|
Lorenz Johannes Schwan pidas Saaremaal Haagi vennastekoguduse palvelas 5. juunil 1865 Eesti esimese teadaoleva baptistliku jutluse. Eesti EKB Koguduste Liidu suvefestivali ajal 12. juulil oli Haagi palvela varemetel mälestusteenistus. Ajaloolane Aldur Vunk, kes on Lorenz Johannes Schwani elulugu põhjalikult uurinud, jätkas juttu temast ka pärast teenistuse lõppu (pildil).
Ametlikult sai Eesti baptism tänavu 130 aastat vanaks ja algust loetakse Haapsalu koguduse tekkimisest 1884. aasta veebruaris. Aga igal ajaloosündmusel on oma eellugu. Nii tõi Jumal oma sõnumi Lorenz Johannes Schwani suu läbi rahva ette ammu enne seda, kui Läänemaa ärkamise tulemusena tekkis baptistikoguduse asutamiseks vajalik «kriitiline mass» usklikke.
«Väikeste alguste päevad» (Sk 4,10) võivad jääda paljude silmis tähtsusetuteks, aga Jumal kasutab neid inimeste, rahvaste ja koguduste ülesehitamiseks. Hea, kui neid märkame ja Jumalat nende eest täname.
 SÕJAD KIPUVAD LEVIMA
Toimetaja kommentaar
Eesti jaoks algas juulikuu rõõmsalt – laulupeoga. Iga uus laulupidu äratab jälle rahvustundeid eestlastes ja tähelepanu teistes maades.
Laulukoorid on jäänud, kuigi teistlaadi muusikat on palju juurde tekkinud. Ka taevas lauldakse ja sealsed laulud on praegu meile veel teadmata (Ilm 5,9;14,3). Ilmselt on need kuulamist ja kaasalaulmist väärt. Koorilaulul on olnud oluline koht kirikumuusikas. Seda Jumala ülistamise vormi tasub teadlikult hoida ja arendada.
Üldlaulupeo rongkäik Tallinnas.
TRAGÖÖDIA UKRAINA KOHAL
Sõda Ida-Ukrainas tõi kaasa kohutava õnnetuse – alla tulistati Malaisia reisilennuk 298 inimesega pardal. Kuigi võib olla üsna kindel, et selle lennuki hävitamine ei olnud tahtlik, sest sihtmärgiks oli mõni teine, ei vähenda see tragöödia suurust.
Tõenäoliselt tulistas lennuki alla rahvusvaheliselt tunnustamata «Donetski rahvavabariigi» õhukaitse Venemaalt saadud või Ukraina sõjaväelt ära võetud relvasüsteemiga. Lennukirusud on sellesama «riigi» territooriumil. Arvatavasti on Venemaal nende alade ja inimeste üle teatud kontroll, aga vaevalt, et sajaprotsendiline. Propaganda ja Krimmi eduka hõivamisega ülesõhutatud vaimustus, soov midagi veel suuremat ära teha, kahtlustus igaühe suhtes, kes takistada püüab – ka elukutseline sõjaväelane (neid on Venemaa sinna tõenäoliselt saatnud) võib minna hasarti, oma võimu tunnetavast õppimata relvakangelasest rääkimata.
Selle kommentaari kirjutamise ajaks on lennuki mustad kastid uurijatele üle antud ja enamik hukkunutest õnnetuspaigast ära viidud. See võttis küll mitu päeva aega. Sõdades peaks tsiviilohvreid võimaluse korral vältima. Uurimise tulemuseks peaks olema süüdlaste väljaselgitamine, aga seda rolli ei taha keegi endale saada. Kui palju õnnestus süüdlastel oma jälgi kaotada, ei tea keegi.
Reisilennuki alla tulistamisel on ilmselt mõju kogu sõjale. Separatistid on praegu läänemaailma silmis väga halvas kirjas. Venemaa peab olema ettevaatlikum, kui neid toetab ja neile uut relvastust annab. Selles olukorras võib teha õigeid või senisest veelgi halvemaid otsuseid.
Palava suve järel tuleb kindlasti ka talv – siis on vaja maju kütta ja inimeste elatusvahenditega varustamine on keerulisem. Küllap sõjapiirkonnas aetakse kõik hädad Ukraina kaela. Aga ülejäänud Ukraina vajab ka gaasi ja kivisütt. Esimene tuli seni valdavalt Venemaalt ja teine sõjapiirkonnast.
Väikese Eesti kõrval hiigelsuured Ukraina ja Venemaa vajavad meie eestpalveid. Me ei saa olla ükskõiksed inimeste kannatuste suhtes. Meile oleks parem, kui mõlemad maad tegeleksid rahumeelselt oma asjadega. Eestile ei ole kasulik, kui Venemaal süües isu edasi kasvab. Sõdadel on paha komme venida ja levida.
Laulja kirjutas: «Ei kuningas saa võitu suure sõjaväega, ei pääse kangelane suure rammu abil. Petlik on sõjaratsule rajatud võidulootus, ta suur jõud ei päästa.» (Ps 33,16–17). Tegelik võim on Jumala käes. «Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda» (Jk 5,16). Elagem siis nii, et meie palveid kuuldaks!
SÕDA GAZAS
Iisrael olevat saar, mis ei ole ümbritsetud mitte veest, vaid vaenlastest. Nüüd on seal jälle pingelisemaks läinud. Kõik algas kolme teismelise juudi poisi tapmisest, pärast on põhjusi juurde tulnud. Algul pommitas Iisrael vastuseks palestiinlaste raketitulele vaenlasi lennukitelt, nüüd on juba Iisraeli maaväed Gaza sektorisse tunginud. Hukkunud palestiinlasi loetakse sadades ja iisraellasi kümnetes.
