Vahepeal tehti suurt kära ja nõuti Arnold Rüütlilt otsust uuesti kandideerimise kohta. Hea, et kandidaate juba nüüd esitatakse. Ei tahaks, et presidendiks valitaks mõni niisugune arglik mees või naine, kes “metsast” alles siis julgeb välja tulla, kui senine president eest ära on läinud.

VALGEVENE JA UKRAINA

Kuidas nii erinevad hinnangud võimalikud on? Kõigepealt peab ütlema, et diktaatoriks tavaliselt hädavaresed ei saa (kui pole tegemist just monarhiaga, kus võim tuleb pärimise korras kätte). Teiseks panevad diktaatorid oma võimu heaks tööle võimsa propagandasüsteemi, nendele ebasobiv info hoitakse aga rahvast eemal. Nii jääb inimestele mulje, et neil on suur juht ja ta on ainuvõimalik valik heaolu püsimiseks.

Valgevene presidendivalimistele järgnesid opositsiooni protestimeeleavaldused. Nagu arvata võis, aeti need laiali. Kaks aastat tagasi Ukrainas tõid protestid kaasa presidendivalimiste tulemuste tühistamise ja uued valimised, mille võitis läänemeelne Viktor Juštšenko. Valgevenes vist nii kaugele asjad praegu veel ei arene.

Ukrainas toimusid aga äsja parlamendivalimised, mille tulemused ei ole Kuulutaja trükkimise ajaks veel teada. On oht, et parlamendis tugenevad Viktor Juštšenko vastaste positsioonid.

Uuenduste tee ei ole kerge. Eestlased teavad seda omast käest. Rahvas tahab saada positiivseid tulemusi kohe kätte ja kui neid peab ootama, pöördutakse tagasi vana süsteemi juurde. Täpselt nii, nagu Iisrael nurises kõrbeteekonnal ja tahtis tagasi minna Egiptusesse. Õnneks jõudsid nad siiski Tõotatud Maale.

Valgevenes arreteeriti teiste protestijate hulgas ka Gruusia baptistipiiskop Malhaz Songulašvili. Usklike seas on ikka olnud ka poliitikuid ja poliitika vajab usklikke. Enamiku usklike osaks peaks siiski jääma palve oma kodumaa ja juhtide pärast. Piibel õpetab, et nad on Jumalast antud (Ro 13,1–7) – kuni Jumal nad järgmistega asendab.

AARE SAVIASTJATES

2. Korintose 4,7

Pauluse eluajal oli üsna tavaline, et väärtuslikke esemeid hoiti savinõudes. Nõul, milles varandusi hoiti, ei olnud nii suurt väärtust kui anuma sisul.

Savinõud olid igapäevased tarbeesemed. Seetõttu sisaldab nii Vana kui ka Uus Testament mitmeid viiteid tol ajal kasutatavatele savinõudele. See aitas tolle ajastu inimesele paremini selgitada Jumala tahet ja Jumala riigi tõdesid.

VÄÄRTUSLIK LEID

Kui see karjapoiss niiviisi oma kive loopis, kuulis ta oma suureks imestuseks ühe puruneva savikruusi kõla. Mis seal küll võis olla? Suure vaevaga ronis ta koopasse ja leidis sealt hulgaliselt savinõusid. Kui poiss neisse piilus, siis leidis ta lõuendisse mähitud nahast kirjarullid. Hiljem selgus, et need olid väärtuslikud käsikirjad, mis olid sõdade ja rüüstamiste eest sealsetesse koobastesse peidetud juba 1900 aastat tagasi.

See karjapoiss võttis ühe rulli kaasa ja oli väga imestunud, kui leidis, et arheoloogid tundsid selle vastu tohutut huvi. Käsikirjade hinnad tõusid kiiresti miljonitesse dollaritesse. Veel tänapäevalgi töötatakse nende tekstide kallal. Arvatakse, et kõige tähtsam leid on prohvet Jesaja rullraamat, mida praegu säilitatakse Jeruusalemma ülikooli raamatukogus. On tehtud kindlaks, et see on tänaseni vanim teadaolev Piibli käsikiri, mis on ümberkirjutatuna säilinud ja kõige väärtuslikum tekstileid. Tekstide võrdlemisel on selgunud, et tekst on samasugune nagu aastasadu hiljem ümber kirjutatud tekst. Milline kinnitus sellele, et Jumala Sõna on igati usaldusväärne!

SISU JA PAKEND

Kui sisu on tähtis, siis miks üldse vormile nii palju tähelepanu pöörata? Kaasajal on nii, et toote hinnast moodustab 70% turundus ja ainult 30% selle kauba väärtus. Kuna pakkumine on suur, siis üha enam on tähtsust sellel, kuidas kaupa müüakse. Isegi kui meil seda kaupa just väga vaja ei ole, siis oskavad professionaalid meile vajaduse tekitada ja vahel me ikkagi ostame asju, mida meil tegelikult vaja ei lähe.

On suur erinevus selle Jumala Sõna mõtte ja kaasaegse kaubanduse vahel. Kui tänapäeval pakend on väga särav ja ligitõmbav, siis seda avades on nii mõnigi kord tulnud pettuda. Ma usun, et me oleme kõik rohkem kui ühe korra tundnud seda pettumuse tunnet, mis meid valdab, kui oleme ostnud odavat kaupa mõnes säravas pakendis.

