Võimas Västeråsi toomkirik Rootsis, iidne ja ilus. Eestlasest külalisele hakkab kohe silma, et kuigi vana on püütud säilitada, ei ole muinsuskaitse üle pingutanud. Kantsel ja kirikupingid on ilmselt vaid mõnikümmend aastat tagasi disainitud ja tehtud. Eestis oli paar aastat tagasi üks kirik hädas, sest muinsuskaitse nõudis, et uue põranda tegemisel kasutataks sepanaelu, kuigi neid peaaegu keegi ei näe. Mis selline vanaaegse imiteerimine oleks küll maksma läinud?

Kas usk peab olema vanaaegne või kaasaegne? Sellest võiks mõne arvates teha järelduse, kas usk on õige või vale. Täiuslikus koguduses on kindlasti igas vanuses inimesi ja töö käib nendele kõigile vastuvõetaval moel. Ainult sisus ei tohi muutusi teha. Nagu Paulus, nii peame meiegi kuulutama ristilöödud Kristust (1Ko 1,23). Nagu ühiskonnas, nii ei peaks ka vaimulikus töös olema üleminekud järsud, nii et üks töö lõpetatakse päevapealt ja alustatakse hoopis teistsugusega, vaid erinevatele põlvkondadele vastuvõetavad töövormid peaksid käima korraga.

Sama Issand, kes on meile olnud eluasemeks põlvest põlve (Ps 90,1), ütleb: “Vaata, ma teen kõik uueks!” (Ilm 21,5). Temas sisaldub iidne ja tulevane, Temale võime kõik toetuda.

RAHUKS LÄHEB VAJA SÜDAMERAHU

Toimetaja kommentaar

Samal päeval (nn Euroopa päeval) ratifitseeris Riigikogu Euroopa põhiseadusliku lepingu. Kas oli vaja teha kummardust lepingule, mida Prantsusmaa ja Hollandi vastuhääled niikuinii jõustuda ei lase? Meelde tuletamist väärib, et selles lepingus jäeti kristlus kui Euroopa kultuuri alus teadlikult mainimata.

PRONKSSÕDURI PROBLEEM

Ühest küljest oli sinimustvalgega sellele miitingule minemine nagu herilasepesa torkimine. Teisest küljest need, kes ärrituvad Eesti riigilipust, elavad ilmselt vales riigis.

20. mail korraldas pronkssõduri juures miitingu tuntud dissident Tiit Madisson. Ürituseks ta luba ei olevat küsinud. Eestimeelse miitingu selline korraldamine on riigivõimu väljapääsmatusse olukorda panemine. Kas saab Eestit toetada Eesti seadusi demonstratiivselt rikkudes?

Kas pronkssõduri äraviimine oleks lahendus? Kuju mälestuseks võib ju ka tühjale platsile leinama tulla. Või peaks sinna pilvelõhkuja asemele ehitama? Häid lahendusi ei ole.

Jeesus ütles Jeruusalemmale: “Kui ka sina sel päeval ära tunneksid, mis sinu rahuks on vaja! Ent nüüd on see sinu silmade eest peidus.” (Lk 19,42). Baltisakslased võivad nüüd Eestit külastada, ilma et neile 700-aastast orjust või Mahtra sõda meelde tuletataks. Millist sündmuste arengut on vaja, et suudetaks Teisele maailmasõjale ilma rusikaid vehkimata mõtelda?

JOODIKUTE INIMÕIGUSED

2005. aastal hukkus Eestis joobes autojuhtide süül 45 ja sai vigastada 637 inimest. Konjunktuuriinstituudi andmeil tarbiti Eestis möödunud aastal 74 liitrit õlut elaniku kohta, samas kui piima joodi kõigest 64 liitrit. Alkoholi süül hukkub iga päev keskmiselt neli-viis inimest, kellest enamik on parimas eas mehed. Aprillis sündis Eestis poisse viiendiku võrra rohkem kui tüdrukuid. Poiste suur ülekaal on iseloomulik sõja-ajale, kui palju mehi surma saab. Kas alkoholi mõju on nagu sõja mõju?

Kas ei ole siis üldistes huvides juhte kontrollida? Niisuguste kontrollimiste ärajätmine julgustab purjus inimesi rooli taha istuma. Hirmul võimaliku kontrollimise ees on kuritegevust vähendav iseloom.

Olen ka ise puhunud. Ma ei tundnud, et see oleks olnud minu õiguste piiramine. Oleksin valmis kasvõi iga päev korra puhuma, kui see joodikud teedelt ära viiks.

Eelnevale jätkuks soovitaks, et “Kõik puhuvad” aktsioon viidaks läbi pronkssõduri juures, sest nii eestlaste kui ka venelaste korraldatud miitingutel on palju purjus inimesi. Kui kellelegi on mingi sümbol püha või ebameeldiv, siis peaks ta seda väljendama kaine peaga, vastasel korral rüvetab ta oma aadet.

Kahjuks ei lõpeta keelud-käsud ja kontrollimised joomist ega kuritegevust, kuigi neil on oma positiivne mõju. Vabaks teeb inimesi ainult Kristus.

TÜLI RELIGIOONIÕPETUSEST

Treffneri gümnaasiumis on õpilastel võimalik valida reaal-, humanitaar- või loodussuund. Religiooniõpetus oli kohustuslik ainult humanitaarsuunal, sest kooli arvates oli selle aine tundmine neile õpilastele hädavajalik.

Treffneri gümnaasiumis annab religioonitunde Toomas Jürgenstein, kes on koostanud selle aine jaoks mitmeid õpikuid. Seega oli rünnaku all üks Eesti selle ala paremaid spetsialiste. Kooli õpilased, õpetajad ja lapsevanemad algatasid kampaania religiooniõpetuse kaitsmiseks oma koolis, aga selle jõust jäi väheks.