Iisraelil on seni olnud tohutu sõjaline üleolek. Palestiinlased peavad partisanisõda, püüdes käepäraste vahenditega Iisraelile kahju tekitada. Äsja õnnestus neil rahvusvahelist paanikat külvata, kui üks nende juhitamatu rakett kogemata Tel Avivi lennuvälja lähedale langes. Nüüd ei julge mitmed lennufirmad sinna lennata, kuigi järgmist raketti palestiinlastel vaevalt samasse kohta lasta õnnestub. Paanika ongi palestiinlaste üks eesmärke ja see võib rohkem kahju teha kui otsene sõjaline tegevus. Märkigem, et «Donetski rahvavabariigi» õhuruumi hakati vältima alles pärast Malaisia lennuki allatulistamist!
Juutide ja moslemite vastuolud on väga sügavad. Nende vahele on vaja Jumala rahu. Kristus saab seal olla ainus rahvaste ühendaja. Eesmärk, mis poliitikute meelest võib olla rumal või saavutamatu, ei tohi olla seda usklike jaoks. «Meie aga kuulutame ristilöödud Kristust, kes on juutidele ärrituseks ja paganaile narruseks,» kirjutas apostel Paulus (1Kr 1,23).
KASUTAGEM AEGA ÕIGESTI
«Vaadake siis hoolega, kuidas te elate: mitte nagu arutud, vaid nagu targad, kasutades aega õigesti, sest päevad on kurjad. Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine. Ja ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu, lauldes omavahel psalme, hümne ja vaimulikke laule, lauldes ja pilli mängides kogu oma südamega Issandale, tänades alati Jumalat ja Isa meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel.»
Ef 5,15–20
Issanda nimi on tugevam kui Kuressaare loss. Jumala kindlust ei suuda keegi ära lõhkuda. Sellepärast me oleme rõõmsad, et usume Kristusesse, kes on meie Päästja ja Issand.
Kui sain teada teie festivali teema «Kindlus üle aegade», siis püüdsin sellest aru saada ja ühendada seda sõnumiga, mille Jumal oli pannud minu südamesse. Ma tahaksin teile öelda, et meil on kindlustunne Jumalas, kui me näeme asju nagu Tema näeb. Kui me teeme, mida Jumal ütleb, siis on meil kindlus elus.
VAIMULIKUD VÕIMALUSED
Kui me vaatame, mis maailmas toimub, siis näeme, et olukord on tõsine. Ma kuulen, et Eestis on abielud ohustatud ja alkoholismi tase on väga kõrge. Ateism on loonud vaimuliku tühjuse ja pimeduse. See puudutab ka samasooliste abielu. Me elame pimedatel aegadel, aga kristlastena on meil need võimalused, millest selles kirjakohas räägitakse.
Päevad, milles me elame, on suurte võimaluste päevad Jumala kirikule ja kogudusele. Maailm peab kuulma sõnumit Jeesusest Kristusest. Ta peab kuulma, et Jeesus on Päästja pattudest ja Jumala tuleva viha eest. Jeesus mitte ainult ei päästa, vaid annab ka igavese elu lootuse. Meil on tohutult suur võimalus jagada evangeeliumi kaduvale maailmale.
Paljud mõtlevad, et me elame kohutavatel pimedatel aegadel. Aga kui me näeme seda aega nii, nagu Jumal näeb, ja näeme neid sotsiaalseid ja vaimulikke probleeme, mis on meie ümber, siis me hakkame nägema, et need on võimalused. See ei puuduta ainult juhte, vaid igaühte, kes usub Jeesust Kristust. Kui me näeme neid olukordi nii, nagu Jumal näeb ja püüame neid lahendada, siis on meil kindlustunne, et Jumal on meiega.
Pimedad ajad on suurte võimaluste ajad selleks, et valgus võiks paista. Me oleme maailma valgus ja me peame sellel valgusel laskma endast välja paista.
Ma mäletan 2010. aasta jaanuari. Minu kodumaal Haitis oli maavärisemine, mis hävitas selle maa. Umbes pool miljonit inimest sai surma. Mu süda oli murtud. Ma ütlesin: «Issand, mida mina saaksin teha?» Me hakkasime palvetama. Ma tahtsin teha midagi, mis tooks muutuse sellesse olukorda. Jumal läkitas meie koguduse maavärina epitsentrisse, kõige raskemate purustuste kohta. Ma küsisin: «Jumal, miks?» Ta ütles mulle: «Mina säran kõige eredamalt seal, kus on kõige pimedam.» Ma nägin, et tegelikult juhatati meid uute võimaluste juurde.
Olukord oli väga halb ja murdis palju südameid. Aga me võisime näha, et meile anti võimalus töötada Jumala heaks. Läksime Haitile ja Jumal lubas, et me võisime koos töötada paljude kirikutega. Andsime koolitust 1700 pastorile, rajasime töökohti rohkem kui 200 inimesele. Kui me astume välja usus ja hakkame nägema olukordi nagu Jumal neid näeb, siis me kogeme, et Jumala kindlus on meiega. Jumal kasutas ka meid selleks, et võisime teha suuri asju.
AEG MEIE KÄES
Me peame nägema võimalusi seal, kus maailm näeb ainult surma ja hävingut. Seal, kus paljud näevad lootusetust ja sotsiaalseid probleeme, on meie ülesanne näha koos Jumalaga võimalusi. Salm 16 ütleb, et kasutage aega õigesti. Ehk nagu kaupmees, kes kasutab võimalusi, mis on tema kätte antud, sest need mööduvad.