Loetud tekstis on olukord vastupidi. Midagi väga väärtuslikku on peidetud tagasihoidlikku pakendisse. Jumala loogika toimib ka igavikuliste väärtuste edastamisel ja säilitamisel teisiti kui inimese tavapärane mõistus seda suudab vastu võtta.

Jumal saatis oma Poja siia selleks, et lubada teda Rooma karistusseadustiku alusel häbiväärselt hukata. Selles puudus vähimgi sära. Olukord oli nii lootusetu, et lõpuks uskusid ainult väga üksikud, et hukatu oli Jumala Poeg. Sära ja jumalik vaheleastumine saabusid ülestõusmise hommikul. See on tunnistus sellest, et välises ei peitu alati tegelik sisuline väärtus. Meie Issand ja Päästja elab. Temasse me usume ja Teda teenime.

Hea sõnum ülestõusnud ja elavast Issandast ehk evangeelium on jätkuvalt edasi antav savinõudes. Apostel Paulus selgitas korintlastele, et Jumala sõnum levib mitte tänu temale, tema sõnaosavusele või andekusele, vaid Jumala suure väe kaudu. Ja see ei ole üldse meie teene. Me tunneme Pauluse küllaltki tugevat iseloomu. Ta ei olnud kergesti mõjutatav mees. Kui palju on inimesi, kes tema kaudu head sõnumit kuuldes uskusid ning kelle elu siht ja mõte muutusid, seda teab üksnes Jumal. Vaatamata sellele jääb Paulus Jumala ees alandlikuks ja võrdleb ennast savinõuga, millesse Jumal on peitnud väga suured väärtused. Need on justkui igavikulise väärtusega kalliskivid.

See, mis on meie sees peidus, ei ole väärtuslik mitte selle tõttu, kes me oleme või mida Jumal on meie kaudu saanud teha, vaid selle tõttu, et me oleme sellel väärtuslikul lubanud areneda ja kasvada meie sees. See on Jumala töö ja ei olene meist enestest. Sinu oli vaid otsus, et sa lubasid väärtusetu sisu Jumalal asendada väärtuslikuga.

NÕUDE OTSTARVE

Kui sa kavatsed osta mõne anuma, siis sa juba tead, milleks sulle seda vaja on. Sa kujutad ette, kus ja kuidas seda kasutada. Tavaliselt on juba selle valmistaja mõelnud sellele, mida anumaga peale hakata. Lilled pannakse vaasi ja kohvi juuakse kruusist. Siin kontekstis on samuti küsimus kõlbulikkusest teatud otstarbel kasutamiseks. Jumal on meie valmistaja ja kasutaja. Meie ei saa Talle ettekirjutusi teha.

“Aga suures majas ei ole üksnes kuld- ja hõbeastjaid, vaid neid on ka puust ja savist – osa auliseks, osa autuks tarbeks. Kui nüüd keegi end puhastab neist vigadest, siis ta saab auliseks astjaks, pühitsetuks ja peremehele kasulikuks, valmiks igale heale teole.” (2Ti 2,20–21).

Aga aeg-ajalt on vaja lasta Jumalal seda nõu puhastada. Sest kui meis on kibedust, kadedust, viha ja kurje mõtteid, siis kõik need omadused rikuvad eelkõige seda anumat, milles hoitakse kõike seda halba. Mitte aga seda anumat, kuhu see välja valatakse. Vabane praegu Jumala abiga sellest, mis sind kui anumat rikub! Soovin, et seal oleks kohta rohkem väärtuslikel aaretel.

Kui olin väike poiss, siis üks vana vend rääkis loo anumatest. Võimalik, et ta jutlustas sama kirjakoha põhjal. Tema mõte oli, et nii on ka Jumal koguduses meile ette näinud erinevad ülesanded. Ta tõi näite sellest, kuidas ta läks poodi ja ostis kaks ühesugust veeämbrit. Vanemad inimesed mäletavad, et kanalisatsioon maakohtades ei olnud sel ajal väga tavaline. Selle vana venna küsimus oli – kuidas otsustada, kumb ämbritest jätta puhta vee jaoks, millega kaevust joogivett tuua ja kumb neist jätta majast kasutatud vee välja kandmiseks. Raske otsustada. Väliselt ja kõigilt omadustelt olid mõlemad ühesugused. Mõlema eest oli makstud sama hind.

Ka koguduses on palju erinevaid inimesi. Meil on erinevate võimetega inimesi. Meil on inimesed erinevate annetega, millega Jumal on meid varustanud.

Kirjakoht rääkis Jumala suurest väest ja sellest, et see ei olene meist endist. Jumala valikule ei saa meie hinnangut anda.

Vanast Testamendist on meile tuttav sündmus, kuidas Jumal tegi valikuid. Jumala valikud ei olnud sellised, mis näisid väliselt sobivad, vaid sisu järgi. Prohvet Saamuel läks Iisai kotta uut kuningat võidma ja küsis: “Kas poisid on kõik siin?” (1Sa 16,11). Nii noorte meeste isa kui ka prohvet arvasid, et see peaks Jumala seaduste järgi kindlasti esimene poeg olema, või vähemalt teine, aga kindlasti mitte noorim, kes armastas unistada, pilli mängida ja oli lihtne karjus. Kes sellist lapseohtu noormeest kuningaks tahab? Ometi langes Jumala valik just talle. See noormees oli Taavet. Siit koorub jumalik tõde: “Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames” (1Sa 16,7).

