Pildil on vaade Golani kõrgendikelt lumisele Hermoni mäele. See on üsna rahutu piirkond Iisraeli, Süüria ja Liibanoni piiridel. «Mu Jumal, mu hing on rõhutud mu sees! Seepärast ma tuletan sind meelde Jordanimaal ja Hermoni tippudel ja Mitsari mäel.» (Ps 42,7). Laulja tegi õigesti, kui ta mõtles rasketel päevadel Jumala suurtele tegudele. Uue Testamendi ajastul oleks õige mõelda Jeesusele Kristusele.

Rahu ja rahutus levivad ühelt inimeselt teisele. Nii peaks ühiskond olema huvitatud, et tema liikmed ei oleks närvis, vaid rahul ja õnnelikud. Ometi näeme väga tihti inimeste mõttetut ärritamist. Eemalepeletamine usust armastavasse ja andestavasse Issandasse on eriti kahjulik tegevus.

«Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!» (Ps 51,9). See võiks olla iga inimese isiklik taotlus ja levida ühiskonnas laiemalt. Niisugune soov ei ole minevikuigand. Koos Issandaga on alati lootust.

VALGUS JA TÕDE

Toimetaja kommentaar

Eesti Vabariik sai 102-aastaseks. Oleme rõõmsad vabaduse üle. Loodame, et see püsib ja meie maal saab ikka normaalselt elada ja Jumalat teenida.

Käesoleva aasta üks kaalukamaid poliitilisi sündmusi on kindlasti presidendivalimised Ameerika Ühendriikides. Eelvalimised juba käivad. Silma hakkab, et kui meil on praegu võimul suhteliselt noored poliitikud, siis Ameerika presidendiks kandideerivad valdavalt vanad inimesed. Kuigi nad on praegu veel täitsa elujõulised, siis kas nad suudavad valitseda neli või isegi kaheksa aastat, nagu presidendilt eeldaks? Muidugi on Ameerika demokraatlik maa ja selle rahval on õigus valida ennast juhtima keda iganes. Meie peaksime Ameerika pärast palvetama, sest see maa on Eestile oluline liitlane.

KOROONAVIIRUS

Hiinast leviv kole koroonaviirus tekitab hirmu Eestiski. Praeguseks on kogu maailmas surnud umbes kaks ja pool tuhat inimest. Kuigi tavaline gripp tapab oluliselt rohkem, peab uude haigusse kindlasti tõsiselt suhtuma. Ka väikest mõrtsukat ei tohiks mööda maailma hulkuma lasta.

Inimestel on paha komme paanikasse sattuda. Ukrainas loobiti Hiinast koju toodud inimesi kividega. Mille eest? Evakueeritud pandi kõrvalisse piirkonda siseministeeriumi tervisekeskusesse karantiini. Mida oleks pidanud siis nendega tegema? Täitsa võimalik, et ükski neist ei ole tegelikult haige ja kui on, siis on meedikute silm neid nüüd iga hetk jälgimas.

Hiina on tiheda asustusega maa ja seetõttu on nakkuste levik kergem. Hõredama asustusega riikides, kus pealegi rakendatakse vajalikke meetmeid, on nakatumisoht väiksem. Nakkushaigusi on palju ja kuigi koroonaviirus on uus, käitub ta tuntud reeglite järgi. Meedikutel on kogemus olemas, mida haigetega teha.

Hiina on koroonaviiruse tõttu kannatanud tohutut maine- ja majanduskahju. Kuigi seal on ette võetud muljetavaldavaid meetmeid (näiteks püstitatud umbes kümne päevaga hiiglaslikud konteinerhaiglad), sulgevad teised maad ometi hiinlastele piire, piiravad kaubasaadetiste ja posti liikumist. Muidugi saab sellest kahjustatud ka nende riikide majandus. Mõelgem, millist kahju kannatas Eesti üheainsa tehasega seostatud listeeriabakteri tõttu! Hiinas on elanikke umbes tuhat korda rohkem kui Eestis ja seal on maailma suuruselt teine majandus.

Kuulutaja kommentaarides on varem olnud juttu linnugripist ja seagripist (Kuulutajad nr 10/192 (2005) ja 4/234 (2009)). Kummastki haigusest ei tulnud pandeemiat, kuigi sellega hirmutati. Nüüd on kevad tulemas ja tõenäoliselt teeb see lõpu ka koroonaviiruse puhangule. Meie tegelik aitaja on juba ammu kohal. Ristija Johannese küsimusele «Kas sina oled see, kes pidi tulema, või jääme ootama teist?» tuli Jeesuselt väga selge vastus: «Pimedad näevad jälle ja jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad ja surnud tõusevad üles ja vaestele kuulutatakse evangeeliumi» (Mt 11,3.5).

TÄHTSAD REFORMID

Eestis on päevakorras tähtsad pensioni- ja apteegireformid. Neid on raske haarata isegi spetsialistidel – kommenteerijad kiidavad ja laidavad reformide väga erinevaid külgi, minnes omavahel vastuollu. Aga paljusid inimesi keerulised üksikasjad ei huvitagi, nad tahavad saada odavalt ravimeid ja pensionifondidesse kogutud raha ruttu peo peale. Kaugemate aegade mured jäetakse tulevikuks.

Huvitav, et mõlema reformi puhul ei olda erakondade sees üksmeelsed, mis näitab jällegi nende keerukust. Algatajad võib-olla ei aimanudki kõike, mis hiljem seadustesse pandi ja mis nüüd probleemiks on. Algul piirduti loosungitega, mis oma lihtsuses võisid olla inimestele köitvad. Tegelik elu on aga keerulisem.

Raske on planeerida midagi väga pikka aega ette. Ka minevikus tehtud suured plaanid ei läinud täpselt täide. Apteegireformi teostamiseks anti küll ainult viis aastat, aga seegi võimaldas mõneks ajaks pingel maanduda, kuni järsku avastati, et tähtaeg on käes. Kuna pensionireform mõjub pensionisummale noorte puhul alles aastakümnete pärast, mõeldaksegi praegu ainult sellele rahale, mis on võimalik kohe kätte saada.