Olime viimased neli päeva Tallinnas ja läksime vanalinna jalutama. Imeilus linn! Kui me seal kõndisime, siis paljud restoranide omanikud ja teised, kes restoranide heaks töötavad, kutsusid meid: «Tulge sisse, tulge sisse! Meil on väga head toitu ja veini!» Nad nägid võimalust selles grupis, kes seal jalutas, nad tahtsid raha teenida. Üks omanik astus oma restoranist välja ja küsis: «Kust te tulete?» Me ütlesime, et oleme New Yorgist. Siis ta kasutas New Yorgi slängi inglise keelt kõneldes. Ta läks oma mugavustsoonist välja, ta tuli meie juurde, et kasutada võimalust, mis tema käes oli.
Kas sa teed oma parima, et kasutada võimalusi, mis sinu kätte on antud selleks, et jagada kindlust, mis tuleb Jeesusest Kristusest, inimestega, kes sinu ümbruses elavad? Kas sa teed oma parima, et neid võimalusi kasutada?
Kas sa tead kedagi, kes on alkohoolik, kedagi, kes on ateist, kedagi, keda tõmbab samasoolise suhte poole? Pealispinnalt tundub, et see on probleem. Aga oma sisu poolest on see võimalus, mis on sinu kätte antud jagada Jeesust Kristust nende inimestega. Meil on Jumalas kindlustunne, kui me hakkame asju nägema nii, nagu Tema näeb.
TÄIDETUD VAIMUGA
Meil on kindlustunne Jumalas, kui me kuuletume Tema juhtnööridele. Piibel ütleb meie teksti 18. salmis: «Ärge joovastuge veinist, millest tuleb liiderlikkus, vaid saage täis Vaimu!»
Jumala juhtnöör ja käsk on olla täidetud Vaimuga. Kui me ei ole täidetud Tema Vaimuga, siis me lihtsalt tegutseme oma loomuse järgi, enda jõus. Kui me seda teeme, siis meie jõud kahaneb ja me lihtsalt väsime ära. Meil on tarvis Jumala väge, täit Jumala jõudu selleks, et teeksime seda, mida Tema kutsub meid tegema. Siis võime tunda kindlustunnet oma südames ja jagada seda ka nendega, kes on pimeduses.
Ole täidetud Vaimuga! See on praegusele hetkele viitav sõna. Ole praegu täidetud Vaimuga ja ole jätkuvalt täidetud! See ei tähenda, et ole hommikul Vaimu täis, õhtul ei ole nii tähtis. Kogu aeg, pidevalt, ole täis Vaimu!
Paulus kirjutas kogu kogudusele, ta räägib meie kõigiga – teie olge täis Vaimu! Mõnikord koguduse liikmetena me mõtleme, et pastor peab olema Vaimu täis, EKB liidu president olgu täis Vaimu, juhid olgu täis Vaimu, aga see sõna käib igaühe kohta. Me kõik peame olema täis Jumala Vaimu!
Meie baptistidena vaatame rohkem selle salmi esimest osa: «Ärge joovastuge veinist!» Aga me unustame, kuidas see salm lõpeb: «Saage täis Vaimu!» Oleks väga piinlik, kui purjus mees tuleks siia ja hakkaks jumalateenistust juhatama. Aga miks me ei ole hämmastunud, kui Kristuse Ihu ei ole täis Vaimu? Me peame üksteisele üleskutse esitama, et oleksime täis Vaimu. Kas sa oled täidetud Jumala Vaimuga?
VAIMU MÕJU
See tekst jätkub. Kui me oleme täis Vaimu, siis mõned asjad hakkavad toimuma. Me muutume kindlamaks. Õpetame ja julgustame üksteist. Tõstame üksteist üles. Austame Jumalat Vaimus ja tões. Ja mitte ainult meie ülistus ei muutu, vaid kui me oleme täidetud Jumala Vaimuga, siis hakkab ka meie perekonnaelu muutuma. Mehed hakkavad oma naisi armastama ja naised hakkavad lugu pidama oma meestest. Lapsed on sõnakuulelikud oma vanematele. Aga me saame selleni jõuda ainult siis, kui Jumala Vaimu jõud täidab meid.
Täna juhtub sageli, et mehed ütlevad ainult oma huultega: «Ma armastan sind!» Aga nende süda võib olla kaugel ära. Ning naised ei pea lugu oma meestest ja me imestame siis, miks lahutuste protsent on nii suur. See võib juhtuda isegi kirikus, kui me ei ole täidetud Jumala Vaimuga.
See Vaimu jõud on ülevoolav. Efesose 6 räägib sellest, kuidas me oma tööd teeme, kui oleme täidetud Jumala Vaimuga, kuidas suhtleme siis oma tööandjatega. Apostel Paulus ütleb nendele inimestele, kes on täidetud Jumala Vaimuga, et nad palvetaksid tema eest, et ta võiks julgusega tunnistada evangeeliumi. Kui me oleme täidetud Vaimuga, siis on meie tunnistus julge.
ISIKLIK KOGEMUS
Maailm jälgib meid, ta tahab näha, millise muutuse kristlik elu toob. Kui inimesed näevad seda muutust ja see on ehtne, sest Jumala Vaim on selle loonud, siis tõmbab see neid Jumala poole. Nad tahavad teada, mis meil on, mida neil ei ole.
Ma töötasin koos ühe noore mehega, kelle nimi oli Mario. Ma olin teismeline ja usklik poiss. Aga kuna tema Jumalasse ei uskunud, siis ma kartsin talle Jeesusest rääkida. Me töötasime koos umbes viis aastat. Mitte kunagi ei rääkinud ma talle midagi Jeesusest.
Ühel päeval sõitsin autoga mööda tänavat. Kuulsin, kuidas üks mees tänavanurgal kuulutas evangeeliumi. Tundsin hääle ära – see on Mario! Ma ei uskunud, et tema jutlustab, sest tal oli kombeks vandesõnu kasutada, ta oli üsna vulgaarne, tal olid mitmete naistega suhted. Nüüd nägin, et Mario on tänavanurgal ja kuulutab evangeeliumi!