Minu arvates on Treffneri gümnaasiumi humanitaarala õpilased sinna kooli astudes vabatahtlikult nõustunud kogu õppekavaga, sealhulgas ka religiooniõpetusega.

Mõnikord tuleks inimõiguslastele meelde tuletada apostel Pauluse sõnu: “Saatan ise moondab ennast valguse ingliks. Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks.” (2Ko 11,14–15). See tsitaat ei ole suunatud ühegi konkreetse isiku vastu, kuid igaüks peaks olema hoolas, et kurjusejõud teda ära ei kasutaks.

JUMALA VIHMAD KUIVANUD PÕLLULE

Jesaja 44,3

Kui põllumees on kevadel külvanud ja kõik oma kohustused põllu vastu täitnud, siis on tema suurimaks mureks vihma ootus. Tuleb vihm õigel ajal ja nii palju, kui vaja, on põllumehe rõõm suur ja lootused põhjendatud. Kui vihm laseb oodata või jääb koguni tulemata, siis käib põllumees kurvalt ringi. Mida enam põud võimutsema hakkab, seda lootusetumaks muutub põllumees. Kõik ta töö ja vaev võib hävida ning vaesus võib uksest ja aknast sisse astuda. Sellepärast on vihmad kuivanud põllule olulise tähtsusega.

Samasugune lugu on vaimuliku põlluga ja sellest räägib meie kirjakoht. Vihma all mõeldakse siin Püha Vaimu tegevust. Et meie elame Püha Vaimu tegevuse ajal, siis on kahekordselt põhjust rääkida Jumala vihmadest kuivanud põllule.

Meie esimeseks küsimuseks siin on,

KAS ON LOOTUST SELLE VIHMA SAAMISEKS?

Samasuguse vihma ootamisega vaimulikul põllul pöördub apostel Paulus jüngrite poole Efesoses ja küsib: “Kas te saite Püha Vaimu, kui saite usklikuks?” (Ap 19,2). Kas teie vaimuelu põllule on juba Jumala vihmad sadanud?

Kas on lootust selle vihma saamiseks? Vaatame seda küsimust lähemalt.

a) Jumala riigi ajaloos

Aastasadu künti prohvetliku tegevuse adraga sügavalt Jumala riigi põllupinda. Seda valmistati ette jumalikuks külviks. Kui aeg täis sai ja põld oli küllaldaselt ette valmistatud, külvati sellele kõige parem nisuiva – Jeesus. Sest kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta viljata (Jh 12,24).

Nüüd on Jumala riigi põld valmis ja külv külvatud. See põld jäi nüüd ootama Jumala vihma. Ja see vihm sadas nelipühapäeval, kui Jumal valas vett oma põllule ja laskis sadada õnnistusevihma. Selle vihma järel lõi vili lokkama ja esimesel päeval võideti 3000 hinge Issandale.

Niisiis näeme, et Jumala riigi ajaloos oli see vihm võimalik ja isegi loogiline paratamatus.

b) Kuidas on sellega isiklikus usuelus?

Ka siin kordub peaaegu sama nähe, mis Jumala riigi ajaloos. Äratuse ja patukahetsuse ader künnab sügavalt inimhinge põllupinda. See kõrvaldab sealt ohakad, nõgesed ja umbrohu. Sõnaseeme langeb nüüd sügavalt hinge põllumaasse ja loob uue elu. Sellega on inimene saanud jumalalapseks ja uueks looduks Kristuses. Aga, et nüüd vaimuvilja kanda, selleks ta vajab vaimuvihma. Jumalalapseks ta saab üks kord elus, nagu kevadine külv toimub üks kord. Vihma on aga korduvalt tarvis. Nii loemegi Apostlite tegude raamatust, et jüngrid täideti korduvalt Püha Vaimuga. Vaimu vihm meie isiklikus usuelus on võimalik ja tarvilik. Ilma selleta ei suuda me vaimuvilja kanda, ei oma rõõmu ega ole kindlad oma päästmises. Sellepärast ongi see küsimus: “Kas te saite Püha Vaimu, kui saite usklikuks?”

Me oleme saanud vastuse küsimusele, kas sellist Jumala vihma on võimalik saada, kas selleks on lootust. Vastus oli jaatav. Nüüd pöörame oma tähelepanu teisele tähtsale küsimusele selles asjas:

MILLISTEL TINGIMUSTEL SEDA VIHMA ANTAKSE?

Me loeme oma kirjasõnas: “Ma valan janusele vett ja kuivale voogusid.” Ja evangeeliumitest loeme Jeesuse väljenduse: “Kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad” (Lk 11,13).

Siin on meile nimetatud vaimuvihma saamiseks kolm tingimust.

a) Taevane Isa on valmis jagama neile, kes paluvad

See taevase vihma saamise tingimus on väga armas ja lihtne: palu oma taevast Isa! Temal on kallid annid olemas ja saadaval. Ta ainult otsib vastuvõtjaid. Kui Ta leiab kedagi, kes tõeliselt Püha Vaimu jõudu igatseb ja palub, siis annab Ta sellele. Kui kurjad annavad häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad.

b) Põud ei takista

“Kuivale voogusid,” lausub me kirjasõna. Kuiv, põuane maa on viljatu, kõrbenud ja inetu. Temast ei ole mingit kasu. Aga just selline maa vajab vihma. Kui vihm kuivanud maa peale tuleb, siis kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia (Js 35,1).