Järgmiste parlamendivalimisteni on mõned aastad aega. Kui sageli on hääletamisel otsustavaks kampaania lõpuaeg, siis nüüd võiks vaadata, mida üks või teine erakond või poliitik tähtsate reformide puhul reaalselt teeb ja valimistel sellega arvestada. Meil ei tohiks olla haugimälu. Ja nagu mitmel korral oleme tõdenud, loeb tegelikult iga hääl.

«Läkita oma valgus ja oma tõde, need juhatagu mind,» palus laulja (Ps 43,3). Soovigem seda endale ka.

KALJULE RAJATUD USK

«Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus! Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale. Lootke alati Issanda peale, sest Issand Jumal on igavene kalju.» (Js 26,2–4).

Humoorikas ja samas kurioosne juhtum ühe reisilennuki pardalt. Kui rahvast täis lennuk juba õhkutõusmist oli oodanud, sõitis ta ootamatult tagasi reisiterminali juurde ja lennusaatjalt kostis rahutukstegev teade: «Väga austatud daamid ja härrad! Piloot ei ole nõus startima, sest kuulis lennuki mootorist kahtlast heli.» Ebatavalisele ja hirmutavale teatele järgnes pool tundi hiljem uus teade: «Austatud daamid ja härrad! Me saame nüüd startida, sest meil on uus piloot!»

Ei usu, et need reisijad ennast nüüd turvalisemalt tundsid. Pigem võime oletada, et peatse kojujõudmise rõõm asendus hoopis meelerahu kaotuse ja ebakindlusega. Tegelikult on vahel väga vähe vaja selleks, et röövida hingerahu ja rõõm. Käesolev aastagi on juba toonud mitmeid teateid hädadest ja õnnetustest ning tõsisest haiguspuhangust. Kas pole see rahutukstegev ja hirmutav?

Kõik me oleme kogenud ebakindlust ja teadmatust nii enda kui oma lähedaste praeguste ja tulevikupäevade suhtes. Tegelikult ei ole see üllatav ega midagi ebatavalist. Käib see ju meie inimliku poolega maisel teekonnal tihti kaasas. Oluline on seejuures, et me ei jääks ebakindluse ja rahutuse kütkeisse. Meie emotsionaalset tugevust näitab see, kui kiiresti me saavutame tasakaalu ühes või teises olukorras. Emotsionaalne tugevus aga kõneleb tihti kristlase elu vaimulikust küpsusest. Vaimulik küpsus toob esile vaimuviljad, milleks on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus ja enesevalitsus (Gl 5,22–23).

Meie ümber on siiski palju ka seda, mis püüab röövida meilt hingerahu ja rõõmu, millesse meid tegelikult kutsutud on. Tavaliselt on hingerahu ja rõõmu kaotuse taga meie vaimulik seisund ja muidugi ka teadmatus selle suhtes, millisena näeb meid Jumal. Kas ma lähen Jumala palge ette enese tegude ja õigusega lootuses, et ehk sellest piisab või tuleb taas millestki meelt parandada, andeks paluda, et andestuse läbi jälle Jumala silmis meelepäraseks saada?

Kristlastena me teame, et ainus, kes meid Jumala silmis meelepäraseks saab teha, on Tema ainusündinud Poeg Jeesus Kristus. Meil on tarvis uskuda Temasse, Tema lepitustöösse ristil ning ülestõusmise väesse, mille läbi Jumal ise meid on teinud enesele kõlblikuks ja meelepäraseks. Meile ei ole teadmata, mis toimus umbes kaks tuhat aastat tagasi ristil. Seal tuli ilmsiks Jumala armastus inimese vastu, kui Jeesus Kristus läks vabatahtlikult kandma meie süüd ja patte. Just neid, mis meilt hingerahu ja rõõmu röövivad.

Meile on antud võimalus pöördumiseks, meeleparanduseks ja andekspalumiseks. Jeesus Kristus, kes on meie patud kinni maksnud, ongi see, kes saab meile andeks anda ja kinkida meile omaenda rahu. See on Jumala tõotus ja meil on võimalus Tema tõotustesse uskuda.

TÕOTUSTELE TOETUMINE

Aga mis saab siis, kui usk lööb kõikuma? Ei ole see ju Kristuse järgijatele teadmata, et usu läbikatsumine ja erinevad proovilepanekud on meile Jumala poolt saadetud. Nendega kontrollitakse meie armastust Jumala enda vastu.

Kui sa mõtled oma viimase tõsise katsumuse peale, siis kui kindel oli sinu usk ja usaldus Jumala vastu? Kui tugevaks osutus armastus? Kas toovad saadud vastused su huulile tänu selle armastuse eest, millega Jumal meid enne on armastanud (1Jh 4,19)? Või sunnib saadud vastus silmi maha lööma?

Kui elus on kõik enamjaolt hästi, pole raske ka Jumalale tänus ja ülistuses meelepärane olla. Kui aga tõsistes katsumustes usku proovitakse ja jalgealune kõikuma lööb, peaks taas pöörduma tagasi suurima käsu juurde, milleks on Mt 22,37: «Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!»

Lihtsam on seda öelda kui teha, eriti pärast hingerahu ja rõõmu kaotust. Kuid kas ei peaks see olukord juhtima küsimuseni – kui tugev on minu usk?

Kui meie usk proovile pannakse ning tulemus annab märku alandlikus meeles ja meeleparanduses Jumala ette taastulemise vajadusest, siis vajame tegelikult Jumala enese abi, sest iseenesest ei suuda me midagi. Tema armastus ja hoolitsus ilmnes Jeesuses Kristuses. Kas sa usud? Jeesus ise ütleb: «Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse!» (Jh 14,1). Kas usk Jeesusesse on intellektuaalne teadmine Tema olemusest või sügavam isiklik suhe Temaga? Saadud vastus määrab ära meie usu tugevuse.

Pühakiri annab meile teada, et usk on Jumala and inimesele. Usk on usaldus ja toetumine Jumalale ning Tema tõotustele. Usu läbi saame toetuda tõotustele, mis meile on Pühakirja jäetud. 2Kr 3,4 ütleb: «Niisugune usaldus Jumala vastu on meil aga Kristuse kaudu.» Kui tugev on meie suhe Kristuse Jeesusega, et toetuda Jumala enda sõnale ja tõotustele Pühas Vaimus, kes need meie jaoks elavaks teeb ning ka elu osaks muudab?