Pidasin auto kinni ja ootasin, kuni tema jutlus lõpeb. Ma ütlesin: «Mario! Sa oled kristlane! Tänu Jumalale!» Ta vaatas tõsiselt mulle otsa ja ütles: «Kas sa tunned Jeesust? Sina tundsid Jeesust, aga sa ei rääkinud mulle Temast mitte kunagi! See ei ole õige ega hea!» Mu süda murdus.
Kui palju Mariosid on sinu elus, sinu läheduses, kes ootavad, et sa jagaksid nendega sedasama usukindlust, mis on sinul Jeesuses Kristuses? Näe neid nii, nagu Jumal neid näeb. Ole täidetud Vaimuga. Las Jumala Vaim muudab sinu elu, nii et sina võiksid muuta teiste inimeste elusid. Jumal õnnistagu sind!
MULLERY JEAN-PIERRE
Baptistipastor New Yorgist
Jutlus suvefestivali avajumala-
teenistusel 11. juulil 2014 Kuressaares
Tõlkis Toivo Pilli
SUVEFESTIVAL SAAREMAAL ÕNNESTUS
Aktuaalne teema
Kuressaares toimus 11.–13. juulini Eesti EKB Koguduste Liidu suvefestival «Kindlus üle aegade». Kuressaare Siioni koguduse pastor MARGUS MÄEMETS andis kaks päeva pärast festivali Kuulutajale lühiintervjuu.
Kui suur oli kohaliku meeskonna osa festivali organiseerimisel?
Väga subjektiivse hinnangu järgi oli kohalike osa 80 protsenti ja 20 protsenti mujalt. Mõni oli ikka väga tubli tegija. Näiteks liidu muusikasekretär Tähti Lehtsaar tegi väga tõsist tööd programmi, kontaktide loomise ja läbirääkimistega. Mujalt tuli ikka abi omajagu.
Kui kaua festivali ettevalmistus kestis?
Eelmisest sügisest peale, kui meieni jõudis info, et liit soovib festivali Saaremaal korraldada. Esimene nõupidamine oli enne jõule. Siis oli liidu peasekretär Erki Tamm kohal ja panime põhilised märgid maha. Selle aasta algusest käis intensiivne ettevalmistus. Ajastus oli õige ja hea.
Sul pidi üsna palju abilisi olema,
et niisugune vägev asi ära teha?
Ma ei ole numbreid kokku löönud. Valdkondade juhte oli umbes 15 inimest. Kui panna kokku kõik vabatahtlikud – koogiküpsetajad, turvamehed, infolaua töötajad, koristajate brigaadid ja teised, tuleb kuni sada inimest. Kõik nad töötasid ilma palgata.
Sa oled Saaremaal näinud kahte suvefestivali, esimene oli 18 aastat tagasi. Aeg on kõvasti edasi läinud, aga kas Sa neid kahte oskaksid võrrelda?
Ma ei mäleta esimest korda enam eriti hästi, aga on mitmeid sarnaseid jooni. Eelmine festival toimus ka meie kirikus. Paralleelseid sündmusi oli siis vähem. Nii palju rahvast ei olnud koos, nüüd ei mahtunud kõik peasaali ära, osa oli all saalis ja telgis. Üle saja inimese jäi peasaalist välja. Tol korral ei käidud maakohtades, nüüd olid mõned ettevõtmised väljaspool linna. Aga siis oli lossihoovis suur jumalateenistus.
Kas Sul oli jõudu konverentsi sisu ka jälgida või pidid kogu aeg
hoolitsema, et kõik sujuks?
Kuskil kuklas oli patrullimise tunne kogu aeg sees, jälgisin tehniliselt, et asi sujuks ja ei tuleks mingeid ebameeldivusi. Aga ma nautisin festivali jumalateenistusi täiega. Pidin kahel korral, nii kooris kui ansamblis, kaasa laulma, ma ei saanud päris kõrval olla. Olid toredad kokkusaamised ja rõõmus hea osadus.
Millal oli Sinu jaoks festivali tipphetk?
Tipphetkeks on tavaliselt pühapäevahommikune jumalateenistus ja ma arvan, et nii läks ka seekord, kuigi laupäeva hommik koos leivamurdmisega oli samuti mõjuv ja kokku liitev. Kõik suured teenistused olid minu arvates head. Eks ma programmi kokku pannes mõtlesin, et kui midagi korraldada, siis peab see mulle endale ka meeldima. Muusikat või sõnaga teenivaid vendi valides pidasin seda silmas. Häid ideid tuli ka teistelt. Jumal pani selle juurde, mis inimlikus korralduses puudu jäi. Mulle festival meeldis.
Kuidas sujus koostöö Kuressaare linnaga?
Kuressaare abilinnapea Madis Kallas oli avateenistusel kohal ja tervitas festivali. Linnapea Hannes Hanso ise ei saanud tulla, aga tema kirjalik tervitus ilmus juba varem Teekäijas. Linn suhtus meisse heasoovlikult. Kids Gamesi lasteprogrammile saime väikese toetuse, muu jaoks me otseselt raha linnalt ei küsinud. See, et kultuuriminister Urve Tiidus meid pühapäeva hommikul väisas, oli ka tunnustus. Ta on meie endine linnapea ja meil olid temaga head suhted.
Kas sellisel suurel üritusel on ka järelmõju oma koguduse tööle?
Festivali korraldamine oli meeskonna toimimisele hea test. Festivali tõttu oli võimalik rohkem rakendust pakkuda ka neile, kes jäävad mõnikord tagaplaanile. Hea meel oli näha, kuidas pühapäeva õhtul 10–12 meest oli platsil, võtsid telgi maha ja just jõudsid selle kokku rullida, kui tuli paduvihma hoog. Jumala ajastus oli selles mõttes päris täpne. See on üks näide. Festival liitis koguduse tegusaid inimesi ja kui midagi järgmisel korral oleks vaja teha, siis on üks kogemus juures ning usun, et inimesed tulevad jälle.
