|
Kaugel nõukogude ajal käisid eestlased Karpaatides ekskursioonil. Kohalikud küsisid: “Miks te siia tulite? Siin pole ju midagi vaadata – ainult mäed. Aga meri – see juba on midagi!”
Elu on täis vastuolusid ja suhtelisust. Kaugetel maadel on oma võlu. Aga eestlased oskavad ka merd hinnata ja meri tõmbab meile võõramaiseid puhkajaid, eriti muidugi põhja poolt.
Meri ja mäed on Jumala antud, ühes kohas neid on, teises mitte. Aga paljud asjad on meie enda valikute tulemus. Usk ja uskmatus, pühadus ja patt on inimestele kättesaadavad, tuleb valida ja otsustada.
Eluga kaasnevad valud ja ohud. Ühte inimest panevad need Jumalat otsima, teist aga Jumalast eemale hoidma. See viimane valik toob muidugi kaasa veel suuremad probleemid.
Jumal on andnud lahenduse Jeesuses: “Sest Jumalal on olnud hea meel lasta kogu täiusel Temas elada ja lepitada Tema läbi enesega kõik, niihästi maapealsed kui taevalised, tehes rahu Tema ristivere läbi” (Kl 1,19–20).
 TEISTE RAHAKOTT ON HUVITAV
Toimetaja kommentaar
Juunikuus oli avalikkusel suur huvi Riigikogu liikmete kuluhüvitiste (esinduskulude) vastu, mida taheti kviitungivabaks teha. Valdav vastuseis sundis senise korra alles jätma.
Võidupüha tõi kurva sõnumi – Afganistanis hukkus kaks eestlast ja neli sai viga. Riigilippude külge tekkisid leinalindid. Millised tagajärjed sellel tragöödial on, näeme hiljem.
KULUHÜVITISTEST NII JA NAA
Kahju, et kuluhüvitiste diskussioon Riigikogus ja ühiskonnas tekkis. Parlamendi ja paljude üksikisikute maine sai määritud. Aga uus Riigikogu vaevles tööpuuduses. Kas valitsus ei suutnud pronkssõduri tõttu eelnõusid ette valmistada ja Riigikogul polnud midagi targemat teha?
Vaidlus näitas, et pole vastastikust austust – ei rahval Riigikogu vastu ega Riigikogul rahva suhtes. Nägime üleolevat suhtumist ja selget kadedust.
Miks on Riigikogul negatiivne maine? Üsna mitmed parlamendiliikmed on aastate jooksul selleks põhjust andnud. Lisaks avalikkusele arusaamatu töö, mis tundub võhikule lihtne, ja kõrge palk. Kõrvalseisjale mõistmatu töökorraldus – ei istuta iga päev kaheksa tundi saalis, vaid tegeldakse veel paljude raskestikontrollitavate asjadega. Ning ikka leidub mõni, kes tabatakse lihtsalt puhkamiselt või oma asjade ajamiselt. “Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli, pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au” (Kg 10,1).
Valdav arvamus ajakirjanduses oli, et Riigikogu liikmed tahavad kasutada kuluhüvitisi enda sissetulekute suurendamiseks. Kahju, et rahvaesindajatest nii halvasti arvatakse. Veel hullem, kui see on tõsi. Aga Riigikogus on 101 liiget ja kindlasti on nad üksteisest erinevad, ühele tehakse süüdistustega ülekohut ja teisega pahandatakse liiga vähe.
Probleemi sisust rääkides tuleb kõigepealt selgeks teha, et palk on isiklikuks kasutamiseks, kuluhüvitised töötegemiseks. Ka heapalgalised ei peaks oma taskust tööalaseid kulusid katma. Nende kulude jaoks ei või tõsta palka – ühel päeval öeldakse, et me ju oma kulude kompensatsiooni ei saagi. Kuluhüvitisi ei tohiks ka maksustada – see näitaks, et eeldataksegi väärkasutamist ja muudetakse see lubatavaks.