Põuane maa on pilt viljatust usklikust, kelle usuelu on jõuetu ja armetu. Ta pole enesega rahul, leinab ja palub vihma. Tema armetu usuelu ei ole takistuseks, et Jumal talle Püha Vaimu ei annaks, kui ta seda igatseb ja selle pärast palub. Just kuivanud põuase maa peale tõotab Jumal vihma anda. Armetu usueluga inimene ei tohi lootust kaotada.

c) Tingimuseks on janu

“Ma valan janusele vett.” Janu peegeldab sügavat enese äratundmist. Ma vajan vett. Selleta ma enam ei suuda. Janu näitab tungivat vajadust. Maksku, mis maksab, pean vett saama. Raskeid ja pikki käike võetakse ette, et vett saada. Janu tähendab ka lakkamatut igatsust. Oh, et saaksin vett! Millal jõuan ma allikale? Otsekui hirv igatseb mu hing Jumala juurde (Ps 42,1).

Selline sügav enese äratundmine, et ma ei saa olla viljakas ilma Püha Vaimuta, tungiv vajadus seda omada ja kestev igatsus selle järele, mis paneb paluma ja hüüdma, peegeldavad sellist janu, millele Jumal vastab oma Vaimu vihmaga.

Kuidas aga tekib janu? Alati ei ole inimesel janu ja kahjuks ei igatse iga usklik Jumala õnnistusevihma ja Püha Vaimu osadust. Janu tekib teatud tingimustel. Kuumus, töö ja palavik on need peamised tegurid, mis tekitavad janu.

Kuumuse all tuleb mõista elu viletsusi ja hädasid. “Mind viletsuse palav rõhub,” laulis laulja. Viletsuses ja hädas tekib tõsine igatsus ja janu Püha Vaimu rõõmu järele. Selle tõttu ongi viletsused kasulikud kasvatuseks.

Issanda riigi töös olles avastame varsti oma jõuetuse ja igatseme ning tunneme janu Jumala Vaimu abi järele. Kes laiskleb põllul, ei vaja mingit abi. Kes andub armastusega Issanda tööle, tunneb varsti suurt janu Püha Vaimu kosutava joogi järele. Nii on ka töö kasvatav tegur.

Palavik on haiguse tunnus. See tekitab janu. Kui usuelus tekib haigus, nagu leigus, armastamatus, kellegi vihkamine, või mis iial, siis on see nagu haiguse palavik. Sellest olukorrast igatseb tõsine usklik välja nagu inimene igatseb saada terveks. Haige läheb arsti juurde ja vaimulikult haige hakkab hüüdma Jumala poole ning igatseb Vaimu väge, mis teda päästaks nõtrusest. Ta igatseb Püha Vaimu abi.

Sellises janu olukorras on Jumal tõotanud anda vihma. Oo, et omaksime selle janu ja vaimulikud õnnistused ei jää tulemata.

MIS KASU ON SELLEST ÕNNISTUSE VIHMAST?

a) Ilu vihma järel

Me kõik oleme näinud, kui ilusaks, värskeks ja lõhnavaks muutub põuaohus viibinud loodus pärast vihma. Viljad hakkavad lopsakalt kasvama ja linnud hõiskavad. Nii omab süda, mis võitles usunõtrustega ja omas õnnistuse vihma, sisemise rahu ja rõõmu. Tema elu muutub heaks lõhnaks Kristusele ja rõõmuks inimestele. Tänumeele linnulaul kõlab ta hinge rohuaias.

b) Vili

See muutub lopsakaks ja kasvab vihma järel. Süda, mis omas õnnistuse, kogudus, millele sadasid õnnistusevihmad, muutub viljakaks. Pühitsus ja jumalakartus, armastus ja usk elavad südames. Ärkab tööind ja Issanda töö läheb edasi. Selline usklik, selline kogudus on rõõmuks enesele ja Jumalale ning kasuks ja õnnistuseks rahvale, kelle seas ta elab.

c) Suur lõikus

Need, kes on osa saanud Jumala õnnistusevihmadest, kelle südames Püha Vaim on ruumi leidnud, ootavad Issanda päeva ja lähevad rõõmuga sellele vastu, kandes oma vihke. Selle Vaim, kes Kristuse on surnuist üles äratanud, elab nende südames ja teeb ka nende surelikud ihud elavaks suurel ülestõusmise päeval (Ro 8,11). Sel päeval on suur lõikus. Need, kellele sadasid Issanda õnnistusevihmad, kes said osa Pühast Vaimust, hõiskavad sel päeval.

Kuidas küll peaksime igatsema ja palvetama Püha Vaimu osaduse pärast! Vajame usku, et see ka meie juures ja meie koguduses võiks toimuda.

Kuskil külas valitses suur põud. Pärast jumalateenistust otsustas kogu küla koguneda mäekünkale küla serval, et paluda vihma pärast. Päike kuumas ja taevas oli selge. Teiste hulgas läks väike tüdruk suure vihmavarjuga. “Mis sa sellega teed?” küsisid teised temalt naeratades. “Aga me läheme ju vihma paluma,” vastas laps. Kui palvetund oli möödas, olid kohal ka suured kõuepilve sagarad ja vihma voolas taevast alla. Kui teised märgade riietega kodu poole jooksid, sammus väike tüdruk mõnusalt oma vihmavarju all. Temal oli usku.

Usume, igatseme ja palume – meie nelipüha õnnistused ei jää tulemata!

KARL KAUPS
1888–1968
Baptistikoguduse pastor Kärdlas,
Tartus, Stockholmis ja New Yorgis,
Eesti baptistiliidu esimees
Teekäija Armuhääl 1952

NAISED TÖÖTAVAD NAISTEGA

Otepääl oli 6. mail järjekordne Eesti EKB Koguduste Liidu naiste kevadpäev. Sellega seoses rääkis liidu naistöö juhatuse esinaine KARIN RAJA Kuulutajale naistööst.

Mida Sa juhid?

Haldi Leinus on aastaid vedanud liidu naiste kevad- ja sügispäevi. Mina korraldasin koos Talvi Heldega üritusi “Loodud naiseks”. Kaks aastat tagasi palus liidu asepresident võtta meil ametlik vastutus naistöö vedamise eest enda peale. Korraldasime valimised, mille tulemusena tekkis kuueliikmeline naistöö juhatus.