Küll meie loomus sooviks olla kuld- ja hõberiist. Või ämber puhta vee jaoks. Kui aga praktiliselt järele mõelda, siis me ei saa öelda, et üks oleks teisest vajalikum.

Meil on võimalus lasta ennast täna Jumalal puhastada. Kui me elame selles keskkonnas, kus tahma ja tolmu on pidevalt õhus, siis kuidas saame öelda, et me ei vaja puhastamist?

Suurim väärtus on meie puhtas südames. See on kallim kõigist teistest väärtusest. Jeesus õpetas: “Kus on teie aare, seal on ka teie süda” (Lk 12,34). Palvetame täna, et Jumal meid taas puhastaks! Tema saab seda teha. Ta tahab seda teha. Aga ainult siis, kui sina lubad.

Meie väline inimene on habras. Kasutades Koguja sõnu, puruneme kui savikruus allikal. See on siis, kui meie väline kaotab mõtte, aga väärtuslik, mis on Jumala poolt muudetud, see jääb. “Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, mille kohta sa ütled: Need ei meeldi mulle! – enne kui hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb, kruus allikal kildudeks kukub ja kaevuratas laguneb, sest põrm saab jälle mulda, nõnda kui ta on olnud, vaim läheb Jumala juurde, kes tema on andnud.” (Kg 12,1.6–7).

JUMALA MUUTEV VÄGI

Kui inimese hing on kohtunud Jumalaga ja muudetud Jumala Püha Vaimu poolt täiesti uueks, siis on see kui särav pärl. Vaatamata sellele, et see on hapras ja väga puudulikus kestas, ei vähenda see sugugi Jumala suurt imet meie juures.

Selle eest on meil täna jälle põhjust Jumalat tänada. Ja paluda, et me laseksime ennast puhastada, et Jumal saaks meid kasutada just selliselt, nagu on kõige vajalikum rõõmusõnumi edastamisel. Jumal aidaku meid selles!

TARMO LIGE
Oleviste koguduse diakon

KONVERENTS VÄÄRTUSTAS ABIELU

Eesti EKB Koguduste Liidu konverents võttis 11. märtsil vastu avalduse homoseksuaalsete suhete legaliseerimise küsimuses. Palusime sellest rääkida Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektoril, Tartu Salemi Baptistikoguduse pastoril MEEGO REMMELil.

Kõigepealt, miks Sa tahad lahkuda seminari rektori kohalt?

Umbes aasta tagasi tajusin, et pean sellel aastal ameti üle andma. Liidu vanematekogu palus mul selle pärast palvetada, et võiksin jätkata. Palvetasin ja tunnetasin, et Jumal tahab, et ma pühenduksin praegu rohkem kogudusele ja eetikaküsimustele. Mul on eetika-teemaline doktoritöö pooleli. Sellesse valdkonda tuleks kristlastel Eestis palju rohkem panustada.

Toivo Pilli on naasmas Eestisse, temalt võtsin ma rektoriameti üle. Ma annaksin ameti talle meeleldi tagasi.

Kui laps sünnib, siis peaks isa kodus olema. Salemi kogudus on sel aastal rajamas uut Going Upi kogudust. Kui see oktoobris sünnib, siis suurem osa koguduse elujõulisi töötegijaid läheb sinna. Pean hakkama paljusid asju uuesti nullist üles ehitama.

Kas konverentsil vastu võetud avalduse juures on Sinu käsi mängus?

Vanematekogus oli juttu, et kui peaks tekkima avalik diskussioon homosuhete legaliseerimise teemal, siis võtaksime konverentsil niisuguse pöördumise vastu. Detsembris kutsuski sotsiaalministeerium avalikule debatile.

Teksti valmistasin ette hoopis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) jaoks. EKN käsitles seda paaril koosolekul, aga siis see teema vaibus ühiskonnas. EKN otsustas materjalidega edasi töötada. Nii tuli meie liidul endal näidata, et meil on selged seisukohad.

Avalduse pealkiri on “Abielu pühadust ei asenda miski”. Paljude arvates on abielu aegunud institutsioon, mida asendab tänapäeval vabaabielu.

Kui meil ei ole enam püsisuhteid, siis ühiskond kaotab sotsiaalse sidususe. Piibli järgi on ühiskonna üks olulisemaid struktuurielemente perekond ja abielu. Kui see laguneb, siis laguneb ühiskond. Me näeme seda Eesti ühiskonnas, mis on välja suremas, sest ennekõike isad ei täida oma rolli, abielud ei püsi ja perekonda kui niisugust ei ole.

Kas me jääme konservatiividena vormistatud abielu juurde?

Mingisugune vormistamine käib niikuinii. Kõige kummalisemana tundub, et ka vabaabielu tahetakse kuidagi registreerida. See on püüd korrastada maailma, milles me elame. Miks luua alternatiive, kui abielu on olemas?

Kuidas abielu eluaegsena hoida?