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et meil oli hea meel seda festivali korraldada. Ei olnud mingit erilist stressi. Kui on vaja teha midagi suurt, siis muutud selle käigus palju efektiivsemaks. Rõõm on näha inimesi kaasa tulemas ja teenimas.
Täname ja soovime õnnistust Siioni kogudusele ja Saaremaale, et tuleks rõõmu veel palju!
15. juulil 2014
Skype’i vahendusel
KOREA PIIBLISELTS TRÜKIB PIIBLEID TERVELE MAAILMALE
Eestit külastas Korea Piibliseltsi peadirektor HO YONG KIM. Pärast nõupidamist Eesti Piibliseltsis leidis ta aega ka Kuulutaja küsimustele vastata. Intervjuu tõlkis Mart Rannut.
Kim on Koreas väga levinud nimi. Mida see sõna tähendab?
Vastava hiina hieroglüüfi järgi on Kim kuld.
Palun rääkige Korea Piibliseltsist!
Ma olen seltsi endine peasekretär, nüüd olen peadirektor. Meie põhiline ülesanne on Piiblite levitamine Korea kirikutes. Samuti ekspordime Piibleid rohkem kui 140 piibliseltsile üle maailma enam kui 200 keeles.
Kas Koreas trükkimine on odavam kui mujal?
Küsimus ei ole ainult hinnas. Paljudes maades on raskusi väga õhukesele paberile trükkimisega. Meie pakume väga head kvaliteeti.
Eesti piiblitõlge on 275 aastat vana. Kui vana on koreakeelne Piibel?
Esimene koreakeelne ametlikus tõlkes Piibel trükiti aastal 1911. Aga veel enne seda tõlkis üks ¹oti misjonär, kes töötas Kirde-Hiinas, Piibli korea keelde ja see trükiti aastal 1887.
Kui levinud on Piibel Koreas?
Lõuna-Koreas elab 50 miljonit inimest. Kristlasi on kümme miljonit ehk iga viies elanik. Aastatel 1950–1953 oli Korea sõda. Pärast seda on Koreas kirik aina kasvanud. Nüüdseks on siis 20 protsenti korealastest kristlased.
Korea Piibliselts levitab ametlikku piiblitõlget, aga peale selle on kasutusel veel 6–7 tõlget. Kõik konfessioonid kasutavad seda ametlikku tõlget ja muide, ka lauluraamat on kõigil ühine. Seda annab välja Korea lauluraamatu selts. Kuna meil on üks ametlik piiblitõlge ja üks lauluraamat, siis anname neid välja ühtede kaante vahel korraga.
Kas on usaldatavat infot kristluse kohta Põhja-Koreas?
Ametlikult öeldakse Põhja-Koreas, et neil on usuvabadus. Muidugi, keegi ei usu seda. Hiljuti ehitati seal kaks kirikuhoonet. Keegi ei tea, kas seal pühapäeviti üldse teenistusi toimub. Me muidugi ei arva, et seal toimuksid jumalateenistused nagu Lõuna-Koreas, kus inimesed tulevad ise pühapäeviti kirikusse. Tõenäoliselt ehitati need kirikud propaganda eesmärgil, et näidata, et Põhja-Koreas on usuvabadus. Küll on teada, et mõned inimesed Lõuna-Koreast ja Ameerikast tulevad kokku ja peavad omavahel teenistusi.
Ajakirjanduses on olnud teateid, et Põhja-Korea koonduslaagrites peaks olema palju kristlasi. Siis peaks seal mingi põrandaalune töö olema?
Me täpselt ei tea, mis seal toimub, milline kristlik töö seal üldse on. Mingisuguseid kontakte Põhja-Korea kirikutega meil ei ole. Misjonitööd Põhja-Koreas teha ei saa.
Kas need usklikud, kes enne Korea sõda olid, hävitati?
Kristlus tuli Koreasse Hiina kaudu ja kõigepealt nüüdsesse Põhja-Korea pealinna Pyongyangi. Praeguseni kutsutakse seda linna Korea Jeruusalemmaks, kuna sealt hakkas kristlus levima. Korea sõja ajal tulid peaaegu kõik kristlased ära Lõuna-Koreasse.
Kas Lõuna-Koreast tehakse raadiomisjonit Põhja-Koreasse?
On evangeelseid raadiojaamasid, mis teevad saateid Põhja-Korea jaoks. Aga probleem on selles, et põhjakorealased ei saa neid kuulata. Nende raadiovastuvõtjad on fikseeritud kindlale lainepikkusele, et nad kuuleksid ainult Põhja-Korea saateid.
Meil on seda raske ette kujutada. Me oleme kommunistlikus riigis elanud, aga raadionuppu saime küll keerata ja ka Soome televisiooni Põhja-Eestis vaadata.
Isegi minul on raske ette kujutada, kuidas kohaneda sellise eluga. Ka meie jaoks on Põhja-Korea väga imelik maa.
Me kuulsime, et Lõuna-Koreas toodetud laulu- ja tantsudisketid on Põhja-Koreas väga populaarsed, aga kui kellegi käest selline leitakse, siis pannakse see inimene vangi.
Kas Te olete Põhja-Koreas käinud?
Ma pole kunagi Põhja-Koreas olnud, aga olen käinud Kirde-Hiinas ja kohtunud seal Põhja-Korea inimestega. Shanghais sain kunagi kokku ühe niinimetatud pastoriga Põhja-Koreast. Ta küsis minult rahalist toetust kümme miljonit dollarit, et saaks avada trükikoja Pyongyangis. Kuna Lõuna-Korea ekspordib Piibleid, siis ka nemad tahaksid seda teha. Küsisin, kas neil on ekspordi jaoks kogemus olemas. Tema väitis, et nad õpiksid seda Lõuna-Korea käest. Väga segane lugu. Ütlesin, et kui te tagate selle, et trükimasinat kasutatakse ainult Piiblite trükkimiseks ja garanteerite usuvabaduse Põhja-Koreas, siis me anname selle summa.