Põhimõtteliselt on esinduskulu vaja ainult esindusisikutele. See raha ei ole ju sisseseade ostmiseks firmale. Nii ei saa me Riigikogu liiget võrrelda tavalise töölise või ametnikuga, nagu vaidlustes mõnikord tehti. Küll on ühiskonnas teisigi, kellel esinduskulusid vaja. Sageli aetakse siis asju “mustalt”, sest muidu ähvardab erisoodustusmaks. Riigikogu liikmetel ja ministritel seda muret pole (küllap oli valitsus sellepärast üsna vait, et temaga tegelema ei hakataks).
Mõistlik süsteem peaks soodustama säästmist. Ei ole hea, kui välja makstakse iga arve – see kutsub raiskama. Oleks ju rumal jätta raha kasutamata sellepärast, et ei leia, kuhu kasutada – nii mõtleb enamik tavalisi inimesi ja Riigikogu liikmed on ju inimesed. Kui kviitungit esitama ei pea, aga raha antakse, siis hakatakse vaatama, mida osta või ostmata jätta. Kokkuhoid enda huvides on mõnes mõttes parem kui raiskamine. Tegelikult ei peaks raha ülejääk jääma endale, vaid sundima Riigikogu liiget aktiivsemale suhtlemisele, milleks see raha ju antud ongi.
Küsimus on ka kuluhüvitiste määras. Kui 30 protsenti palgast on liiga palju, tuleb normi vähendada. Kohvipaksult ennustada poleks vaja, seni esitatud kviitungite sisu analüüs peaks näitama õige protsendi kätte.
Kas Riigikogu liikme palk ja hüvitis peavad muutuma koos keskmise palgaga? Parem, kui muutuvad automaatselt, muidu hakkaks Riigikogu regulaarselt nende määramisele aega raiskama ja tuleb uus rahva lollitamine. Ka keskmise arvutamise metoodika muutmisel pole mõtet – nelja vana (suure) keskmise asemel võib ju palgaks määrata näiteks kuus uut (väiksemat) keskmist.
Avalikul arvamusel oli mõju. Hea, kui avalikkusel on õige arvamus. Kahju, kui seda asendab massipsühhoos. Kahju, kui rahvaesindajad kalduvad esindama iseennast.
ARVETE KLAARIMINE MINEVIKUGA
Mõned aastad tagasi kirjutas ajaloolane Magnus Ilmjärv president Konstantin Pätsi lubamatutest sidemetest Nõukogude Liiduga. Nüüd lükkas ajaloolane Jaak Valge osa tema väidetest ümber.
Ideaalne minevik on muinasjutt, nii Eestis kui ka mujal. Kõrged riigitegelased on inimesed, nad teevad vigu ning mõnikord sooritavad ka kuritegusid. Ajalugu ei peaks ilustama, aga ka mitte tegelikust halvemaks kirjutama.
Tänapäevgi pole veatu. Oma kõnet võidupühal Raplas alustas president Toomas Hendrik Ilves sõnadega “Lugupeetav president Rüütel!” ETV24 ja Delfi ning võib-olla veel kellegi poolt avaldatud tekstis seda lauset ei olnud. Huvitav, kas keegi tsenseeris kõnet või oli president viisakam kui tema kõnekirjutajad?
Apostel Paulus kirjutas: “Seepärast jätke vale ja rääkige tõtt oma ligimesega” (Ef 4,25). Mitte kõik, mis poliitikas lubatud, pole lubatud kristlastele.
“Tuli katsub läbi igaühe töö, missugune see on” (1Ko 3,13).
Ka jaanitule ääres näitasid inimesed oma südant.