HOIA USKU

Vahel me siiski tunneme, nagu oleks Jumal meid maha jätnud. Kuid kas on? Jumal on tegelikult ühe palve kaugusel, mis tuleb inimese südamest. Palve toetub aga omakorda usule, usk aga Jumala sõnale ja tõotusele. Ole julge, usaldamaks Jumalat!

Hb 10,35–39 ütleb: «Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga! Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse. «Sest veel ainult pisut, pisut, siis tuleb see, kes peab tulema, ega viivita. Aga minu õige jääb usust elama, kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt.» Aga meie ei ole need, kes taganevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad ja päästavad hinge.»

«Aga minu õige jääb usust elama» – see tõotus ei ole mitte ainult julgustus, vaid ka manitsus. Ärgem olgem siis need, kes taganevad usust katsumuses ja tuleproovis. Jumal ei lase meid kiusata rohkem kui me taluda suudame. Lisaks on veel öeldud, et koos kiusatusega valmistatakse meile väljapääs nii, et me suudame taluda (1Kr 10,13).

Mida see meile tähendada võiks? Tõenäoliselt seda, et kui meid ootavad ees uued katsumused, siis Jumala tõotuste usaldamise läbi kogeme Tema heade mõtete ja plaanide täitumist oma eludes. Oled sa valmis neid vastu võtma?

Samas, kui me vaatame Jeesuse jüngritele, siis usu kõikumine ei tähenda siiski lootusetut olukorda ega hukatusse minekut. Mõnikord näidataksegi meile meie usu nõrku kohti. Nii nagu jüngrid tormi kätte sattudes hüüdsid Jeesuse poole, nii tuleb ka meil elu tormides tõsta taas pilgud Jeesusele ja hüüda Teda appi. Kui üle viie tuhande inimese söötmine viie leiva ja kahe kalaga käib meile üle jõu, tuleb need üle anda Jeesusele, kes neid õnnistab ja rohkeks teeb.

Tormi vaigistamine näitas Jeesuse meelevalda loodusjõudude üle ning suure rahvahulga üleloomulik toitmine Tema jumalikkust ja valitsemist igas olukorras. Nende kahe olukorra lahendamine andis au Jumalale ning rõõmu ja rahu nii jüngritele kui rahvahulgale. Selline usu privileeg on antud ka meile, Jumala lastele. Neile, kes Jeesuse Kristuse oma elu Issandaks on võtnud ja Tema sõnasse ning tõotustesse usuvad.

ARM KANNAB

Meenub veel üks päriselt juhtunud humoorikas lugu lennundusvaldkonnast. Keegi reisija kirjeldas ühte Euroopa-sisest lennureisi, kus lennuk sattus tõsiste loodusjõudude meelevalda. See reisija istus ühe 75-aastase daami taga, kes ei lasknud halval ilmal ja tugeval raputamisel oma head tuju sugugi rikkuda. Vihma sadas nagu oavarrest ja tugeva tuule tõttu liikus nende lennuk rohkem siksakiliselt kui otsesuunas. Vähe sellest, lendur tõi lennuki tugeva prantsatusega maa peale.

Lennukist väljudes jättis kahvatu kapten reisijatega head aega. 75-aastane daam astus talle ligi ja ütles: «Noormees, kas meid tulistati alla või maandutaksegi tänapäeval niimoodi?» Seejärel naeris ta laginal ja ütles punastavale piloodile: «Tegelikult saite te ikkagi kenasti hakkama ja ma nautisin meie lennureisi väga.»

Usukindlusest rääkides võiksime olla selle daami sarnased, kes säilitavad meelekindluse, hingerahu ja rõõmu. Raputamised ning prantsatused on elukäigu paratamatud osad, kuid Jumala lastena oleme siiski Kristuse Jeesuse armu ja kaitse all. Isegi kui kõik paistab käivat meie vastu ja meie teekond viskleb siksakitades vasakule ja paremale, «piisab sulle minu armust,» ütleb Issand.

Ta viib meid kõigele vaatamata võiduka lõpuni. Palve ja Issanda palge otsimine aitavad meid Jumalale ja Tema tõotustele lähemale jõuda. Kui me usaldame Tema armastust ja tõotusi, saame kogeda ka õnnistusi.

Keegi on tabavalt öelnud: «Vahel kannatused tulevad ja lähevad, vahel jäävad meie ellu. Igal juhul annab Jumala imeline arm põhjust rõõmustamiseks.»

Seepärast püsigem usus Jeesusesse Kristusesse ja Pühas Vaimus, et kord meilegi avataks Taeva väravad, millest saab sisse minna õige rahvas. Need on need, kes püsisid usus ja lootsid Issanda peale. Nende jaoks on Issand kalju, mis ei kõigu.

JANEK JÄRVEOTS
Leisi Baptistikoguduse pastor

KUI TÕLGID, SIIS TÕLGI!

Aktuaalne teema

Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeeriumi abiga korraldas EKNi ususõnastiku töörühm 18. veebruaril Tallinnas seminari «Kui tõlgid, siis tõlgi!» Kuulutajale avas teema töörühma juht MARIINA VIIA.

Mida tähendab «Kui tõlgid, siis tõlgi!»?

Eestikeelne ususõnavara vajab ühtlustamist: iga keel muutub ajas ja nii ka usukeel. Kõige raskem on tõlkidel, kusjuures mõnikord kiputakse tõlkima nii, et võetakse üle võõra keele sõnad ja pannakse ainult sidesõnad eesti keeles vahele. See ei ole etteheide kellelegi, aga me tahame aidata niisuguseid karisid vältida.

On palju inimesi, kes tõlgivad kristliku sisuga tekste. Meil on plaan koostada ususõnastik, kust saaks vaadata, kuidas võiks mingi mõiste eesti keeles olla. See ei ole Piibli tõlkimisega seotud, neil on oma töörühm.

Mida tulevane ususõnastik täpsemalt endast kujutab?