See tugineb armastuse mõistmisele. Piibli tähenduses on armastus enese andmine ja pühendamine. Kui öelda, et armastan sind, aga viie aasta pärast enam ei armasta, siis see sõna on ära lörtsitud. Kui keegi väljendab end armastuse kaudu, siis ta peab seda kogu olemusega tegema. See tähendab, et kuulutakse kokku ja tahetakse kokku jäädagi.

Homod ju ka armastavad üksteist?

Nagu avaldus ütleb, on homode puhul tegemist väärastunud seksuaalsusega. Psühhoanalüütikud on ütelnud, et seksuaalne väärastumine tekib siis, kui isamudel ei ole õige olnud. Kui on näiteks joodikust vägivaldne isa, siis poeg otsib isaarmastust kuskilt mujalt. Nii võib ta leida selle mõnest homoseksuaalsest mehest, kes teda ära kasutab. Tütar vastandub üldse meessoole ja leiab lesbilised suhted. Lagunenud peresuhetest tuleneb sageli, et laste seksuaalsus saab rikutud.

Teine mõjutaja on vägivald. Kui kujunevat poissi seksuaalselt kuritarvitatakse, siis väga kummalisel kombel võivad tema fantaasiad olla homoseksuaalset laadi, sest see ongi tema kogemus. Piiblikeeles oleks see patu nakkav mõju, mis ei lase inimest enam lahti.

Peaksime rääkima nii, nagu Piibel ütleb, et mees on loodud naise jaoks ja naine mehe jaoks. See peab sündima monogaamses abielus. Kui hakkame normiks tunnistama seksuaalseid väärkalduvusi, saame väga vildaka pildi.

Homod ütlevad, et on sellistena sündinud ja see pole muudetav.

See on üks kõige laiemalt levinud valesid. Ameerikas on Exodus-liikumine, mis aitab inimesi homoseksuaalsetest kalduvustest välja. Seal on tuhandeid mehi ja naisi, kes on vabanenud homoseksuaalsest sõltuvusest. Kui nad tulid Kristuse juurde, siis nad vabanesid sellest ja nüüd on nad leidnud oma tõelise identiteedi.

Paulus räägib 1Ko 6,9–11 inimestest, kes on vabanenud nii passiivsest kui ka aktiivsest homoseksuaalsusest. See on kiriku ajalooline ja ka kaasaegne kogemus, et inimesed võivad muuta oma seksuaalset orientatsiooni, aga seda ei suuda inimene ilma Jumala abita.

Avalduses on nimetatud ka prostitutsiooni ja pornomeediat.

Need on samuti seksuaalsed väärkalduvused. Inimene, kes ei suuda tõelist lähedast suhet luua, otsib abi pornost. Tegelikult ei saa ta kunagi õnnelikuks. Samuti näitab prostituudi teenuse kasutamine seksuaalselt ebaõnnestunud inimest. Seksuaalselt täitumatu inimene on tänapäeva psühhiaatria liigituse järgi seksuaalsõltlane. Prostituudi soovitamine seksuaalsõltlasele on kõige rumalam asi. See on samaväärne, nagu soovitaksime narkomaanile veel rohkem narkootikume kasutada.

On hea, et liit on aastal 2006 määratlenud end abielu, perekonna ja seksuaalse orientatsiooni küsimustes. Aasta tagasi võeti vastu alkoholi puudutav avaldus. Tänaseks on ühiskonnas see teema tõusetunud ja tekkinud väga tugev arusaamine, et alkohol on meie kultuuri lammutav ja ühiskonnale kahjulik. Praegune avaldus läheb samuti kokku ühiskonna elu pulsi ja hetkevajadustega.

Täname!

16. märtsil 2006 telefoni teel

ELULE ANNAB MÕTTE JUMAL

PEETER RANDMÄE (68) kirjutas raamatu “Sündinud muutuma”^•,  mis käsitleb tema keerulist ja tormilist elulugu. Ka Kuulutajale rääkis ta sellest, kuidas ta Jumala leidis ja Tema riigis tööle asus.

Praegu töötab Peeter Randmäe Eesti EKB Koguduste Liidu presidendi Joosep Tammo autojuhina ja on Pärnu Saalemi Vabakoguduse vanematekogu esimees.

Sellesse raamatusse puistasid Sa end tühjaks.

Üsnagi. Selle eest olen ma päris palju etteheiteid saanud – kuidas ma võisin ennast nii “paljaks” võtta! Samas paljud, kes seda on lugenud, ütlevad, et ilmselt oli see ainuke võimalus rääkida inimestega teemal, mis neid vaevab. Paljud peavad end nii patusteks, et olevat võimatu, et Jumal neile andestaks. Aga ma olen tunnistajaks, et Ta tõesti andestas ka minusugusele patukotile.

Algul ilmus väike brošüür, aga nüüd tuli sellele ka teine osa ja kokku sai väikese raamatu. Mõlemad osad on ühtede kaante vahel.

Su vanemad olid usklikud. Kas nende usk Sind ei tõmmanud?

Omal ajal olid mu vanemad Pärnu Saalemi koguduses, aga koguduste ühendamisel läksid Immaanueli. Ma käisin pühapäevakoolis ja leeris ning koos vanematega kuni keskkooli lõpuni pühapäeviti palvelas.