VAIMULIK PÄRAND
“Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut, sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi! Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust! Olgu sul rõõm Issandast; siis Ta annab sulle, mida su süda kutsub! Anna oma tee Issanda hooleks ja looda Tema peale; küll Ta toimetab kõik hästi! Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse. Ole vait Issanda ees ja oota Teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi! Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha! Sest kurjad hävitatakse; aga kes Issandat ootavad, need pärivad maa. Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil. Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust. … Õige inimese pisku on parem kui paljude õelate suur varandus. Sest õelate käsivarred murduvad; kuid Issand toetab õigeid. Issand tunneb laitmatute päevi, ja nende pärisosa jääb igavesti. Nemad ei jää häbisse kurjal ajal, ja nälja päevil on neil küllalt. Sest õelad hukkuvad ja Issanda vaenlased nagu aasade ilu, nad haihtuvad, suitsuna haihtuvad. Õel võtab laenuks ega tasu; aga õige on armuline ja annab. Sest Issanda õnnistatud pärivad maa ja Tema poolt neetud hävitatakse ära. Issanda käest on mehe sammud, ja Ta kinnitab seda, kelle tee on Tema meele järgi. Kui ta langeb, ei kuku ta maha, sest Issand toetab ta kätt. Ma olin noor ja olen vanaks saanud; aga ma pole näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjavat. Kogu päeva on ta armuline ja laenab välja ja ta järeltulev põlv on õnnistuseks. … Hoia, mis laitmatu, ja vaata sellele, mis on õige, sest rahunõudjal mehel on tulevik! Ent üleastujad kaotatakse täiesti ja õelate tulevik hävib. Kuid õigete pääste tuleb Issanda käest; Tema on nende tugev kaitse kitsikuse ajal. Issand aitab neid ja päästab nad; Ta päästab nad õelate käest ning annab neile abi, sest nad otsivad pelgupaika Tema juures.”
Psalm 37,1–11.16–26.37–40
Need on vanatestamentlikud õndsakskiitmised, rahu ja tuleviku sõnad. Kes on need ülekohtused ja õelad, kellega õigetel meestel ei saa ühist teed olla? Need on need, kes Jumalaga ei arvesta, koos Temaga ei käi ja koos Temaga ei ehita. Nende loosungiks on kiire edu ja võim. Hoolimatus ja küünarnukid on neil igapäevaseks võitlusvahendiks. Need on kõigi aegade Koljatid, kellega Taavet peab võitlema.
KIUSATUS SUUREKS SAADA
Taaveti elu ei olnud kerge. Ta alustas karjapoisina, siis kutsuti õukonda, Saul ei sallinud teda ja püüdis teda hävitada, ta oli sunnitud isegi vaenlase leeri üle minema. Ta teadis väga hästi, mida tähendab, kui sa ei ole enam oma maal ja pead võitlema võõras leeris. Ta võis laulda vaesusest ja rikkusest.
Ma käisin 1990. aastal Manilas. Kui ma nägin keset seda linna, kus on neli miljonit inimest, 30–40 tuhande elanikuga prügimäge, siis ma mõtlesin, et küll me oleme ikka rikkad ja meil läheb hästi! Katus pea kohal, soe tuba, diivanid, tugitoolid, lauad, raadiod, televiisorid – kõik oli sel ajal juba olemas.
Meil on hästi läinud, aga see Koljat varitseb meid ikkagi. Nende kiusatustega, mis tulevad ka headel aegadel, puutume ikka kokku. Üks kiusatus tuleb, kui me näeme neid, kellel läheb paremini. Eilsed Taavetid peavad täna iseendaga võitlema, et mitte Koljatiteks muutuda. Kiusatus omal jõul suureks saada ja elu mänguväljal reeglid kehtestada on meil väga suur. Eesti mees on tugev, me kipume seda väljendama, et oleme oma tarkusest ja oma käte rammuga kõik saavutanud. Vahel see mõtteviis tungib ka Jumala rahva hulka.
Terve 37. laul on võitlusest iseendaga. Võitlus mõttega, et on teisi, kes on paremad, tugevamad, edukamad. Äkki saaks ise ka kuidagi? Kas Jumal on ikka see, keda võib usaldada ka siis, kui ma olen kehvem vaatamata sellele, et olen vaga?
ANNA OMA TEE ISSANDA HOOLEKS!
Kuidas võita kiusatust? See on käsk, eeldus, ilma milleta ei saa edasi minna. Heebrea keelest võiks tõlkida, et võta kate oma kavadelt, too need Jumala ette.