Tegelikult oleme valmistunud selleks, et Piibleid Põhja-Koreas levitada. Oleme kogunud selle jaoks kolm miljonit dollarit. Nad ei suudaks ise Piibleid trükkida, aga me oleme valmis neid sinna saatma.
Ei kujuta ette, mis juhtuks, kui Põhja-Koreas tuleks äkki vabadus.
Võttes arvesse praegust Lõuna- ja Põhja-Korea vahelist poliitilist olukorda, siis me lähemas tulevikus ei näe võimalusi, et mingisuguseid positiivseid muudatusi võiks tulla.
Me ei ole veel rääkinud Teist endast. Kuidas kujunes Teie tee praegusesse ametisse?
Õppisin ülikoolis majandust ja siis liitusin piibliseltsiga. Sel ajal oli Korea Piibliselts väga väike, kokku 17 töötajat. Levitasime 50–60 tuhat Piiblit aastas. Siis kutsuti mind piibliseltsi, sest selts tahtis ise majanduslikult otsotsaga kokku tulla. Piibliselts on misjoniorganisatsioon, aga misjonit viib edasi äriline tegevus. Just ärilise tegevuse korraldamiseks kutsuti mind piibliseltsi.
Kas Piiblite trükkimine on siis äriline tegevus?
Selleks et Piibleid trükkida, peab näiteks arvestama, kui palju neid vaja on ja millisele materjalile trükkida. Enne tuleb teha hulk kalkulatsioone, kui trükkima asuda. Kui Piibel on trükitud, tuleb neid kuidagi levitada, tuleb nad raamatukaupluste kaudu maha müüa. Millise hinnaga seda teha, millist allahindlust raamatukauplustele anda?
Lihtsad ärilised põhimõtted peavad olema ka Piibli levitamisel aluseks. Selleks et olla majanduslikult iseseisev, on vaja inimesi, kes majanduslikult mõtlevad. Korea Piibliselts trükib igal aastal 6,5 miljonit Piiblit. Seetõttu on suur erinevus Eesti ja Korea piibliseltside vahel. Piiblite trükkimine on meie missioon, aga see on ka majandustegevus.
Kas see on äriidee, et teie oskate trükkida õhukesele paberile ja siis kogu maailm tuleb Koreasse trükkima?
Piibleid ei trükita ainult Koreas. Näiteks ka Brasiilia trükib ja levitab teistes maades Piibleid. Ka Hiina trükib Piibleid kogu maailmale.
Milles seisneb teie misjonitegevus? Eesti Piibliselts tegeleb peale Piiblite ka piiblialase kirjanduse väljaandmisega.
Meie levitame ainult Piibleid. See ongi meie misjonitegevus, et Piibel jõuaks inimesteni, et nad saaksid seda osta ja lugeda. Siis nad ka annetavad meie töö heaks. Meie roll on trükkida Piibleid ja levitada neid. Saadud raha investeerime selleks, et jälle uusi Piibleid trükkida ja levitada.
Mis on Teie reisi eesmärk?
Kui ma tulen teistesse maadesse, siis külastan kohalikke piibliseltse, et õppida neilt, võrrelda, kuidas nemad töötavad. Piiblite levitamine kohapeal on kohalike piibliseltside ülesanne. Ma ei arva, et väikesed piibliseltsid peaksid alati suurtelt õppima. Ka suurtel on midagi väiksemate käest õppida. See on väga tähtis.
Mida Te võiksite Eestist õppida või eestlastele õpetada?
Täna hommikul oli mul juba vestlus Eesti Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärensoniga. Ta on väga hea õpetaja. Mina ei tunne Eesti situatsiooni. Lähtun oma seisukohast – olen kogu oma elu pühendanud Piiblite levitamisele.
Mõnikord muretsen, kas mu töö on ikka väärtuslik ja tähendusrikas. Oleme trükkinud juba üle kümne miljoni eksemplari Piibleid Lõuna-Korea jaoks ja igal aastal trükime juurde veel pool miljonit. See puudutab just ametlikku tõlget. Häda on selles, et suur osa kiriku liikmetest ei ela Piibli järgi. Korea kirikutes on palju probleeme. Ma ei tahaks põhjalikult neid lahata.
Koreas on suuri kirikuid.
Mida suurem kirik, seda rohkem probleeme. See puudutab ka kogudusi – mida suurem kogudus, seda suuremad probleemid. Suurte käes on võim ja nad tahavad seda kasutada. Nad tahavad, et neisse suhtutaks kui võimsasse organisatsiooni. Võib juba ette kujutada, millised probleemid võivad nii tekkida. Praegusel hetkel protestantlike kirikute liikmeskond Koreas väheneb. Ma isiklikult arvan, et kirik peaks olema alandlik, aga pilt, mida näeme, ei ole selline. Inimestele see ei meeldi.
Täname!
16. juulil 2014
Eesti Piibliseltsis
SURMAOHT EI PANNUD USKU HÜLGAMA
Mariam Yahia Ibrahim Ishagi (27) saatus liigutab paljusid. Nüüd paistab, et selle Sudaani kristlase lugu leiab hea lõpu. Surmaohule vaatamata ta ei murdunud ega loobunud oma kristlikust usust.