Kui ma ülikooli läksin, siis maailm hakkas mind üha rohkem ja rohkem tõmbama. Kui ma 8. aprillil 1998 päästetud sain, siis rahu tuli mulle mitte ainult sellepärast, et ma palusin andeks oma pahateod ja Jumal andestas, vaid ka sellepärast, et ma jõudsin tagasi sinna, kust ma olin lahkunud, kuhu ma tegelikult kuulusin.

Leeris käisin Pärnu Eliisabeti kirikus 1955. aastal pärast keskkooli. See oli suur vägitegu. Ma ei olnud pioneer ega kommunistlik noor, isa ütles, et katsu nendest asjadest eemale hoida. Mingi protesti märgiks pidime algul terve klassiga leeri minema, aga lõpuks jäi meid alles kolm noormeest ja kaks tüdrukut. Ema nägi selles mingit märki ja maksis minu eest veel umbes kümme aastat kirikumaksu.

Ometi sattusid Sa isegi kommunistlikku parteisse.

Õppisin Tartu Ülikoolis juurat ja lõpetasin 1962. aastal. Ülikoolis astusin kolmandal kursusel komsomoli, sest käis kõva parteisse värbamine. Pool aastat hiljem võeti mind partei liikmekandidaadiks ja hiljem parteisse ka.

1988. aasta märtsis panin oma parteipileti posti ja saatsin Pärnu linnakomiteesse, et ma ei taha enam teie liige olla. Mind kutsuti mitu korda komisjoni, aga ma ei läinud. Mingeid kommunistlikke veendumusi pole mul olnudki.

Kas Sa astusid parteisse selleks, et Eesti Vabariiki taastada, nagu paljud nüüd räägivad?

Ei, ma läksin sinna karjääri pärast. Ma teadsin, et teisiti ma juhtivale kohale ei saa.

Ma olin kursusevanem. Õppisin hästi, kõik viis aastat kõrgendatud stipendiumile. Parteisse astumisest juristil pääsu ei olnud. Meie 24st üliõpilasest lõpetas parteilasena 18. Ülejäänud kuus olid õppimisega hädas, kuidagi vedasid nad ennast ülikoolist läbi. Neid ei pandud tähelegi.

Kuidas Su karjäär kulges?

Mind suunati pärast ülikooli Viljandi miilitsasse uurijaks. Ma tahtsin ministrini välja pürgida ja tegin küllalt kiiresti karjääri. Ma olin vabariigis kõige noorem uurimisosakonna ülem. Ma tegin oma tööd hästi.

Kas Sa represseerisid Eesti Vabariigi kodanikke?

Ei. Ma olin kriminaalasjade peal. Poliitiliste asjadega tegeles KGB. Ma ei talunud neid vendi. Nende all kannatas mu isa.

Kauaks Sa miilitsasse jäid?

Kaheksaks aastaks. Ma lootsin, et mind viiakse siseministeeriumi üle. Aga korterit ei olnud ja mul oli kaks väikest last. Perekondlikud probleemid takistasid. Olin siis jälle Pärnus ja mul tekkis konflikt Pärnu miilitsaülemaga. Tema tõesti represseeris omal ajal metsavendi ja ükskord purjus peaga rääkis mulle, kuidas ta seda tegi ja millist vägivalda kasutas eestlane eestlaste vastu. Ma ei saanud selle mehe alluvuses enam töötada. Pagunite järgi ma allusin talle, kuid töö suhtes mitte, seal andsin mina temale käske.

Kuhu Sa edasi tööle läksid?

Pärnus palgati kuue majandi peale jurist. Üks kolhoos ostis mulle mootorratta ja käisin sellega nende vahet. Seda tööd tegin kaks aastat. Sõitmine tüütas ära – talvel mootorrattaga! Siis töötasin Pärnu ehitusvalitsuses juristina 13 aastat. Ja nii ikka edasi.

Ma teenisin oma tööandjaid hästi. Nõukogude võimu pole ma kunagi teeninud. Esinesin väga palju kohtus, näiteks korteritest välja tõstmiste asjades. See käis teinekord inimlikkusele vastu. Põhiliselt olid need juhtumid, kus inimene oli saanud seoses töösuhtega ehitusorganisatsioonilt korteri. Kui ta vallandati või töölt lahkus, pidi ta kolme kuu jooksul korteri vabastama. Inimesed said korteri kätte ja lasksid töölt jalga, mõtlesid, et ehk ei tõsteta välja. Minu teada kuuse alla ei pandud kedagi, neile anti ühiselamusse mingi tuba. Nüüd saab päris tänavale tõsta.

Kuidas Sa jooma hakkasid?

Napsitasin alates miilitsast. Seal oli see päevalõpu kombeks. Mindi kellegi kabinetti ja joodi kahe-kolme peale pudel valget viina ära. Viljandis oli mul niisugune ülemus, kellega ma suurepäraselt läbi sain. Seal oli üle 80 võmmi ja ainult meie kaks olime kõrgharidusega. Ta oli kohutav napsumees.

Napsuvõtmine oli miilitsas niivõrd moes, et sellele ei pööratud tähelepanu. Peaasi, et olid hommikul jälle kombes. Umbes kümme viimast aastat enne usklikuks saamist ma lihtsalt tahtsin juua. Selle nahka läks ka mu perekonnaelu. Ma ei olnud usklik ja ei tajunud Jumalat oma elus. Ma sain suurepäraselt hakkama ilma Temata. Ellu, mida mina elasin, Jumal ei sobinud.