Oleme teinud plaane, meil on olnud inimlikke kavatsusi, mõtteid ja vabandusi – kõik elavad ju nii, ega mina ei saa teistest maha jääda! Need hoiakud mõjutavad meid, aga Jumala Sõna ütleb, et me võtaksime katted maha ja paneksime oma plaanid Issanda ette.
Mul tuleb meelde üks vana vend Tartust, kes on ammu igavikus. 1937.–1938. aastal oli ta juuraprofessor. Tal oli väga hea sissetulek ja ta otsustas maja ehitada. Tal oli valida, kas ehitada südalinna raudtee lähedale või kaugele üle väljade ja põldude, läbi võpsiku linna äärde. Ta pani selle plaani Jumala ette. Jumal andis talle selguse, et ta peab võtma selle kauge ehitusplatsi. Tänapäeval on autod ja kümme minutit sõidad siia-sinna, aga sel ajal ei olnud see professorile sobiv koht. Varsti pärast seda, kui ta oli maja valmis saanud, puhkes sõda. Raudteeäärsed kvartalid pommitati puruks ja põlesid maha. Aga tema, uskliku mehe kodu, kujunes varjupaigaks paljudele.
Me ei tea, mida tulevik täpselt toob. Me oleme pronkssõduri kriisi ajal õrnalt hoiatust tunda saanud. Vanast Testamendist loeme, et iga kord, kui rahvas valis kiire edukuse ja rikkuse tee, mis oli Iisraelis tänu transiitkaubandusele võimalik, laskis Jumal midagi niisugust tulla, mis kõik nende plaanid segamini lükkas. Meie rahvas on valimistel andnud hääle majanduslikule edukusele. Aga Jumal on tõstnud oma sõrme ja lasknud näha, mis mõne hetkega võib juhtuda – kõik meie luksus, ilu ja rikkus lõhutakse ning hävitatakse. See oli, tänu Jumalale, hoiatav sõrm.
Nendes elu praktilistes olukordades on raske kõike Jumala peale veeretada, aga Jumal ootab meilt Tema usaldamist.
Mooses pidi 40 aastat Siinai kõrbes lambaid karjatama, enne kui Jumal sai ta oma rahva juhiks tõsta. Vana Testamendi Joosep oli vendade poolt kadestatud, auku visatud, maha müüdud, Egiptuses valesüüdistuste alusel vangi pandud ja lõpuks tõsteti Egiptuse peaministriks.
ISSAND TOIMETAB KÕIK HÄSTI
Läänemaa vanade taluhoonete vundamentides on suured võimsad graniitkivid. Need takistasid elu edasiminekut, põlluharimist. Mehed, sealhulgas ka usumehed, korjasid need kokku ja ladusid eluvundamenti.
Kilingi-Nõmmes esitati palvesoov: “Nädal aega on noored naised lastega üksi ja mehi ei ole.” Rääkisin kahe oma endise õpilasega ja jõudsime täpselt sama punktini – mees käib Tallinnas tööl. Kui tal ongi vabad päevad, siis on naine tööl ja ei saa rahulikult tööd teha, sest mõtleb kogu aeg, et peaks nüüd kodus olema ja oma mehe eest hoolitsema. Lastel puudub isa eeskuju. Paljudel on see negatiivne.
Need on tõsised palvevajadused. See puudutab ka kristlikke perekondi. Taavet pidi kogema, et teatud hetkedel ei saanud ta oma maal olla. Aga Jumal kinkis talle lõpuks armust maa ja kuningriigi. Need on koormad ja kivid, mida me peame veeretama selleks, et eluvõitluses peale jääda.
Õnneks ütleb meie Õnnistegija: “Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11,28). Me ei ole lootusetus olukorras. Kuhu me iial satume, on keegi, kelle juurde võime oma muredega tulla. Looda Issanda peale! Kaotada lootus tähendab kaotada kõik.