Meie tööd tutvustab liidu kodulehe www.ekklesia.ee allasutuste alajaotus. Kõige tugevamalt käib naistöö Tallinnas ja Tartus, kuid tahame jõuda ka mujale. Meie eemärgiks on korraldada seminare, konverentse, laagreid, õpetades ja teenides koguduste naisi ning pakkudes neile tuge toimetulekuks. Me pakume selliseid teemasid, millest kantslist tavaliselt ei räägita, kuid millest naised on väga huvitatud. Näiteks perekonnateema, kuidas lapsi kasvatada ja suhteid hoida, sisemised kriisid, hingehoid, pere planeerimine, lahutatud naise rollid, kuidas oma peret kaitsta, kuidas leida see õige jne.

Kutsume vastavalt teemadele lektorid. Meil on käinud psühholooge, naistearste, hingehoiu spetsialiste, lastepsühholoog ja suhtlemistreener.

Kas teie üritustel räägitakse naiste salajutte ja mehi seal ei käi?

Enamasti on seminaridel naised üksi, aga see ei ole eesmärk. On olnud seminare, kus mehed käivad naistega kaasas. 10. juunil tuleb Nõmme Baptisti­koguduses seminar “Suhted ja suhtumised”, kuhu ootame abielupaare. Me ei soovi sellist olukorda, et ainult naised teevad ja naised veavad. Teeme koostööd ka Eesti EKB Koguduste Liidu meestööga.

Kuna tänapäeva ühiskond on haige ja haiged on ka perekonnad ning neis valitsevad suhted, siis loodame loengute kaudu toetada ja julgustada inimesi, nii üksikuid kui ka perekondi, elama kristlike põhiväärtuste alusel. Meie eesmärk on, et inimesed õpiksid tundma rõõmu lähisuhete õnnistusest, milleks Jumal on kõik tingimused loonud.

On ka sellised teemasid, mis puudutavad ainult naisi. Naiste seltskonnas julgevad naised ennast enam avada. Nii mitmedki naised on meile korduvalt öelnud, et nad ei saa ju selliste küsimustega pastori poole pöörduda.

Aga pastori prouale räägiks?

Oleneb prouast. Meil on juhatuses pastorite abikaasasid. Näiteks Talvi Helde teab, kuidas pastorite abikaasasid julgustada, sest ta on selles rollis. Ta teab, kuidas tulla naisena toime selle koormuse kõrval, mida pastorid kannavad.

Me oleme arutanud, et võib-olla peaks pastorite perede suvelaagris eraldi naistele rääkima, kuidas nad võiksid olla toeks oma abikaasadele ning samas ka naistele tuge pakkuda. Pastorite abikaasad vajavad hingehoidlikku mõistmist, seda me oleme selgelt tajunud.

Millistel tööaladel peaksid naised kogudustes osalema?

Hingehoiualal on suur tööpõld ootamas. Peaksin kiidusõnu ütlema Eesti EKB Koguduste Liidule, et nad väärtustavad naisi, julgustavad neid tegema vaimulikku tööd ja annavad selleks võimalusi. Pastoritena ei soovita aga naisi näha.

Kas naistöö juhatus tahaks?

Me ei ole seda arutanud, see ei ole meie jaoks probleem. Meie igatsus on teenida inimesi ja ametiaste ei ole tähtis. Oluline on, et me teeniksime inimesi nende andidega, millega Jumal meid on varustanud.

Kas on näha naistöö positiivseid vilju?

Usun, et pastorid on mõistnud, et see töölõik ei ole konkureerimiseks. Meie kõigi ühine igatsus on, et Kristuse ihu saaks üles ehitatud. Mitmed pastorid on julgenud esile tõsta kogudustes naistöö juhte. Tahame naistööjuhid kokku kutsuda, et koos palvetada ja saada Jumala Vaimu käest juhtimist, kuidas edasi liikuda. On vaja naisi, kes palvetavad vendade ja pastorite eest, et nad suudaksid Jumala riigi koormat rõõmuga kanda; naisi, kes palvetavad hukatusest välja oma mehed ja lapsed.

Milliseid probleeme Sa näed?

Paljud naised on suures alaväärsuskompleksis. Üks suuremaid ülesandeid on, et naised leiaksid oma väärtuse Kristuses. Virgutame naisi kasutama neid ande, mis neile Jumala poolt on antud. Julgustame neid järgnema Kristusele. Siis on neil jõudu minna teiste hulka ja tuua neidki Kristuse juurde.

Hoopis mehed olevat ju alaväärsuskompleksis?

Nii see ongi. Üks meie eesmärke on õpetada naisi, et nad oskaksid lugu pidada oma mehest ja aidata teda tõusta sellele vastutuse tasemele, mille Jumal on meestele määranud. Mehi on kogudustes väga vähe. Peaksime kaasa aitama, et nad võtaksid positsiooni, kus nad peaksid olema.

Aga samas näen ma pidevalt naisi, kes on murtud, alaväärsuses ja hüljatusetundes. Mehed on nad maha jätnud. Kahjuks ka kirikutes lahutatakse abielusid. Naised jäävad üksi lapsi kasvatama. Tahame toetada neid naisi, et nad jaksaksid edasi minna ja muidugi koos Kristusega.

Kas tahate teha mingi nõustamissüsteemi?

Teatud mõttes see toimib. Kuid see vajab efektiivsemaks toimimiseks veel läbirääkimisi ja koostööd teiste organisatsioonidega, et kui me ei tule nõustamisega ise toime, siis vähemalt teaksime, kuhu inimesed edasi suunata.

Täname!

20. mail 2006 telefoni teel

ROOTSI VÄIKELINNA ELANIKKE HUVITAB EVANGEELIUM

6.–7. mail külastas Puka Vabakoguduse delegatsioon Rootsis oma sõpruskogudust – Årjängi misjonikogudust. Koguduse juhatuse esimees ning ärimees LENNART BRYNTESSON (56) andis eestlastele öömaja ja nii osutus ta sobivaks isikuks, kellelt küsida intervjuu.