Ühel päeval oli Sul jälle Jumalat vaja?

Väga. Ma olin stressis ka sellepärast, et mu elu ei läinud enam edasi. Ma ei osanud kapitalistlikus ühiskonnas elada. Ma pole ärimees, vaid seadusemees. Viimasest töökohast sain sule sappa, sest pidasin natuke liiga pikalt oma sünnipäeva. Ühel päeval juhataja ütles, et ma olen sind nii kaua hoidnud, aga teised hakkavad mulle turja. Tule poole aasta pärast, ma võtan su tagasi.

Kui palju su vanadest teadmistest praegu kasu on?

Juura põhialused pärinevad Rooma õigusest. Tsiviilõiguse alused andis Napoleon ja oma elutööks ei nimetanud ta sõdasid ja võite, vaid tsiviilkoodeksi kehtestamist Prantsusmaal. Seadused on läinud konkreetsemaks. Asjaõigusseadust ja võlaõigusseadust varem ei olnud. On tekkinud eraomand, mida nõukogude ühiskonnas polnud.

Ma ei ole enam kõigega kursis. Päris juristina ma enam töötada ei saaks ja ma olen tüdinenud ka. Minu ainuke eelis on, et ma oskan seadusi otsida. Tänu internetile on see väga lihtsaks läinud. Mulle on tähtsam Jumala riigi töö ja Tema seadused.

Kuidas Sa vaimulikule tööle sattusid?

Usklikuks saanud inimeses on suur vaimustus ja ta tahab oma rõõmust kõigile rääkida. Jeesus käskis minna kogu maailma ja teha jüngreiks kõik rahvad.

Olin ilma tööta ja pastor Kalju Põldroos võttis mind Samaaria misjonisse puusepaks. Kui ma olin umbes aasta käinud tema igahommikustes piiblitundides, siis usaldas ta mulle ka nende pidamist ja lõpuks tuli mul iga nädal üks piiblitund pidada. Viis aastat tagasi hakkasin Sinise Risti sildi all tegema piiblitunde elust välja tõrjututele. Osa võtsid varjupaigainimesed ja tänavainimesed. Ma sain neile kord päevas süüa anda ja piiblitundi pidada.

Kas Sinu juriidiline mõtlemine aitab vaimulikule tööle kaasa?

Kahtlemata. Lugesin kõvasti Piiblit. Juristina ma mõistan Sõna sellisena, nagu see kirjas on. Ma ei hakka targutama, et see on Jumala Sõna, see ajalugu ja see poeesia. Minu jaoks on see autoriteet.

Ümmargust mulinat ma ei oska ajada. Käin üks kord kuus Suigus jutlustamas, oma koguduses annan tunnistuse. Ma pikalt ei oska rääkida, 20 minutit on maksimum.

Millest Sa praegu Saalemis piiblitunde pead?

Igal kolmapäeval oleme mõlemad Joosep Tammoga Pärnus. Tema peab Immaanueli koguduses piiblitundi ja mina Saalemis. Minu praegune teema on Rick Warreni raamat “Eesmärgist juhitud elu”. Rahvale meeldib selle raamatu õpetus. Ma võtan põhimärksõnad sealt, aga ma kohandan seda meie koguduse vajaduste ja näidetega.

Palun räägi oma autojuhiametist!

Nädalavahetused oleme peaaegu kõik väljas, ainult kuu esimesel pühapäeval, kui on leivamurdmine, on Joosep Tammo Immaanuelis ja mina Saa­lemis. Minu töötundide arv kuus on 120 ringis. Tööpäev ei ole kunagi lühem kui 12 tundi. Suvel oleme nädalas kolm-neli päeva väljas, talvel vähem. Möödunud aastal sõitsime läbi 32 tuhat kilomeetrit ja külastasime 47 kogudust.

Sa ei ole lihtsalt autojuht, Sulle antakse ka sõna.

Ma olen nagu soojendusbänd. Ma soojendan koguduse üles ja põhisõnumi annab Joosep Tammo. Harva, kui sõna ei anta. Siis on tavaliselt palju rahvast kohal ja rohkesti väärikaid jutlustajaid osalemas.

Sa oled hea näide – mõni ütleb, et olen elu aeg patune ja kui vanaks saan, siis tulen Jumala juurde.

Seda kavalat ideed ma heaks ei kiida. Mina mõtlesin oma elu patusena lõpetada ka. Aga kui Jumala kutse tuli, siis ei saanud ma ära öelda.

Annaksin väga palju, kui oleksin saanud Jumala riigi tööle asuda kohe, kui keskkooli lõpetasin ja mõistus juba hakkas töötama. Aga Jumalal on meiega niisugused plaanid, et iga asi on millekski kasulik. Vist oli minu elus ka kasulik, et ma pidin sellest kõntsast läbi käima.

Kui keegi Jumala Sõna kuuleb, siis ärgu lükaku seda tagasi, vaid avagu oma süda. See teeb inimese nii õnnelikuks, kui ta on patust vaba. See on ainuke võimalus elada – elada koos Jumalaga.

Täname!