Kui me palvetame ja Issanda peale loodame, siis üks asi on töövõtja mure. Palume tõsiselt ka selle pärast, et meie keskelt tõuseks ettevõtlikke ja tarku mehi, kes suudavad töökohti luua, et meie pered ei peaks lagunema. Ja tänage nende eest, kes täna suudavad midagi organiseerida. See ei ole iga mehe võimuses. On oluline, et me neid inimesi ei süüdistaks, vaid toetaksime.
Milles seisneb selle inimese lootus, kes Issanda peale vaatab? Ta teeb head, elab oma maal ja on ustav. Neid võimalusi on palju, kus me võime head teha. Siis toimetab Jumal kõik hästi. Tema asetab ja kujundab kõik korrapäraselt. Mis on segamini ja tekitab rahutust, sellest näeme korraga, et on süsteem, Jumal paneb asjad paika.
Jumal toimetab kõik hästi. Kord võtsid ühe küla mehed ette hakata tõsiselt palvetama. Kord palusid vihma, et kõik kasvaks, siis jälle päikest, et hein kuivaks. Aga alati tuli kas vihma või päikest liiga palju. Kui nad olid mõnda aega palvetanud, siis nad otsustasid, et jätame selle asja Jumala kätte, nii on kõige parem. Kui sa ei palu, siis sa ei õpi midagi tundma, isegi seda, et kõik on Jumala käes. Aga selle õpib palves ära küll, et on teatud asju või soove, millele Jumal selliselt ei vasta, nagu meie arvame. Ta vastab teistmoodi ja lõpuks me näeme, et kõik on hästi.
RÕÕM ISSANDAST
On veel üks üleskutse: “Olgu sul rõõm Issandast; siis Ta annab sulle, mida su süda kutsub!” Ära kiusa Jumalat, ära kirjuta Talle ette, kuidas asjad peaksid olema ja minema, vaid tunne sellest rõõmu, mis Ta sulle on andnud. Seda on nii palju. Kui sa lähed koduteele ja mõtled sellele maale, kus sa elad, rahule ja vabadusele, siis tunne rõõmu Issandast!
On öeldud, et rahunõudjal mehel on tulevik. Kuulus heebrea mõtleja Martin Buber on tõlkinud selle pärandiks. Me mõtleme tavaliselt kinnisvara ja pangaarveid, aga tähtsam on vaimulik pärand. Rahunõudjal mehel on pärand.
Ma tahaksin lõpetada ühe küsimusega endale ja sulle – mis on see vaimulik pärand, mille sa oled juba jätnud oma lastele ja lastelastele? Kas sa oled neile õpetanud Meie Isa palve, õhtupalve või söögipalve või mõne perekondliku traditsiooni? Ma töötan koolis ja seal on palju lapsi, kellega kokku puutun. Mis on see vaimulik pärand, mille ma nende südamesse võiksin jätta?
Kes oma isa ja ema austab, see jääb oma maal püsima. Kui sa seda õpetad, siis see on ka pärand. Heategu ulatub tuhandeteni, kurjad teod tulevad neljanda põlveni tagasi, nagu õpetab Vana Testament (2Mo 34,7). Aga me oleme veel enamat tundma õppinud – armu. Suurim heategu ja pärand on see, kui me kogu oma elu ja suhtumisega oleme armulised nende vastu, kes on elu hammasrataste vahele jäänud. Vahest ka oma laste vastu. Kõik ei lähe nii, nagu me plaanisime. Aga looda Issanda peale, tee ikka head, ela oma maal ja pea ustavust.
JOOSEP TAMMO
Eesti EKB Koguduste Liidu president
Jutlus meestepäeval 26. mail 2007 Haapsalus
LASKE MEESTEL TEHA MEHETEGUSID!
26. mail oli Haapsalu Baptistikoguduse palvelas Eesti EKB Koguduste Liidu meestepäev teemal “Mehe vastutus ja lootus”. Kohal oli umbes 150 inimest.
Esimese ettekande pidas liidu meestetöö juht, Pärnu Immaanueli koguduse teine pastor ja Kaitseliidu Pärnu maleva kaplan EDUARD KAKKO (53). Temalt sai Kuulutaja järgneva intervjuu.
Milleks on kogudustes vaja eraldi meestetööd?