Mariam Yahia Ibrahim Ishagi nägu tundub veel kõhnem olevat kui enne. Juba esimesest pilgust on loomult kõhna naise kannatusi märgata. Viis kuud oli ta katastroofilistes hügieenilistes tingimustes Sudaani pealinna Hartumi ühes vanglas. Teda süüdistati islamist äralangemises. Kohtuotsuseks oli poomissurm, enne seda aga sada piitsahoopi.
Vangistuse ajal tõi Mariam Yahia Ibrahim Ishag kambripõrandal lamades, jalad kettidega aheldatud, ilmale oma teise lapse. Naise peaaegu kaheaastane poeg elas koos emaga kongis. Veel kaks aastat pidi ta oma vastsündinud last hooldama, siis tulnuks kohtuotsus täide viia.
Mariam Yahia Ibrahim Ishag oleks väga kergelt võinud karistusest pääseda. Piisanuks ühest lausest: «Ma ütlen oma usust lahti.» Kui ta oleks islami usutunnistuse ette lugenud, oleks ta kohe vangist vabastatud ja ta oleks võinud moslemina normaalset elu elada.
«MA OLEN KRISTLANE»
Kuid habras naine jäi endale kindlaks: «Ma olen kristlane ja pole kunagi moslem olnud.» Kui ta oli kuueaastane, jättis moslemist isa tema Etioopia kristlasest ema maha.
Kuigi Mariam Yahia Ibrahim Ishag kasvas kristlasena üles, loetakse teda ¹ariaadiseaduste põhjal isa järgi moslemiks. Tema abielu Lõuna-Sudaani kristlase Daniel Waniga on seega kehtetu. Tema abikaasa on alati kindel olnud, et naine ei või usku salata. «Ta ei või islamisse üle minna, siis võivad nad temaga teha, mida tahavad,» ütles ta naise vangisoleku ajal.
Lõpuks murdus diktaator Umar al-Bashiri valitsus rahvusvahelise solidaarsuse surve all ja käskis naise vabaks lasta. Sajad tuhanded inimesed üle maailma olid alla kirjutanud petitsioonidele tema toetuseks ning Sudaani saatkonnad protestikirjadega üle ujutanud.
UUS VANGISTUS
Rõõm vabakslaskmise üle kestis väga lühikest aega. Koos mehe ja mõlema lapsega tahtis Mariam Yahia Ibrahim Ishag 24. juunil Sudaanist USAsse lahkuda. Kuid jälle sai takistuseks tema ristiusk. Naisele Lõuna-Sudaani poolt välja antud reisidokumentides ei olnud tema moslemi nimi, vaid kristlik – Mariam Ishag. Lennuväljal võeti ta koos mehega kinni. Seekord oli etteheiteks reisidokumentide võltsimine.
Viha kristlaste vastu istub Sudaanis sügaval. Kui Mariam Ishag vanglas oma tütart ilmale tõi, nõudis just nimelt tema poolvend tema hukkamist, kui ta islamisse tagasi ei pöördu.
KUIDAS KÕIK LÕPEB?
Mitte ainult poolvend ei pane noort naist surve alla. Mariam Ishagi eluviis on paljudele moslemitele vastumeelne: ta on edukas arst ja ärinaine, tal on koos mehega, kes on ratastoolis ja vajab mõningal määral tema abi, Sudaanis mitmeid firmasid.
Pärast paljusid surmaähvardusi põgenes Mariam Ishag koos oma mehe ja lastega USA saatkonda Hartumis. Siin on nad esialgu kaitstud. Aga milline on nende kannatustee lõpp?
THORSTEN BRÜCKNER
idea Spektrum
«Surma köidikud piirasid mind ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu. Surmavalla
köied ümbritsesid mind, surma võrgud sattusid mu ette. Oma kitsikuses ma
hüüdsin Issandat ja kisendasin oma Jumala poole. Ta kuulis mu häält oma
templist ja mu appihüüd jõudis Ta palge ette, Ta kõrvu.» (Ps 18,5–7).
EKSMAAILMAMEISTER KUULUTAB JUMALA SÕNA
Brasiilia jalgpalli rahvusmeeskond võitis 17. juulil 1994 Pasadenas (USA) dramaatilise finaalmängu Itaalia vastu ja tuli 24-aastase vaheaja järel taas maailmameistriks. Mängijad kogunesid keskväljaku ringi ja palusid koos Meie Isa palve. Nende hulgas oli ka 25-aastane Paulo Sérgio.
Paulo Sérgio saavutas jalgpallis kõik, mis võimalik. Tema jaoks on aga hoopis tähtsam usk Kristusesse. Temast sai pastor.
AJAKIRJANIKU KÜLASKÄIK
Pärast maailmameistrivõistlusi läks Paulo Sérgio jalgpallurikarjäär otse üles. Ta võitis klubide tasandil kõik, mida võita andis: t¹empionide liiga, Saksamaa meistrivõistlused ja karikavõistlused. Ta mängis suurtes klubides nagu Müncheni Bayern, Bayer Leverkusen ja AS Rom.
Nüüd on Paulo Sérgio oma kodukohas Brasiilias Barueris Sco Paulo eeslinnas nelipühikoguduse pastor. Seal jutlustab ta igal pühapäeval. «Ma olen oma elus palju saavutanud, aga kõige tähtsam on minu jaoks usk,» ütles ta endisele profiväravahile Lutz Pfannenstielile, kes on nüüd ajakirjanik ja külastas Brasiiliat. Pfannenstiel kirjutas Spiegeli internetiväljaandes oma külaskäigust Paulo Sérgio juurde: «Ta on väga hea jutlustaja, ma tundsin ise Püha Vaimu mõju kirikus. Paulo Sérgio tegeleb ka koguduseliikmete isiklike probleemidega, see jättis mulle sügava mulje.»
SPORDIMISJONI EESTVEDAJA
Kogudusetöö kõrvalt juhib Paulo Sérgio uskkondadevahelist misjoniorganisatsiooni «Atletas de Cristo» («Kristuse sportlased»). Selle 5000-liikmelise ühenduse eesmärk on võita sportlaste tunnistuste kaudu teisi inimesi usule.