See on esimene omalaadne ristiusu mõisteid seletav sõnaraamat eesti keeles, mõeldud kasutamiseks kõigile, kes usualase sõnavaraga kokku puutuvad. Kogume kokku ja defineerime usuvaldkonna sõnad ära. Sageli ei osata neid kasutada, rakendatakse valesti või võetakse lihtsalt teadmatusest üle võõrsõna. Praegu ei ole inimesel mõisteid kuskilt kontrollida. Eesti keele üldsõnastik sisaldab mõningaid usualaseid sõnu, aga mitte kõiki. Nõukogude aeg tegi meile kahtlemata karuteene, sest usualase sõnavaraga tegelemine oli sel ajal pärsitud, selle edendamine oli võimalik vaid põranda all.

Kes on sõnastiku koostajad?

Grupis on neli koostajat: Ingmar Kurg (teoloogiline toimetaja), Riina Ruut, Toomas Schvak ja mina. Meil on kaks konsultanti: Vallo Ehasalu ja Mattias Palli. Eesti Keele Instituudi poolne toimetaja on Külli Kuusk, kes vaatab märksõnad leksikograafi pilguga üle. Meil on erinevate uskkondade spetsialistid omast käest võtta, aga vajadusel küsime väljastpoolt abi juurde. Meie püüd on, et ei tuleks tüli tõstev, vaid uskkondi ühendav sõnaraamat. Valmis tahaks selle saada 2023. aastaks, kui Jumal lubab.

Kas sõnastik tuleb paberil või internetis?

Alguses tuleb sõnastik avalikkuse ette internetis, kus kasutaja saab meile tagasisidet anda, näiteks omapoolseid täpsustusi teha. Ilmselt hakkame seda üles panema tükkhaaval. Teeme väga tihedat koostööd Sõnaveebiga (sonaveeb.ee), mis on eesti keele uusim veebilehekülg. Pärast tahaks sõnastiku ikka paberil ka avaldada.

Kuidas hakkab märksõna sõnastikus välja nägema?

Püüame defineerida sõnu uskkondade üleselt, tehes seda võimalikult lühidalt. Ainult ühe uskkonna spetsiifilistele sõnadele paneme uskkonna nime juurde.

Samuti määrame ära sõna valdkonna. Näiteks «armulaud» kuulub liturgika valdkonda. Lisame sünonüümid ja eri uskkondades kasutatavad nimetused, armulaua puhul näiteks euharistia, püha õhtusöömaaeg, Issanda laud, Kristuse surma mälestamine, leivamurdmine, altarisakrament, tänusalasus. Sõna põhidefinitsioon on võimalikult lühike, selge ja kõikehaarav, aga lisaselgituses püüame iga kiriku (Eestis levinud peamiste konfessioonide) eripära esile tuua. Seejärel juhatame huvilise selle sõna juurest edasi, näiteks armulaua juurest seadmissõnade ja armulaua osaduse juurde. Anname tõlked inglise, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles, mõnede sõnade puhul ladina ja kreeka keeles ka.

Räägime veel seminarist. Kuidas ettekannetega tutvuda saaks?

Lühikokkuvõte kõigist ettekannetest saab olema EKNi kodulehel hiljemalt paari nädala pärast. Hea meelega tõdesime, et huvi seminari vastu oli oodatust suurem. Kõik soovijad ei mahtunudki seminarile – tõenäoliselt oleks tulnud umbes kaks korda rohkem inimesi. Me olime päris kurvad.

Meie ühiskond muutub üha ilmalikumaks. Kas sellist hirmu ei ole, et inimesed ei saa varsti üldse enam ususõnavarast aru?

Ei usu. Isegi ilmalikuks muutuv ühiskond ei saa läbi ilma hariduseta. Euroopa, sh Eesti kultuurilugu on ilma usualaste teadmisteta võimatu mõista, niivõrd on see läbi põimunud ristiusu terminoloogiast. Taust on mõistmiseks alati oluline. Usk on seotud nii paljude eluvaldkondadega, et ühel või teisel moel puutub iga inimene selle sõnavaraga kokku.

Milline oleks Sinu kokkuvõte seminarist?

Kõik ettekanded pakkusid palju põnevust. Tundsin rõõmu sellest, et ristiusu sõnavara on niivõrd köitev teema ja kutsub inimesi kaasa mõtlema. Ususõnastiku tutvustus läks sujuvalt üle aruteluks – mõned näidissõnad andsid rahvale võimaluse öelda oma arvamus ning saime päris head tagasisidet. Mõned kohalviibijaist said enesekindlust juurde, et võivad usualast sõnavara rohkem rakendada.

Täname!

JUMAL KORRALDAB

Tallinnast pärit JAAN UGAM (83) elab nüüd Hiiumaal. Järgnev intervjuu on tema kogemustest.

KAS SU VANEMAD OLID USUINIMESED?

Minu vanemad said noorelt usklikuks. Nad laulsid Tallinnas vennastekoguduse noortekooris. Kui Tallinna külastas Soome pastor Rauhala, võttis ema tema kõne mõjul Issanda vastu. Millal isa täpselt usklikuks sai, seda ma ei tea. Nad olid Jaani kiriku liikmed, seal mind ka lapsena ristiti, aga nad läksid sealt Immaanueli vabakogudusse, kus isa oli laulnud varem mandoliinimeeskooris. Ta esines ka laulu- ja viiulisolistina.

Stalini sulased panid isa sundmobilisatsiooniga transpordilaevale «Sibir». Hitleri pommilennukid uputasid laeva Soome lahes. Pärast sõda kirjutati sõjakomissariaadis isa surmatunnistus kahe mehe ütluste põhjal välja – nad nägid teda laeval enne pommitamist ja ei iial hiljem.

Pääsesime Tallinna pommitamisel 9. märtsil 1944 kõik. Kahe pommivooru vahel hakkasime põgenema vanavanemate kodu poole 17 kilomeetrit linnast, lapsed klaasikillu hõljumi vastu kinniseotud silmadega soome kelgul. Kui põgenikele avati lennukikuulipildujate tuli, ajasid saksa sõdurid osa rahvast metsa. Ema kelguga jäi teele, meie tädidega jooksime tõustes ja lumme viskudes läbi metsa, pommid lõhkemas ümberringi.

KUIDAS SA USKLIKUKS SAID?