Kõigepealt, mulle ei meeldi kuidagi see väljend – eraldi meestetöö. Küll vajavad mehed aga vahetevahel pingeteta seltskonda ja seda võimalust pakub omavahel olemine, palvetamine või mõni muu tegevus.
Meestetööd juhime liidus mitmekesi. Peale minu teevad seda veel Daniel Kant, Erki Tamm ja Joosep Tammo ning mis on veel kõige tähtsam, seda teeb iga pastor oma koguduses.
Meestetööd on vaja sellepärast, et mehi on võrreldes naistega Eestis umbes sada tuhat vähem. Perekonna ja lastekasvatuse küsimustes on mees pea kättesaamatus kauguses. Koolides ning lapsi arendavates ja kasvatavates ettevõtmistes on mees enamasti kõrvaltvaataja. Seda tingib meeste naistest keskmiselt madalam haridustase, moraal ja kodust kaugel olevad töökohad.
Samas, kui mehi ei ole, siis ei ole tulevikku, ei ole naisi ka. Mitte ainult usulises, vaid ka rahvuslikus ja riiklikus plaanis tuleb meeste arengule ning tulevikule enam tähelepanu pöörata.
Miks on meeste olukord nii vilets?
See on valge rassi probleem üle maailma. Meessugu käib alla seoses elatustaseme kiire tõusuga ja elu kandvate valdkondade üleminekuga naiste kätte. Kui mees on loodud mehelikeks tegudeks, siis tänapäeva maailm ei vaja enam nii tugevat mehekuju nagu varasemad ajastud, kus olid tähtsad mehe jõud, algatus ja töö. Jälgige reklaame ja te näete, kui värdjalik on pilt valgest mehest, keda kaunite naiste kõrval alandatakse.
Tegelikult määrab mehe rolli tema osa perekonnas. Abielude osakaal ja mehe vastutus perekonnas üha nõrgeneb. Otsustavateks põhiväärtusteks saavad ühiskonnas raha ja meelelahutused, mitte perekonnale ja laste kasvatamisele vajalikud eluhoiakud.
Kas see pole meeste oma viga, et ei abielluta?
Ma ei tea, kas ma olen õige mees sellele küsimusele vastama.
Kuna naine on pea sõltumatu, siis on tal vabad käed minna mehele või mitte minna. Vähemalt teatud ringkondades on noori selliselt kasvatatud, et tähtis ei ole abielluda, vaid karjääri teha, ühiskonnas nähtaval kohal olla, ka usuinimesena ilma teha. See puudutab kiriklikes ringkondades enam naisi, sest mehi on vähe ja need vähesed ei suuda sageli valitu soovidele vastata. Kui kümne tüdruku kohta tuleb üks mees, siis ei ole see neidudele lahendus.
Aga juba viieaastaselt ei lähe poisid pühapäevakooli, seal on peaaegu ainult tüdrukud.
Poisid tahavad sõda mängida ja mehetegusid teha. Neile tuleb ilmselt teistsugused pühapäevakooli tunnid välja mõelda. Ja meesõpetajaid oleks kindlasti vaja. Siit algavadki probleemid.
Miks on koguduste juures nii vähe skauditööd, see peaks poisse huvitama?
Ma arvan, et ei ole juhte ja võimalused jäävad ka raha taha pidama. Skautlus ju midagi sisse ei too, ainult viib välja. Skautluse juurde käivad vormid, söögid-joogid, transport, laagrikulud. Kui juhil endal paksu rahakotti ei ole, mille eest ta siis teeb? Siin ongi lihtne põhjus, miks meil töötegijaid ei jätku.
Meestepäeval olid vähemalt pooled osavõtjad naised.
See oli väga hea. Nii oli mõeldudki, neid oleks võinud rohkemgi olla, eriti vallalisi. Tegime vea, kui kutsusime mehi ainult koos abikaasadega, noormehi ja poisse. Kus see tütarlaps veel meest näeb, kui mitte meestepäeval?
Milles liidu meestetöö seisneb?