Koos oma vanade kaaslastega endistest rahvusmeeskondadest pani Paulo Sérgio grupi kokku. Selle nimeks on «Além Brasil» – «igale poole Brasiiliast alates». Koos rändavad nad maailmas, et evangeeliumi levitada. «Eriline on meie teenimises see, et meid võetakse hea meelega ka nendes kohtades vastu, kuhu pastorid ja misjonärid tavaliselt ei satu,» kirjeldas Paulo Sérgio ajakirjanikele oma jalgpallimeeskonna uste avamise funktsiooni.
KRISTLASEKS PIIBLIGRUPIS
Paulo Sérgio sai kristlaseks 1989. aastal. «Üks minu meeskonnakaaslane kutsus mind Sco Paulos järjekindlalt piibliringi. Mina lükkasin aga selle pakkumise pidevalt tagasi. Lõpuks läksin ükskord ikka kaasa – ja seal rääkis Jumal minuga.»
See päev muutis Paulo Sérgio elu täielikult. «Kõik, mida ma selle ajani tegin, oli vale. Minu jaoks olid seni tähtsad ainult suur auto, palju raha ja naistega diskodel käimine. Kuid koos Jumalaga pole mul kõike seda tarvis.»
DENNIS PFEIFER
idea Spektrum
NOOR SPORTLANE EI SURNUD MÕTTETULT
Kui tuleb maha matta noor inimene, on paljud nõutud. Niisugune surm tundub olevat täiesti mõttetu. Kristlased ja imelikul kombel ka ateistid esitavad siis küsimuse: «Kuidas võis Jumal midagi niisugust lubada?»
Aasta tagasi suri Halles Saksamaal Paul Bessler. 24-aastane üliõpilane oli maailmameister draakonpaadi sõidus. Äkki 2012. aasta keskel diagnoositi tal ajukasvaja. 2013. aasta jaanuaris ütlesid neurokirurgid talle pärast korduvaid operatsioone, et tal on veel umbes kolm päeva elada.
Kuid onkoloogiaosakonnas anti Paulile veel väikest lootust. Seal teda ravinud 35-aastane arst Ivonne Hasche rääkis täiesti meeleheitel sportlasele ristiusust, mis tema enda elu kõigis olukordades mõtestab. Paul ei olnud seni kunagi Jumalast midagi teada tahtnud, nüüd ta aina küsis ja küsis. Kas tema kui ateist võib ka palvetada? Kuidas seda tehakse? Nad rääkisid koos Jumalast ikka ja jälle.
«ÄRGE NUTKE, MIND VÕETAKSE TAEVASSE VASTU!»
18. juulil 2013 läks Pauli olukord väga halvaks. Sellele vaatamata tahtis ta end tingimata veel ristida lasta. Arst kutsus välja Petersbergi evangeelse kloostri eestseisja. Vend Johannes Wohlgemuth ristis Pauli ülikooli kliiniku intensiivraviosakonnas neerukausist võetud veega. Teade sellest levis kogu kliinikus – midagi niisugust polnud seal kunagi enne juhtunud. See oli Pauli elu kõrgpunkt.
Nüüd saadeti ta koju surema. Ta palus oma vanemaid, et need talle pidevalt Piiblit ette loeksid. Nad ei olnud seda raamatut enne kunagi lahti teinud. SMSi teel kutsus Paul sõpru, sugulasi ja kaassportlasi üksteise järel oma surivoodi juurde. Kuigi peaaegu kõik olid ateistid, palvetas ta koos nendega. Kõik kuulsid temalt: «Ärge nutke! Mind võetakse taevas avasüli vastu.»
31. juulil suri Paul oma vanemate käte vahel. Tema matustele tuli palju sportlasi ja ülikooli kliiniku töötajaid. Nad kõik olid liigutatud viisist, kuidas Paul suremisse ja surmasse suhtus.
MIDA SPORTLASE SUREMINE JA SURM KAASA TÕID
Aasta hiljem, 31. juulil ristib Petersbergi kloostri eestseisja Johannes Wohlgemuth Pauli vanemad Frank ja Renate Bessleri. Enne seda tegid nad läbi seitsmenädalase ettevalmistuskursuse. Eestseisja on ristiisaks Frank Besslerile ja arst Ivonne Hasche ristiemaks tema naisele Renatele.
Kas Pauli surm oli mõttetu? Pauli tunnistuse läbi leidsid tema õed ja vanemad elumõtte. Neist on saanud kristlased. Ülikooli kliinikus tegutseb Pauli surmast alates palvering. Pauli treeningukaaslased käivad usulistel kursustel. Halles tekkis kristlike ärimeeste grupp – kõik nende inimeste läbi, keda liigutas Pauli lugu.
Pauli surmast ja selle järel juhtunust on teatanud televisioon ja ajalehed. Sajad tuhanded on kuulnud või lugenud, et koos Kristusega võib rahus surra. Kas see oli mõttetu surm?
HELMUT MATTHIES
idea Spektrum
KINDLUS ÜLE AEGADE
Eesti EKB Koguduste Liidu suvefestival Kuressaares 11.–13. juulini 2014
1. Kuressaare Siioni kirik.
2. Üllar Kuuse autorikontsert Laurentiuse kirikus.
3. Ühendkoor ja orkester.
4. Siioni kiriku hoovis avati Rutt Tammo (1913–2001) mälestuseks pink.
5. Tegijate tänamine. Pildil Margus Mäemets, Erki Tamm ja Meego Remmel.
6. Oleviste ülistuskoori kontsert «Laulud ja psalmid» kuursaali kõlakojas.
Fotod: Heldur Kajaste
|