Ema uuesti abiellumisega seoses läksime 1947. aastal elama Pärnusse. Ema liitus Saalemi kogudusega. Nõukogude võim tegi 1953. aastal palvela võimlaks. 22. veebruaril toimus lahkumiskoosolek, kus kõneles viimasena Rein Kiviloo. Selle kõne ajal sain ma Jumala kutse. Kui koosolek lõppes, esitas Voldemar Kaasik mulle küsimuse: «Kas sa tahad täna usklikuks saada?» Ütlesin: «Jah, tahan!» Jumal on tänaseni mind orbiidis pidanud, vaatamata minu vigadele ja puudustele.

MIKS SUL TARTU ÜLIKOOL LÕPETAMATA JÄI?

Pärnu I Keskkooli hõbemedal viis mind sisseastumiseksamiteta Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda. Õpingud kulgesid edukalt kuni ajaloolise materialismi viimase seminarini religiooni ja moraali teemal. Puhkes spontaanne vaidlus, kas anda usklikule üliõpilasele diplom. Enamik pooldas seda, õppejõud mitte. Olin olnud seminaridel aktiivne sõnavõtja, seekordne vaikimine äratas õppejõus kahtlusi.

Mind ei lubatud pedagoogilisele praktikale. Kutsuti ka julgeolekusse. Tekkis kartus, et mind võidakse visata välja kui varast ja röövlit ning ma andsin ise lahkumisavalduse. Pärast võtsin selle küll tagasi, sest tegelikult oli mul õigus saada ravipuhkust vererõhu tõttu, kuid rektoraat puhkust ei kinnitanud. Lahkusin diplomita märtsis 1961.

SUL ON SIISKI KÕRGHARIDUS.

Sain tööd Veeressursside Valitsuses insener-hüdrogeoloogina. Töötasin Eesti veemajanduses 39 aastat. 1962. aastal sain jätkata õpinguid kaugõppes Kiievi Riikliku Ülikooli geograafiateaduskonnas. Ametlik põhjus oli klimatoloogia eriala likvideerimine Tartu Riiklikus Ülikoolis.

Toon ühe näite Jumala imelisest juhtimisest. Partei ajaloo riigieksamil olin juba eksamiruumi sisenemas, kui tuli sisemine käsk, et loe läbi VIII kongress. Tegin seda. Teine käsk oli lugeda läbi tekst rohelise kaustiku tagakaane siseküljelt. Mõtlesin, et seda ma tean, olen väsinud, lähen sisse. Võtsin pileti. Esimene punkt oli VIII kongress. Teist punkti ma ei teadnud. Kolmas punkt oli see, mille lugemata jätsin. Palusin sõnakuulmatuse Jumalalt andeks ja hakkasin ette valmistama. Teisest punktist keerutasin välja, kandes Eesti olukorra üle Ukrainasse. Kolmandas punktis hakkasin just rääkima teisest asjast, kui komisjonist tuli suunav küsimus. Sain viie, kuid oleksin võinud saada ka kahe.

Tagantjärele olen kuulnud, et Ukrainas ei lastud usklikul noorel isegi tehnikumi lõpetada. Kui ei olnud komsomol, siis olid kas huligaan või usklik. Mõlemal juhul söödi kiiresti hinnete abil välja. Mind nad ei tundnud, sest olin kaugõppija. Oma professorile kirjutasin ma pärast lõpetamist, mis mu tegelik põhjus oli Ukrainasse tulla.

VAIMULIKU KODU LEIDSID SA OLEVISTEST.

Oleviste oli minu vanavanemate vaimulik kodu. Pärast ülikooli elasin vaheldumisi vanaema juures maal ja tädi juures linnas, kuni sain toa. Laulsin üle 40 aasta Oleviste meeskooris, ka saatega segakooris ning mandoliinikooris. 1964. aastal liitusin usuristimise kaudu Oleviste liikmeskonnaga, sest riigivõimude korraldusel tohtisid koorides laulda siis vaid koguduseliikmed.

Oleviste üle linna kõrguv torn ja ajalooline hoone kutsusid sinna palju turiste. Kasutades hüppelauana teadmiste pudemeid Oleviste ajaloost, püüdsime neile edasi anda evangeelseid põhitõdesid. 1967. aastal ehitas Arseni Šuvalov kirikusse tõlkesüsteemi. Tõlkisime terved teenistused, andes üldlaulude ajal ka selgitusi usklikukssaamise kohta. Tõlk asus kiriku ajaloolises ahjus.

Olin ka Oleviste Lääne-Mustamäe piirkonna hooldusdiakon. Oleviste hommikupalvelistega jagan praegugi telefoni teel mitmesuguseid muresid ja eestpalvevajadusi. Mina, Milone ja Kristi oleme siiani Oleviste liikmed.

KUIDAS SAI SINUST PEREINIMENE?

Minu vanemad abiellusid 21-aastaselt, minul läks sellega kaua. 1971. aasta jõulureedel oli kihlus selle armsa ja väärtusliku inimesega, kellega ma Olevistes tutvusin – Milonega. Abiellusime 25. märtsil 1972. Ametnik küsis meie käest, kui avaldusi sisse viisime, et kas olete varem abielus olnud. Vastasime eitavalt. Kas teil lapsi on? Ei ole. See oli talle nii üllatav, et ta küsis paari minuti pärast samu asju uuesti. Oleme Jumala armust elanud siiani. 1974. aastal sündis poeg Taavi ja 1976 tütar Kristi.

NÜÜD ELAD SA HIIUMAAL.

Tulekuks olid ainult perekondlikud põhjused. Abikaasa on mul sünnipärane hiidlane. Tema isa mobiliseeriti nagu minu isagi, aga laeval «Eestirand», mis sai ka pommitada ja sõitis Prangli madalikule. Kuussada inimest sai surma, aga kolm tuhat pääses. Saksa võimud võtsid nad vangi ja lasksid vabaks, aga Hiiumaale pääsemiseks tuli astuda Omakaitsesse. See ja paar vasturääkimist ühele partorgile kolhooside asutamise ajal sai talle süüks. Ta sai 25+5. Tegelikult oli ta ära viie aasta ringis, kuid elas veel vaid kaks aastat pärast vabanemist.