Ega liidu tasandil palju ette ei võetagi. Enamik üritusi on koguduse- ja piirkonnakesksed. Joosep Tammo on teinud meeste palveöid üle Eesti. Pärnu Immaanueli koguduses oleme teinud ka meestepäevi, niivõrd kui on võimalik olnud mehi kokku kutsuda.
Naisi palveöödele ei lasta?
Ei ole kutsutud. Põhimõtteliselt ei ole palveöödel midagi sellist, et nad tulla ei võiks. Oleme mõelnud suvel teha meestepäeva Pärnus koos perekondadega ja teiste soovijatega.
Olen seda meelt, et meestetöö on töö kõigiga, mitte ainult meestega, et õpetada mehi hindama neid, kes nende kõrval on – naisi, lapsi, vallalisi. Mees peaks nende eest vastutama.
Pastoriametis on mees eelistatud. Kas see on inimõiguste probleem või vaimulik küsimus?
Ma arvan, et see on vaimulik küsimus ja peaksime jääma Piibli juurde. Aga kuskil võib tekkida täielikult naiste kogudus, mida hakkabki naine juhtima, sest muud võimalust ei ole.
Täname!
5. juunil 2007 Pärnus
Loe ka jutlust ja vaata fotosid!
MARILYS-MIRJAM SOOVITAB ÕPPIDA TEOLOOGIAT
14. juunil kaitsesid Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris edukalt diplomitöid Marilys-Mirjam Kurg (“Eesti kristliku noore misjoniteadvus”, juhendaja Ingmar Kurg), Gertrud Kõiv (“Lapse vaimne ja kõlbeline areng asenduskodus hingehoiu ja kasvatustöö kaudu”, juhendaja Kaido Soom) ja Angelina Urbel (“Mentorlus kui efektiivse teenimise vahend vanglasüsteemis”, juhendajad Ermo Jürma ja Toivo Pilli). Parim lõpetaja tänavu oli MARILYS-MIRJAM KURG, kellele Kuulutaja esitas mõned küsimused.
Kas diplomitööd on raske kirjutada, kui oma isa on juhendaja?
On ikka. Kui juhendaja olnuks kaugemalt, siis ma oleksin saanud oma tööd natuke lõdvemalt teha. Isa oli kogu aeg juures ja sai mind sundida. Kuna ta nägi, kas ma luuserdan või mitte, siis tuli väga palju tööd teha.
Ma oleksin pidanud tegelikult eelmisel aastal lõpetama, aga ma ei jõudnud valmis, sest käisin vahepeal Rootsis misjonikoolis. Nagu tavaliselt – 80 protsenti tööst tehakse viimase 20 protsendi ajaga.
Kas seminar oli Sul esimene kõrgkool?
Olen lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia keelpilli erialal viiulipedagoogika suunal.
Minu huvi teoloogia vastu on väga ammune. Väiksena hakkasin Piiblit lugema ja tekkis palju küsimusi. Tahtsin teoloogiat õppima minna, aga isa oli vastu. Ta ütles, et enne tuleb õppida selline amet, millega leiba teenida.
Nii õppisidki kõigepealt oma ema eriala?
See on jah minu ema eriala. See haridus ei ole tühja läinud, kuna ma töötan viiuliõpetajana.
Mida teoloogia õppimine Sulle andis?
Pidin pidevalt asju analüüsima ning kaitsma oma seisukohti. Olen väga palju arenenud oma usulises väljenduses ja arusaamas. Olen õppinud nägema valeõpetuste nõrku kohti. Teoloogia õppimine on andnud mulle julguse suhelda ka mittekristlastega. See on mulle väga hea pagas.
Aga valeõpetustel on ka oma teoloogia.
Ongi. Aga nende teoloogilised punktid tuleb läbi näha. Kui näiteks mõni teooria nimetab end piibellikuks, aga ei ole, siis peab nägema, milles ta ei ole ja sellele tähelepanu pöörama.
Paljud arvavad, et kõrgkool peab tema elukohas asuma. Miks Sa tallinlasena Tartusse õppima tulid?