Kas Sa oled juba kaua usklik?

Sain usklikuks kümneaastaselt. Minu vanemad olid usklikud, kasvasin üles koguduse keskel ja minu usklikuks saamine oli väga loomulik.

Kas Su vanemad olid juba äriinimesed?

Ei, nemad olid talupidajad. Kasvasin maal ja tegin talutöid.

Mis on Sinu elukutse?

Õppisin majandust ja tegin kontoritööd, kuni alustasin selle vabrikuga. Olin siis 30-aastane. Hakkasin nullist peale, ma ei ostnud endale valmis firmat.

Millega see firma tegeleb?

Teeme igasuguseid muusikatööks vajalikke abivahendeid – noodipulte, orkestritoole ja poodiume.

Miks on niisuguse firma nimi Bison Produkter?

Lihtsalt sellepärast, et Bison on lühem sõna kui minu perekonnanimi Bryntesson. Piisonitega pole meie firmal midagi pistmist.

Kas Sa oled ise ka muusik?

Üldse mitte. 30-aastaselt leidsin väga hea noodipuldi. Ostsin neid ja müüsin edasi. Algul ei teinud me neid ise.

Nüüd toodate kõik ise?

Siin on meil keskus. Meil on ladu, müük ja turundus. Tootmine käib väikestes töökodades ümberkaudu. Need ei kuulu meie firmale. Nad teevad meile meie disainitud tooteid, aga täidavad ka teiste firmade tellimusi. Kogus on umbes tuhat noodipulti ja tuhat tooli aastas. Müüme neid peamiselt Rootsis, aga ka teistes Põhjamaades ja Euroopas. Oleme müünud ka Eestis, Lätis, Leedus ja Venemaal.

Sa annad kohalikele inimestele tööd?

Seda küll. Årjängis elab kolm tuhat ja kommuunis kümme tuhat inimest. Siin kohapeal töötab peale minu veel ainult neli inimest ja mõned saavad ka töökodades tööd.

Ma ise tegelen müügiga. Mulle meeldib inimestega suhelda. Ma ei räägi küll hästi inglise ja saksa keelt, aga pean nende keeltega hakkama saama. Käime igal aastal suurel muusikariistade messil Frankfurdis oma kaupa tutvustamas.

Kas Årjängi piirkonnas on palju töötuid?

Tööga on siin olukord üsna hea. Norra piir on meile väga lähedal, Oslo on 130 kilomeetri kaugusel. Elu Norras on palju kallim kui Rootsis. Meie piirkonnas toodetakse Norra jaoks ja paljud norralased tulevad siia ostma. Ka lähevad rootslased siit Norrasse tööle, sest seal on palk suurem.

Kuidas Sinu firmal läheb?

Võin öelda, et hästi. Kõigil neljal töötajal on sama suur palk kui minul. Ma tunnen, et nii on kõige parem. Raha ei ole minu jaoks kõige tähtsam. Ka kasumist, mis jääb firma arendamiseks vajalikust rahast üle, saavad kõik töötajad osa.

Eelmisel aastal tegime ühise sõidu Aafrikasse Kongo Vabariiki (Brazzaville'i Kongosse). Pidasime seda otstarbekamaks kui raha töötajatele väljamaksmist. Selliseid maid on väga huvitav külastada. Aga sel aastal sõidame hoopis Saksamaale jalgpalli vaatama.

Milline on elu Kongos?

Väga raske. See ei olnud vaimulik reis, aga me kohtusime ka kristlastega. Seal on poliitiline ja majanduslik kaos. Pole tööd. Kogu raha, mis nafta eest tuleb, läheb Prantsusmaale. Naaberriigi, Kongo Demokraatliku Vabariigi (Kinshasa Kongo) raha läheb Ameerikasse. Valged inimesed võtavad kõik endale. Meid võeti väga sõbralikult vastu. Ma ei saa aru, miks. Ka kodusõja jälgi on Kongos näha.

Kui suur on Sinu pere?

Mul on naine ja kaks last. Minu tütar on 31-aastane, tal on Downi tõbi. Ta elab ja töötab koos teiste puuetega inimestega, kuid nädalavahetustel tuleb koju.

Mul on ka poeg, kes õpib pastoriks. Ta on 24-aastane. Ta on abielus ja tal on ühekuune poeg. Olen mõne aasta kaupa kasvatanud ka kasulapsi, kelle võtsin lastekodust enda juurde. Kõik nad on juba täisealised, mõnega on kontakt säilinud ja mõnega mitte.

Årjäng on väike linn, aga koguduses on 145 liiget. Seega kogudus on küllalt suur?

Me oleme selle üle rõõmsad. Meil on vanu inimesi, aga ka päris noori. Noortetöös osaleb umbes 150 inimest. Palka saab koguduselt kaks inimest – pastor ja noortetöötaja. Palju tehakse muusikat ja töötatakse inimestega väljastpoolt kogudust.

Kas niisuguses väikeses linnas on inimesed evangeeliumile avatud?

Isegi väga avatud. Meil käib palju inimesi, kes ei kuulu kogudusse. Linnas on veel luterlik kogudus ja väike 25-liikmeline nelipühikogudus.

Te töötate ka linna sotsiaalmajas.

Seal töötab kolm kogudust ühiselt ja see tähendab kahjuks, et igaüks loodab liiga palju teiste peale.

Tähendab, linnas on inimesi, kellel on probleeme?

Tänavainimesi meil ei ole. Aga meil on narkomaane ja suureks probleemiks on alkoholism 20–30 aastaste noorte inimeste hulgas. Kahjuks ei tööta me kogudusena nendega veel piisavalt palju. Ainult korras majandus ei ole inimeste jaoks lahendus. Nad vajavad ka Jeesust. Ostmine ja müümine ei tee inimesi õnnelikuks.