Milone kasvas vanaema juures. Tulid kolhoosid, vara võeti ära. Kärdla Keskkoolis ei saanud seetõttu jätkata, kuid Haapsalu Pedagoogilises Koolis sai stipendiumi eest ühisest supikatlast süüa. Seejärel oli ta kuus aastat Hiiumaal Palade koolis õpetaja. Siis jätkas õppimist Tallinna Pedagoogilises Instituudis kehakultuuri ja algõpetuse metoodika alal. Pärast lõpetamist ta mõtles, et kui kaua ma ikka jooksen ja hüppan, jään vanemaks – seepärast lõpetas ta veelkord instituudi tööõpetuse erialal. Siiski töötas ta 20 aastat Tallinna spordiinternaatkoolis kergejõustikutreenerina. Tal on hea käsi ja maitse ning kord nädalas käib ta praegu siin vanade inimeste käsitööringis.

Hiiumaa on ilus paik ja kui olid koolivaheajad, olime ikka lastega siin. Lapsed ütlesid, et kui isa jääb pensionile, siis asutakse Hiiumaale elama. Mulle oli see mõte väga võõras, aga praegu tunnen, et see oli õige. Kõigepealt tuli Hiiumaale poja pere. Vahetult enne õppeaasta algust 2004. aastal selgus, et Emmaste Põhikoolis on muusikaõpetaja koht vaba. Minia on lõpetanud konservatooriumi viiuli erialal. Nädala pärast oli kolimine! Taavi oli tollal Tallinna Tehnikaülikoolis doktoriõppes. Järgmisel aastal sai ta Hiiumaal kodu lähedal insenerikohast tööd. Jumal on armuline olnud. Poja peres on neli last.

Täna on Taavi Nurste koguduse karjane. Kogudus on küll väike, aga püütakse teha, mida võidakse. Palvela on oluliselt remonditud. Ehkki mitte liikmetena, võtame abikaasaga Nurste jumalateenistustest osa.

Tütar Kristi lõpetas Tartu Ülikooli inglise keele ja Leideni ülikooli hollandi keele alal. Ta töötas kolm aastat veel Hollandis Eesti saatkonna sekretärina. Ta elab nüüd Hiiumaal samas majas, kus tema ema üles kasvas. FIE-na elatub ta tõlgetest ja giiditööst Baltikumis, mängib orelit ja laulab kohalike naiste laulurühmaga Reigi kiriku jumalateenistustel.

SA OLED SEISNUD TUULEPARKIDE RAJAMISE VASTU HIIUMAALE.

Võitlus käib siin 2008. aastast. Käib võimas tuuletööstuse propaganda. Reaalset ökoloogilist jalajälge varjatakse. Suured tuulegeneraatorid on maailmas teisel kohal lindude hukkumise põhjusena, aga meilt lähevad läbi lindude aastatuhandete vanused rännuteed. Elurikkad madalikud on talvitusalaks sukelpartidele, lesilateks hüljestele. Merepõhja segipaiskamine ehitustöödel hävitaks allveearheoloogilised väärtused ja lestakoelmud. Tuuleparkide tagant kaovad põldudele olulised putukad. Areng liigub suuremate generaatorite poole ja seda suuremaks läheb nende tervistkahjustav madalsageduslik müra. Tuuleenergia on ebastabiilne ja selle osakaalu tõus viib sõltuvusse teistest riikidest. Väheneks Hiiumaa turismipotentsiaal. Kust võetakse materjal nende rajatiste ehitamiseks? Räägime ju palju kõrgematest objektidest kui Oleviste kirik! Kaalumist tasuks hoopis väike korralikult ehitatud ja hooldatud tuumajaam.

KAS SA ÄRA EI VÄSI?

1991. aastal olin kuus nädalat haige, sest olin olnud hoolimatu puhkeaja suhtes. Ka viieminutiline puhkus lamades annab uut jõudu. Eelmisel kevadel avastati unearteri ahenemine, aga seda sai kirurgiliselt puhastada. Tuleb tänada Jumalat armu eest, et me elame ja et Ta meid on aidanud, ka nii rahvana kui riigina siiamaani kandnud.

TÄNAME!

ELUMARSS AMEERIKAS

Iga laps on Jumala väärtuslik ja püha kink, ütles Ameerika Ühendriikide president Donald Trump, esinedes 24. jaanuaril Washingtonis 47. elumarsil. Trump on esimene ametisolev president, kes võttis osa abordivastasest protestimarsist. Teised presidendid nagu Ronald Reagan, George Bush vanem ja noorem, vestlesid protestijatega telefoni teel. Trump on eelmistel aastatel pöördunud demonstrantide poole videoläkitustega.

Oma kõnes kümnete tuhandete osavõtjate ees ütles president, et väikesed lapsed on Jumala loomingu kroon. Piibel õpetab, et iga inimene on imeliselt loodud. Sündimata lastel ei ole Valges Majas kunagi olnud tugevamat kaitsjat kui tema. Trump asus neid kaitsma oma presidendiaja esimesest päevast alates.

Igal aastal toimuva elumarsi algatajaks oli 1974. aastal katoliiklane Nellie Gray (1924–2012). Põhjuseks oli kohtuotsus kaasuses «Roe Wade vastu». 1973. aastal taotles Texasest pärit Norma McCorvey (1947–2017) varjunime Jane Roe all USA Ülemkohtult abortide legaliseerimist. Kui temast 1995. aastal kristlane sai, hakkas ta taotlema kohtuotsuse tühistamist.

Esimesest marsist 1974. aastal võttis osa umbes 20 tuhat inimest. 2013. aastal oli neid 650 tuhat. Hinnangute kohaselt tapetakse Ameerika Ühendriikides emaihus ligi 900 tuhat last aastas.

idea Spektrum

AAFRIKA LASTE HEAKS

Arnd (52) ja Simone (51) Weil Saksamaalt on nelja lapse vanemad. Neil on juba ammu nõrkus Aafrika vastu. Nende elutoas on pilte, kujukesi ja mööblit sellelt kontinendilt.

Simone on lasteaiakasvataja, kuid tegelikult unistas ta lapsena Aafrikasse misjonäriks minemisest. Arndi armastus Aafrika vastu tekkis hiljem – armastusest oma naise vastu. Ta õppis elektrotehnikat ja spetsialiseerus keelesüsteemidele, tehes karjääri ühes USA tarkvarafirmas. Ta ehitas üles ja juhtis autode jaoks mõeldud keeletöötlussüsteemi osakonda. «See läks väga hästi,» ütleb ta nüüd hinnangut andes. Viiekümnendaks eluaastaks oli ta piisavalt raha teeninud, et senine töö maha jätta ja hakata tegelema teemadega nagu vaesus ja globaalne õiglus.