• Raamat on müügil Tallinnas Logose raamatukaupluses, Pauluse raamatupoes Tartus, koguduste raamatulettidel ja hästivarustatud raamatukauplustes

BRASIILIAS OTSITI ÜHIST KEELT

Delegaate oli 704. Nende hulgas oli õigeusklikke, anglikaane, luterlasi ja reformeerituid, aga ka metodiste, baptiste ja nelipühilasi. EELK esindajaks oli praost Tiit Salumäe ja Moskva patriarhaadi Eesti piiskopkonna esindajaks arst Veera Tolstova.

Eesti EKB Koguduste Liit ei ole maailmanõukogu liige. Lisaks delegaatidele oli Porto Alegres 550 vaatlejat oikumeenilistest organisatsioonidest, nende seas ka Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo. Ta esindas Eesti Kirikute Nõukogu, mille asepresident ta on.

ARENGUMAAD ESIPLAANIL

Nende kirikute jaoks on väga olulised sotsiaalsed probleemid. Nende kodumaad on tohututes võlgades suurtele korporatsioonidele ja pankadele. Sotsiaalne ebaõiglus oli Porto Alegres üks paljudest esile tulnud teemadest.

Assambleel vastuvõetud uus põhikiri eeldab kõigi põhidokumentide vastuvõtmisel konsensust. Iga kirik, kes ei ole nõus, võib dokumendi blokeerida. Ekstreemsed isikud ja grupid ei pääse enam lavale. Aga Joosep Tammo ütles, et kui plenaaristungil on kolm tuhat inimest, siis võib juhtuda, et keegi ikka millegagi hakkama saab.

Baptiste oli assambleel umbes 140, kuid paljud neist vaatlejatena. Vabakirikute sõnum on evangeeliumi kuulutamine ja uuestisünni rõhutamine. Kuivõrd see esile tõuseb, on iseküsimus. Suuri kirikuid huvitab liturgia ja armulauaühendus.

INFO ON NIHKES

Äärmused olid Porto Alegres ka kohal. Assambleel oli üle saja töögrupi. Üks grupp, mida Veera Tolstova spetsiaalselt vaatama läks, oli homode oma. Seal oli 24 inimest ja kahel päeval aeti nende mõistes võrdõiguslikkuse teemat. See teema plenaaristungile ei jõudnud. Aga need inimesed on olemas, näiteks anglikaani ja Rootsi luterlikus kirikus. Nad tulevad suurtele kongressidele ja võtavad sõna. Kõige aktiivsemalt astuvad neile vastu õigeusklikud. Nendele on vastuvõetamatud ka naispastorid.

Info, mis jõuab väljapoole assambleed, on nihkes. Et seda mõista, selleks tuleb lugeda maailmanõukogu kodulehelt põhidokumente. Siis saab aru, millega tegelikult tegeldi. Kiliikia katolikos Aram I hindas oma ettekandes kirikute olukorda. Kahaneb nende kirikute mõju, mis tegelevad oma rahvuslik-kultuurilise kooslusega ja oma püsimajäämisega. Kasvab misjoneerivate kirikute mõju, mis on avatud maailmale ja on valmis selle väljakutsetele vastama.

Põhidokumentides toodi välja, et peaksime intensiivselt ühtsuse ja kirikute koostöö nimel edasi tegutsema. Mitte, et läheme laiali, sest oleme organisatsioonis pettunud. Vastupidi, teeme edasi. Nii keerukas, kui on maailm, on ka maailmanõukogu. Lihtsaid mustvalgeid lahendusi ei ole.

HEA KOHTUMISPAIK

Joosep Tammo pidas oluliseks ka ühte puhkepäeva mererannas koos Läti luterliku kiriku peapiiskopi Janis Vanagsiga ja välisläti peapiiskopiga. Nii sai ta Brasiiliast palju infot – ka Läti kohta. Ja vestluskaaslased küsisid Eesti kohta. Ka teiste Eesti esindajatega sai Joosep Tammo hea kontakti. Selleks on vaja sõita kaugele, et olla lähedane.

Joosep Tammo ei kahetse seda pikka reisi. See avardas tema silmaringi ja aitas mõista mõndagi asja, mõtiskleda selle üle, mis toimub. Ta ütles, et niisuguste reisidega õpid maailma nägema mitte eurooplase, vaid Kristuse südamega.

NAD KIUSASID MIND PIDEVALT

HINDA LÄKSID TUGEVAD

12-aastaselt hakati mind memmekaks pidama ja tõrjuma. Kuna ma olin spordis nõrk, viis see hinnangu minu kohta hoopis alla. Kehalise kasvatuse tunnid olid minu jaoks õudus. Mind valiti krooniliselt kõige viimasena võistkonda või jäin ma rahvastepallis mängust välja, sest ei suutnud palli piisavalt kaugele visata. Mitte ainult mu kaasõpilased ei kommenteerinud mind siis eriti solvavalt, vaid isegi õpetaja ei näidanud end eriti heast pedagoogilisest küljest.

MA ULGUSIN VIHAST

See fakt halvendas veel minu niigi halba seisundit. Minu taga istuvad kaasõpilased sisistasid pidevalt minu poole mingeid “meelitusi”. Minu lauaplaadile kritseldati roppusi. Tulin sageli pärast kooli koju ja ulgusin vihast ja pettumusest. Aga oma lapselik-kristlikus naiivsuses teadsin ma, et Jeesus just sellistes olukordades end oma laste poole hoiab.