Kuidas teie koguduses inimestega töötatakse?

Me kutsume koori laulma selliseid inimesi, kes veel kogudusse ei kuulu ja paljudest neist saavad kristlased. Meil on Alfa-kursused. Praegusel hetkel osaleb kursusel 32 inimest, kellest pooled ei kuulu kogudusse. Alfat teeb pastor koos abilistega. On ka noorte-Alfa. Meil on koolilastele suunatud leerikursus. Seal on oma 25 inimest. Mõned neist jõuavad ka kogudusse.

Eesti väikelinnade häda on see, et noored lähevad mujale õppima ja ei tule enam tagasi.

See on ka meil probleemiks. Aga linn areneb. Siin on töölisaladel võimalik tööd leida. Kõrgharidusega inimestele on tööd vähe.

Haritud inimestele võiks tööd anda koolid ja haigla?

Haigla on meist 60 kilomeetri kaugusel. See on meie jaoks suur probleem.

Eestis on neid, kes tahavad majanduslikel põhjustel haiglate arvu vähendada. Mingid Rootsi eksperdid andsid sellise soovituse.

See ei ole hea.

Millised on Sinu kui koguduse juhatuse esimehe ülesanded?

Minu ülesanne on kõiki inimesi tunda ja hoolitseda selle eest, et töö läheks sügavama piiblitundmise poole. Töötan koguduse kaheksa juhtiva inimesega. Muidugi tegelen koguduse majandusega, kuid see ei ole kõige tähtsam. Kõige olulisemad on Jeesus ja Piibel. Meie peaülesanne on evangeli­seerimine.

Kes on misjonikirikus koguduse juht, kas juhatuse esimees või pastor?

Pastor on väga tähtis ja meil on väga hea pastor. Aga kogudus jääb siia ning pastor läheb edasi järgmisse kohta. Seepärast on kõige olulisem meie üheksaliikmeline juhtgrupp. Muidugi kuulub sinna ka pastor.

Sa oled korra Pukas käinud?

Jah. Et sidemed areneksid, peavad need saama oluliseks mõlemale kogudusele, mitte ainult juhtidele. Puka Vabakogudus on meie ainuke sõpruskogudus, aga me osaleme ka Rootsi misjonikiriku misjoniprojektides.

Täname!

6. mail 2006 Årjängis

TOIMUS VI EESTI ALLIANSSKONVERENTS

Tartu Ülikooli professor Tõnu Lehtsaar andis üldpildi tänapäeva eesti­maa­lase identiteediprobleemidest. Teoloogiadoktor Pille Valk põhjendas religioonisotsioloogilistele uurimustele tuginedes eestimaalaste ootusi ja võrdles kirikute ja konfessioonide võimalusi neid täita. Kirikute juhid arutlesid, kuidas olla kaasaegse ühiskonna liikmetele võrdne partner ja võimalik abistaja. Tulevikuvisioonidele toetudes otsiti vastust küsimusele kiriku kohast ühiskonnas. Konverentsi lõpetas europarlamendi saadik Tunne Kelam, rääkides meie püsiväärtuste teemal. Aastakonverentsi väisas Euroopa Evangeelse Alliansi peasekretär Gordon Showell-Rogers, kes rääkis kristlaste rollist ja kohast tänapäeva muutuvas Euroopas.

Peeti ka EEA aastakoosolek. Eelnevale tööle anti rahuldav hinnang. Valiti kümneliikmeline eestseisus ja juhatus. EEA presidendina jätkab Meego Remmel ja peasekretärina dr Heigo Ritsbek. EEA asepresidendiks valiti Mihkel Kukk.

HEIGO RITSBEK
Lühendatult EEA kodulehelt

JUMAL ÕPETAB JA VALIB JÕUKOHASE MEETODI

SIDEMED VAJASID UUENDAMIST

Sidemed Puka ja Årjängi koguduste vahel on kestnud seitse aastat. Algatus tuli Rootsi misjonikiriku poolt. Eesti pastorite perede laagrit Nuutsakul külastasid toona Gun ja Arne Gustafsson Årjängi kogudusest (nendega oli intervjuu Kuulutajas nr 8(118)/1999) ning nendest algasidki kontaktid. Ago Ranna sõnul oli esmane vajadus vaimulik side – palvetamine, külastused, üksteise julgustamine. Võimaluse piires tuli Rootsist ka majanduslikku abi, aga see ei olnud ega ole praegugi esmatähtis.

Puka ja Årjängi koguduste vahel on tõsine kaaluvahe – Årjängi kogudus on umbes kümme korda suurem. Nendel on väikeses linnas suur kogudus. Ago Rand arvas, et seda tuleks Eestis järele teha. Aga see tähendab, et kõik peavad koguduses tööd tegema, mitte ainult pastor. Årjängi pastor on väga palju teinud, kuid eelkõige käib seal meeskonnatöö. Koguduses oli ka pastorivahetus. Uus pastor paneb rõhku laste- ja noortetööle ning see on hästi mõjunud.

KÕIK EI LÄINUD PLAANI JÄRGI

Ühel lahkel autojuhil oli pool purki kummiparandamise vahtu ja kumm saigi pooltäis. Nüüd tuli sõita peatumata ja aeglaselt vähemalt kümme kilomeetrit, et vaht kummis ühtlaselt laiali läheks.

Kümme kilomeetrit sai täis Västeråsi linnas üsna bensiinijaama lähedal. Kohe oli selge, et sellest kummist enam asja ei saa. Oli pühapäeva õhtu ja uut kummi polnud kuskilt võtta ning kui oleks olnud, poleks eestlaste rahakott Rootsi hinnale vastu pidanud. Laevale jõudmise lootust enam ei olnud, aga telefoni teel õnnestus piletid ümber broneerida järgmiseks õhtuks.