KAKS PROJEKTI TANSAANIAS

Abielupaar Weilid kuuluvad evangeelsesse vabakogudusse. Neile sai üsna ruttu selgeks, et ülemaailmses võrdluses käib kõige halvemini Aafrika inimeste käsi. Ja nii asutasid nad 2016. aasta lõpus rahvusvahelise kristliku abiorganisatsiooni World Vision alluvuses ühingu «Lootusesillad». Ühing tahab ehitada sildu inimeste, ühiskondade ja kultuuride vahel.

Weilid edendavad samaaegselt kahte kooliprojekti Põhja-Tansaanias. Karama põhikoolis ehitasid nad umbes saja tuhande euro eest 510 õpilasele ja seitsmele õpetajale neli uut klassi. Kavas on puurida ka kaev ja ehitada raamatukogu. Alates projekti alustamisest 2018. aastal on vastu võetud 40 uut õpilast.

TÄNAVALAPS ASUTAS KOOLI

Enam kui viiesaja õpilasega Dongobeshi erakoolis tuleb ehitada magamisruumid, et saaks võtta õppima ka niisuguseid õpilasi, kes elavad kaugel või on orvud. Sellest kooliprojektist on abielupaar eriti vaimustunud. Kooli asutaja Martin Tango elas vaeslapsena tänaval. Üks kristlane võttis ta enda juurde ja võimaldas tal õppida. Nüüd panustab ta ise sellesse, et lapsed saaksid käia koolis.

«Lootusesillad» vahendab mõlema kooli lastele sponsorlust. Sponsorid maksavad vähemalt 30 eurot kuus. Edaspidi tahaks Arnd Weil mõlemad koolid digitaalselt Saksamaa õppeasutustega ühendada, et luua uusi õppimisvõimalusi.

Et projekte erialaselt paremini juhtida, õpib Arnd Weil kaugõppes arengukoostööd. Koos naisega tahab ta selgeks õppida suahiili keele, mis on enamiku Tansaania elanike emakeel.

Kuigi seni on nad oma noort organisatsiooni reklaaminud üsna vähe, on Weilid rõõmsad, et nende projektid on toetust saanud nii sõpradelt kui ka varasematelt kolleegidelt. Arnd Weil on mõned oma vanad kolleegid isegi Aafrikasse kaasa võtnud. See on ka hea võimalus usust rääkimiseks.

Eriti paelub mõlemat nende töös aga tõsiasi, et Tansaania inimesed on sageli puruvaesed, aga neist kiirgab välja suurt elurõõmu. Weilid loodavad, et nende kodumaal saavad paljud sellest elurõõmust nakatatud.

KLAUS RÖSLER
idea Spektrum

KRISTLASEL LÖÖDI PEA MAHA

Igal aastal tapetakse Lääne-Aafrikas Nigeerias julmalt kristlasi. Enamasti jäävad nende lood tundmatuks. Lawan Andimiga läks teisiti, sest Boko Haram tegi temast video. Nii sai Andimi nägu tuttavaks ja tema lugu näitab järjekordselt, milline inimvihkajalik on see islamlik terroriorganisatsioon.

JUMALA TAHE

Meedia teadete kohaselt röövisid islamistid pastor Andimi, rünnates Michika linna Adamawa osariigis. Andimi oli uskkondadevahelise Nigeeria Kristliku Ühenduse kohalik juht ja Nigeeria Vendade Kiriku pastor.

Kolm päeva hiljem ilmus välja video. Andimi kannab sellel spordiriideid ja ütleb sõnumi kaamerasse. Üheksa lapse isa anub valitsust ja kirikute juhte, et nad tegutseksid tema vabastamise nimel. Ta ütleb, et see oleks Jumala arm, kui ta veel oma peret näha saaks. Kui sellist võimalust ei peaks tulema, «on see tõenäoliselt Jumala tahtmine,» ütleb Andimi.

BOKO HARAM TAPAB

Järgnevatel päevadel nõudis terroriorganisatsioon kirikult ja sugulastelt suurt lunaraha. Nigeeria Kristliku Ühenduse esimees Dami Manza ütles teleuudistele, et nende tegelik huvi ei ole raha. Terroristid tahavad midagi muud nagu sageli varemgi. Nad tahavad tappa.

Jõulude paiku tappis Boko Haram 11 röövitud kristlast, kümnel neist löödi pea maha. Kaks pantvangi said vabaks, sest olid moslemid. Vendade Kiriku poliitikadirektor Nathan Hosler kurdab, et maailma avalikkus pöörab Boko Haramile liiga vähe tähelepanu. Olukord on piirkonnas radikaalsete mässajate poolt vaevatud inimeste jaoks ikka veel väga halb.

ÄRGE MURETSEGE

Ka röövitud Andimile oli Boko Harami brutaalsus teada. Ta ilmselt aimas, et ei pääse röövijate käest eluga. Ja nii suunas ta videos maailma avalikkusele veel ühe lause: «Ärge nutke, ärge muretsege, tänage Jumalat kõige eest.» Umbes kahe nädala pärast löödi Andimil pea maha.

Jumalat kõige eest tänada? Ka inimröövi eest, hirmsa mõrva eest, kirjeldamatute kannatuste eest, mida nii paljud Nigeeria kristlased peavad kogema?

75 aastat tagasi koonduslaagris hukatud evangeelne teoloog Dietrich Bonhoeffer (1906–1945) kirjutas kunagi: «Kui sa ulatad meile raske, kibeda ja kannatusterohke karika, mis on täidetud ülemise servani, siis võtame me selle tänulikult ja ilma värisemata sinu heast ja armastavast käest vastu.»

Nigeerias teavad ja kogevad paljud kristlased, kui raske see karikas olla võib. See on üks neist maadest, kus Jeesuse järgimine ja kristlaseksolemine võib maksta elu.