KIITUS KOGUDUSELE

Jumal tegi mulle suure kingituse, kui ta läkitas mulle pinginaabri, kes tuli teisest koolist. Seni oli koht mu kõrval vaba. Meist said parimad sõbrannad ja ka tema võttis mõne aja pärast Jeesuse vastu. Koos külastasime algul teismeliste ja hiljem noortetunde.

Ka nüüd, kui ma olen 25-aastane, pelgan ma kokkusaamisi oma toonaste kaasõpilastega. Mul on ikka veel tunne, et pean endale ja neile tõestama, et olen midagi saavutanud. Aga ma tean, et seda pole vaja teha.

JOSEPHINE

INIMESED TULID HULKADENA USULE

Jutlustas USAs elav Argentiina päritolu evangelist Luis Palau. Evan­gelisatsioon korraldati umbes 800 koguduse ja Luis Palau misjoniorganisatsiooni koostöös. Luis Palau kohtus ka juhtivate poliitika- ja majandustegelastega, et viia neile kristlikku sõnumit.

Costa Rica neljast miljonist elanikust on umbes 74 protsenti katoliiklased ja kümme protsenti protestandid.

BILLY GRAHAM NEW ORLEANSIS

Oma tervituskõnes ütles Billy Graham, et New Orleans vajab moraalset ja vaimulikku uuendust. Jeesus ei paku küll kaitset tormide vastu, küll aga kindlat kaitset tormi sees.

idea Spektrum

VANADE ARTIKLITE JÄLGEDES

Mehed tungisid 30. detsembril 2002 USA Lõuna Baptistiliidu haiglasse Jiblas ja lasksid maha Kathleen Gariety, Martha Myersi ja William Koehni ning haavasid Donald Caswelli. Nad toetusid islami seadusele, mille kohaselt on nende püha kohustus tappa inimesed, kes moslemeid islamiusust lahti ütlema ahvatlevad. Jeemeni 19 miljonist elanikust on moslemeid 99 protsenti.

Varem on nendest mõrvadest kirjutatud Kuulutajates nr 1(159) ja 5(163)/2003.

Üliõpilaste endi sõnul oli tegemist poisikestetembuga, mis väljus kontrolli alt. Esimesed viis kirikut panid nad põlema metskitsejahi järel ja jälgisid siis tuletõrjujate tööd. Järgmised neli kirikut süüdati juba selleks, et uurijaid valejälgedele juhtida. Üliõpilastele said saatuslikuks auto kummijäljed, mis leiti kuue põlenud kiriku lähedalt. Kui mehed süüdi mõistetakse, ähvardab neid iga süütamise eest vähemalt kolmeaastane vanglakaristus.

idea Spektrum

LÜHIDALT

Konverentsile esitasid tegevusaruanded liidu president Joosep Tammo, asepresident Ermo Jürma, peasekretär Ruudi Leinus ja revisjonikomisjoni esimees Madis Valk.

2005. aasta jooksul kasvas liit ühe koguduse ja 36 liikme võrra. Selle aasta alguses kuulus liitu 83 kogudust 5952 liikmega.

Konverents kinnitas liidu arengukava aastani 2012, milles nähakse ette liidu vaimuliku mõju märgatavat kasvu Eesti ühiskonnas. Liidu motoks lähiaastatel on “Kristuse armastus võidab!”

Konverents võttis vastu abieluteemalise pöördumise, milles rõhutatakse Jumalast seatud perekonna väärtust ning taunitakse homoseksuaalsust ja vabaabielu.

Liidu vanematekogu liikmeteks valiti kaheks aastaks Saaremaa esindajana Kuressaare Siioni koguduse pastor Margus Mäemets ja Harjumaa ning Kesk-Eesti esindajana Kehra koguduse pastor Eenok Palm.

Otsustati, et liit astub Ülemaailmse Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Maailmaliidu (IFFEC) liikmeks. Liit on juba Baptistide Maailmaliidu liige.

Vt ka intervjuud ja pilte!

Eesti Kirikute Nõukogus on nüüd kümme täisliiget – kaheksa kirikut ja kaks koguduste liitu.

Kongressil võeti vastu pöördumine Riia linnavalitsuse poole, milles juhiti tähelepanu ühiskonna moraalsele allakäigule ning avaldati vastuseisu Riia tihedale kasiinovõrgustikule ja planeeritavale homoparaadile.

Kongressist võttis osa Euroopa Baptistiföderatsiooni president Helari Puu.

EESTI EKB KOGUDUSTE LIIDU AASTAKONVERENTS

10.–11. märtsil Tallinnas Nõmme Baptistikoguduse palvelas

1. Avajumalateenistusel laulis Nõmme Baptistikoguduse kammerkoor Ingrid Lige juhatusel.
2. Väikegruppides arutati liidu arengukava, mis peaks kehtima 2012. aastani.
3. Peeter Roosimaal oli ettekandjale küsimus.
4. Nõmme koguduse juhatuse esimees Vaido Palmik (vasakul), konverentsi mandaatkomisjoni esimees Avo Valk ja liidu peasekretär Ruudi Leinus üleskerkinud probleemile lahendust otsimas.
5. Seekord ei korjatud raha, vaid hääletussedeleid.
6. Konverentsil võis hääletada poolt või vastu või jääda erapooletuks.