Mida teha, kuidas leida abi? 12 aastat tagasi käis Eesti EKB Koguduste Liidu delegatsioon bussiga Lillehammeris Euroopa Baptistiföderatsiooni kongressil ja sõi teel olles lõunat Västeråsi baptisti­kirikus, millel oli sõpruskoguduseks Pärnu Peeteli kogudus. Seda mäletas Üllas Linder. Evelyn Ainlo õppis Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris teoloogiat koos Oksana Laanemetsaga Peeteli kogudusest. Paar mobiilikõnet Pärnusse ning oligi teada üks nimi ja aadress. Telefoninumbri aitas leida bensiinijaama lahke töötaja.

MIDA PAKUKSITE OOTAMATUTELE KÜLALISTELE?

Järgmisel päeval olid ka kummiremondi töökojad avatud. Ühest leiti eestlastele taskukohase hinnaga kasutatud kumm, millega võis sõitu jätkata. Ainus viperus, mis juhtus, oli turul, kust Charlotte Sjöberg eestlastele õunu osta tahtis. Ta komistas mingi juhtme otsa ja pidi pärast arstiabi otsima. Tema ravi maksis kinni turg.

Evelyn Ainlo ütles hiljem, et need inimesed olid tõelised kristlased ning rootslane pluss kristlane annab päris hea variandi kokku.

IGAÜHEL OMA MULJED

Viimane linn enne Kapellskäri sadamat on Norrtälje. Ühel pool väljakut on baptistikirik ja teisel pool nelipühi oma. Kummaski polnud esmaspäeva õhtul hingelistki. Luterlikus kirikus harjutasid muusikud järgmise õhtu kontserdiks. Väike mälestusmärk Rjurikule ja teistele Vene riigi loonud viikingitele. Liis Rand avastas kõrge mäe, kust avanes fantastiline vaade linnale ja merele.

Kõigi ühine mulje oli, et reisiseltskond oli väga mõnus. Evelyn Ainlo tsiteeris mingit raamatut, et igal pool tuleb luua sidemeid. Kui need on olemas, siis lööd alati läbi. Sõprus päästab pea igas kohas. Tuleb inimestega suhelda, siis on kergem elada. Mida andis reis Pukale, seda näitab tulevik. Omavahel said koguduse töötegijad tugevamini seotud. Halli massiga küll tegemist ei olnud. Igaüks oli omaette isiksus.

Liivia Unt hindas Årjängi koguduse noori. Kõik peaksid meilgi tööd tegema, nii vanad kui ka noored. Rootslastest tuleks eeskuju võtta ja püüda ise paremini teha. Ootamatuid külalisi ta ei kardaks. Teeks pannikartuleid ja mõne koogi. Talle meeldib, kui külalisi käib, mida võõramaid, seda parem.

Liis Rand arvas, et tore oli näha omasid situatsioonis, kus on probleemid. Raskused on selleks, et neid ületada. Igaühte tuleb võtta sellisena, nagu ta on. Lisapäev reisil andis lisapuhkust. Tema unistus oli midagi näha ka, mitte ainult sõita mööda kiirteid.

Mango Frantz, kes katkise kummi tekitatud kahtlase heli esimesena ära tabas, arvas, et kummipurunemised oleksid võinud ära jääda. Aga võib-olla oleks siis sellel reisil oluline komponent puudu jäänud? Inimene ei oska ette öelda, mis heaks ja mis halvaks tuleb.

JUMAL ANDIS ÕPPETUNNI

Ilma tagavarakummita ei oleks tohtinud Årjängist välja sõita. See peaks olema äärmine olukord, kus jätame omalt poolt midagi lihtsalt tegemata ja ütleme, et las Jumal hoolitseb meie eest. Ta teeb seda kogu aeg, aga eelkõige teeb Ta selle osa, mida inimene ei saa teha. Kui jätame midagi tegemata, siis ei ole põhjust oodata, et taevas selle õppetunni võimaluse kasutamata jätaks.

Ja ometi – taevast oli kõik hästi korraldatud. Kumm purunes enne Väste­råsi linna, mille baptistikoguduse Eesti-sidemed olid reisilistele teada. Kümme kilomeetrit said täis bensiinijaamas, kust oli viieminutise jalutuskäigu tee nii kirikusse kui ka öömajakohta. Perekond, kus seltskond ööbis, tuli päev varem reisilt koju, kuigi pidi tulema hiljem. Ka Charlotte Sjöberg pidi hiljem tulema, ta oli just koju jõudnud. Hüvasti jättes kinkisid eestlased talle lillepoti ja tuli välja, et rootslased hüüavad seda lille õnnelikuks Lottaks.

Kõik oli briljantselt Jumala poolt organiseeritud. Kes on Jumala lapsed, neid juhib Jumala Vaim. Nii peabki.

EESTI KIRIKUD ON ÜHISKONNAS AKTIIVSED

Iga kirikusse tulnu sai asetada hukkunute mälestuseks märtsikellukese Ukraina kreeka-katoliku kiriku ikooni ette. Oikumeenilises palves osalesid pastorid Peeter Kaldur (EELK) ja Ruudi Leinus (Eesti EKB Koguduste Liit) ning preestrid Sakarias (Jaan Leppik, Eesti Apostlik Õigeusukirik), Alfonso Di Giovanni (rooma-katoliku kirik) ja Volodõmõr (Ukraina kreeka-katoliku kirik). Palvele järgnes Ukraina heliloojate vaimuliku muusika kontsert Kiievi koori “Pektoral” esituses.

9. mail kohtus Eesti Vabariigi peaminister Andrus Ansip Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajatega. Käsitleti kirikute nõukogu tegevust kogu eelneva aasta jooksul ning konkreetsete teemadena nõustamist abordiennetuse tõhustamiseks, religiooniõpetuse võimalusi koolides ning kaplanaaditeenistuse arendamisega seotut. Kohtumised kirikute nõukogu ja peaministri vahel toimuvad traditsiooniliselt kord aastas.