DANIELA STÄDTER
idea Spektrum

«Aga Taavet ütles vilistile (Koljatile): «Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud. Täna annab Issand sind minu kätte, et ma su maha lööksin ja su pea raiuksin; ja ma annan vilistite sõjaväe laibad täna lindudele taeva all ja metsloomadele maa peal, ja kogu maailm saab teada, et Iisraelil on Jumal!»» (1Sm 17,45–46).

Foto: Kadri Aan

PASTOR IRAAGIST

Sarmad Aziz (33) oli üheksa-aastane, kui tema perekond 1995. aastal Iraagist Läände põgenes. Elu diktaator Saddam Husseini võimu all oli perekonna jaoks liiga ebakindel. Üle Jordaania ja Türgi jõudsid nad kõigepealt Kreekasse. Seal külastas Aziz ühe vabakoguduse jumalateenistust ja temast sai kristlane. Oma otsuse kohta ütleb ta nii: «Ma muutusin parema elu otsijast Jumala otsijaks.» Ta leidis Jeesuse Kristuse juures uue kodu. Jumala sõna muutis ta elu.

Aga põgenemine jätkus. Perekond jõudis 2001. aastal Saksamaale. Aziz oli siis 14-aastane ja polnud kunagi korrapäraselt koolis käinud. Ta õppis saksa keelt, lõpetas põhikooli ja õppis pagariks.

KOHAPEALNE MISJONÄR

Kõige meelsamini rääkis ta teiste varjupaigataotlejatega oma usust Jumalasse. Kuna ta tahtis usust rohkem teada saada, käis ta kolm aastat piiblikoolis. Oma tulevikku nägi ta misjonitöös Saksamaal elavate araablaste keskel, aga ükski misjoniorganisatsioon ei tahtnud teda tööle võtta. Kõik otsisid inimesi, kes oleks valmis töötama moslemimaades. Aziz: «Ometi on võimalused misjonitööks Saksamaal paremad kui seal.» Mida teha?

Vahepeal abiellus ta Iraagist pärit Inasega. Neil on kaks poega ja peatselt sünnib tütar. Aziz leidis endale tööd ühes piimatoodete firmas. Tal oli piiblikooli haridus, kuid leiba teenis ta juustu valmistamisega. See aga ei rahuldanud teda.

Sarmad Aziz otsis tööd vabakogudustest ja tema üllatuseks olid nad huvitatud ning uksed lahti. Tema jaoks oli see märgiks, et Jumal on teda kutsunud sellele tööle sakslaste seas. Mosbachi baptistikogudus võttis ta lõpuks tööle.

PALJU VABATAHTLIKKE

Töö seal ei olnud lihtne, aga Aziz tegi probleemist, et ei osanud veel veatult saksa keelt rääkida, enda jaoks eelise. Kõik oma jutlused laskis ta koguduseliikmetel keeleliselt üle vaadata ja nii tegi ta panuse meeskonnatööle. Tulemuseks oli, et üha enam koguduseliikmeid hakkas vabatahtlikult tööd tegema.

Aziz pani käima misjonikirjanduse laua jalakäijate tänaval ja avas koos teistega kohviku «Perekonna oaas» loosungiga «Söö nagu ema juures». Tema asutatud araabiakeelsel jumalateenistusel käis kuni 40 inimest. Abiliste puuduse tõttu lõppes aga see tööharu ära, kuna läks liiga pingeliseks. Selle asemel peab ta nüüd kord kuus araabia keeles piiblitundi kuni kaheksale huvilisele.

Aziz ei tahaks koguduse toetuseta mitte midagi teha: «Minu nõrkus on minu tugevus.» Tema teenimine meenutab talle ühte apostel Pauluse kirjapandud piiblisalmi. Jumal ütles Paulusele: «Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.» (2Kr 12,9).

KLAUS RÖSLER
idea Spektrum

EVANGEELIUM TÕKETE TAGA

USA evangelist Franklin Graham (67) on mures sõnavabaduse piiramise pärast ja lükkas tagasi süüdistused homofoobias. Tema Suurbritanniasse kaheksaks päevaks planeeritud kevadise evangelisatsiooni juba kokkulepitud üritused öeldi mitmes linnas ära.

Nõudes Grahami esinemise keelustamist Liverpoolis, iseloomustati teda kui homofoobset vihakõnelejat. Esinemiskoha lubanud konverentsikeskus teataski 24. jaanuaril keeldumisest. Üritusel olevat lõhestav mõju. Mitmed Grahami väljaütlemised olevat «meie väärtustega kokkusobimatud». Milliseid Grahami seisukohavõtte täpselt mõeldakse, ei ole teada.

Grahami sõnul on sellised reaktsioonid kõigile kristlastele väga olulised. «Kui me seisame Piibli eest, võidakse meid süüdistada vihakõnes.» Ta ei jutlusta kunagi inimeste vastu – ei homode ega ka moslemite vastu. Ta lähtub alati Jeesuse sõnumist, mille järgi kõik inimesed on patused.

Teine konverentsikeskus ütles end olevat oma klientide ja külastajate veendumuste suhtes neutraalne. Ometi olevat nad endale teadvustanud viimase aja negatiivset avalikku tähelepanu seoses Grahami turneega. Nende suurima osaniku ehk Glasgow linnavolikogu ülesandel läbiviidud kontrolli põhjal olevat süüdistus põhjendatud ja seetõttu otsustati evangelisatsioon ära jätta.

idea Spektrum

«Hea ja õiglane on Issand; sellepärast Ta õpetab patustele õiget teed» (Ps 25,8). Pilt on tehtud Egiptuses.

Foto: Kadri Aan

Eesti EKB Koguduste Liidu töötegijate päevad
«KOGUDUSEST VAIMUSTUSES»

14.-15. veebruaril 2020 Tallinnas

1. Ülistusgrupp.
2. Vaade saali.
3. Meego Remmel, Reet Pappe, Tuuli Kams, Craig Hamer ja Meelis Kibuspuu paneeldiskussioonis.
4. Liidu juhatus: Gunnar Kotiesen, Erki Tamm, Einike Pilli, Meelis Kibuspuu ja Sven-Joonatan Siibak.
5. Pastorite töögrupp.
6. Üks väikestest vestlusringidest.
7. Ameerika külaline Gary Hunter ja tõlk Peeter Tamm.

Fotod: Tarmo Kähr