Rääkides hingehoiuteenuse võimaluste edendamisest politseinike hulgas ja arestimajades, märkis Andrus Ansip: “Täna algasid eelarveläbirääkimised valitsuskabinetis ning ka see teema võiks olla kirjas ühe märksõnana politsei- ja päästeametnike palgaläbirääkimistel.” Peaministri sõnul võiks hingehoidja olla igas politseiprefektuuris ning riigieelarve siin takistuseks ei saa.

EKNi esindajad andsid peaministrile üle pöördumise, milles tunnustatakse rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo algatusi raseduskriisis olevate inimeste nõustamisel ja aktiivset koostööd abordiennetuse teemal.

Pöördumises rõhutab EKN, et inimelu on püha algusest lõpuni. Iga inimene on loodud Jumala näo järgi – see annab talle asendamatu väärtuse, väärikuse ja pühaduse. Sündimata lapsed vajavad kaitset ja neil on inimese põhiõigus – õigus elule. Ajalugu on tõestanud, et ühiskond, mille liikmetel ei ole austavat suhtumist inimelusse selle terviklikkuses, omab tendentsi kahandada austust elu suhtes selle mõlemast otsast – algusest ja lõpust. Tänapäeval valitseb topeltmoraal, mis on jätnud naised üksinda otsustama järeltulija elu või surma üle, rüütades seda isikuvabaduse sildiga, kuid hiilides kõrvale kogukondlikust vastutusest sündiva elu ees. Avaldatakse toetust algatusele, mis pakub kriisi sattunud tulevastele vanematele toetavat nõustamist. Tunnustatakse vajadust väärtustada meest isarollis tema kaasamisega nõustamisele. Eesti Vabariigi valitsust kutsutakse üles astuma samme tagamaks Eesti ühiskonna eluterve areng.

Internetist

UKRAINA EKB KOGUDUSTE TÖÖ ON EDUKAS

Liidu president Grigori Komendant läks pensionile. Ta juhtis liitu selle asutamisest peale 1994. aastal. Ta oli varem ligi neli aastat Nõukogude Liidu EKB Liidu president. 2001–2003 oli ta Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) president.

Oma esinemises 650 delegaadile ütles Grigori Komendant, et kõige tähtsam on koguduseliikmete usuelu tugevdamine: “Vabadusel ei ole mitte ainult positiivne, vaid ka negatiivne külg. See kehtib ka kirikuelu kohta.” Sellepärast on väga vajalik hoida evangeelse õpetuse puhtust. Baptistid püüavad mõjutada positiivselt Ukraina ühiskonda. Nad tegutsevad maa vaimuliku uuendamise nimel.

Grigori Komendandi ametiajal on koguduste ja misjonijaamade arv kasvanud. Algul oli neid 1301, nüüd 2827. Koguduseliikmete arv kasvas 31 tuhandelt 137 tuhandele. Keskmiselt ristiti igal aastal 8500 inimest, kokku umbes 103 tuhat. Pühapäeviti külastab jumalateenistusi umbes 150 tuhat inimest.

Suureks probleemiks on pastorite vähesus. Mitte igaüks, kes teoloogiat õpib, ei ole Jumalast kutsutud ega töökõlbulik. Teine probleem on pastorite vananemine. Liidus on 1921 pastorit, neist 209 on üle 70 aasta vanad, 36 koguni üle 80-aastased. Need vanad Jumala sulased tuleb noorematega asendada. Paljudes kogudustes on pastorid eluks ajaks ametisse pandud. Grigori Komendandi sõnul tuleb kogenud ja järeleproovitud juhtide tööd hinnata, kuid sageli seab tervis oma piirid. Mitte alati ei ole nende töö tegelikult enam efektiivne.

Grigori Komendant märkis, et 450 ukraina baptisti osalevad välismisjonis. Nad töötavad mitte ainult endise Nõukogude Liidu maades, vaid ka Austraalias, Bulgaarias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Itaalias, Poolas, Portugalis, Hispaanias ja Lähis-Idas.

Uueks Ukraina EKB Liidu presidendiks sai senine asepresident Vjatšeslav Nesterjuk Rovnost. Asutati vaimulik konsultatiivnõukogu, mida asus juhtima Grigori Komendant. Ta kuulub ka liitu juhtivasse nõukogusse.

Kongressist võtsid osa EBFi president Helari Puu ja peasekretär Tony Peck. Oma jutluses toonitas Helari Puu Jumala armastuse tähtsust. Armastus on evangelisatsiooni tähtsaim instrument. Kui Jumala armastust kristlaste keskel ei ole, on kõik evangelisatsiooni­katsed tühised.

Tony Peck väärtustas Grigori Komendandi juhtimitööd ja ütles, et ta oli tark hingehoidja. Tony Peck kutsus uut juhtkonda üles järeleproovitud koostööd EBFiga jätkama.

KLAUS RÖSLER
EBFi kodulehelt

VALGA BETAANIA BAPTISTIKOGUDUS 85

21. mail 2006

1. Aastapäeval laulsid külalised Valga Kristlikust Nelipühi Kirikust.
2. Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo (vasakul), Aime Tammo, Betaania koguduse pastor Tarmo Õun, tema taga Pärnu Saalemi Vabakoguduse vanematekogu esimees Peeter Randmäe, liidu misjonisekretär Agnes Böning.
3. Sõna pakuti kõigile.
4. Väike Aksa oli üks perenaistest.
5. Jumalateenistuse järel kinnitati keha.
6. Peeti nõu ja arutati Betaania koguduse tulevikku. Pildile jäid Joosep Tammo, Tarmo Õun ja koguduse juhatuse liige Kalju Lemats.