Isa soovitusel. Alustasin Tartus juba siis, kui olin Tallinnas muusikaakadeemia viimasel kursusel. Teisest küljest, ma ju kuulun baptistikogudusse ja see siin on baptistide seminar. Ma arvan, et see valik oli väga õige. Ka paljud kaasõppijad olid baptistikogudustest ja need suhted, mis ma siit kaasa võtsin, on väga olulised.
Kas päevane õpe oleks parem olnud?
Kaugõpe oli minu jaoks hea. Ma õppisin enda jaoks ja mitte, et sellest saaks mu elukutse. Mul oli juba eriala olemas ja ma sain tegelda enda ülalpidamisega ning selle kõrvalt õppida teoloogiat; õppida seda, mis mind isiklikult väga huvitab.
Kas Sul oli lemmikaineid?
Mulle meeldisid kirikuajaloo ained, mida luges Andres Saumets. Ka keeled olid huvitavad.
Ühel lõpuaktusel öeldi, et heebrea keele on Jumal omas vihas välja mõelnud.
Ei ole. Neid konkse – heebrea tähestikku – oli raske õppida, aga nii uhke tunne on, kui loed tähtede rägastikku ja saad osa sellest, mis on Pühakiri algses keeles.
Kas seminaris õppimine tähendas Sulle eneseületust?
Jah, kindlasti. Olgugi, et kaugõpe, siiski oli väga palju vaja õppida ja kirjatööd teha. Kuna ma olen aeglase loomuga, siis oli see mulle raske. Minu esimeses kõrgkoolis oli põhiline pilliharjutamine ning enese muusikas väljendamine, teoreetilisi aineid ja kirjatöid oli vähe. Seminaris ainult kirjatööd olidki.
Millest on Sinu diplomitöö?
See uurib Eesti kristliku noore misjoniteadvust. Misjoniteadvus on esmalt teadmine Jumala plaanist inimkonna päästmiseks ning sellest tulenevalt enese identifitseerimine Jumala plaaniga kui valmisolek tegelda aktiivselt misjoniga.
Millisele järeldusele Sa jõudsid?
Ma tegin ankeetküsitluse ja analüüsisin 85 inimese vastuseid. Olin üllatunud, et misjoniteadvus noorte hulgas on nii kõrgel järjel, kuigi seda tavaliselt ei märka. Noortes on väga suur valmisolek misjonitööks. Seda on heameel kirikutele teadvustada, et nad hakkaksid oma noori rakendama.
Kas küsitletavad olid erinevatest kirikutest?
Võtsin kõik konfessioonid, keda kätte sain. Oli noori Eesti EKB Koguduste Liidust, Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidust, EELKst, katoliiklasi, elusõnalasi. Jagasin ankeete kirjalikult ja üks noortejuht pani teksti ka listi. Seetõttu ma ei teagi, kui paljudeni ankeet tegelikult jõudis.
Kas noorte arvates on misjon sise- või välismisjon?
Mulle väga meeldis, et noored näevad ka sisemisjoni olulisust. Kui räägitakse misjonist, siis arvatakse tavaliselt, et peab kusagile kaugele minema. Kui küsisin, milliste inimgruppide juurde või maadele peaks kedagi misjonäriks saatma, siis oli päris võrdselt nimetatud sise- ja välismisjonit.
Ankeet oli anonüümne. Neli vastajat ütlesid, et nad valmistuvad välismisjoniks.
Kas Sa hakkad oma tööd levitama?
Ma arvan, et seda on koguduste juhtidel kasulik lugeda. Võib-olla neil on ka selline mulje, nagu minul oli enne uuringuid, et noored ei ole väga misjonimeelsed. Kuid nüüd tuli välja, et on, ning üle 60 protsendi ütlesid, et nad on valmis ennast panustama, pühenduma misjonile, kui tunnevad kutset. Arvan, et minu töö tulemusi saab praktikas rakendada. Noori on vaja hakata vastavalt õpetama.
Kas vastajad teadvustasid Jumala sõna kuulutamise vajadust või oli mõnel romantiline reisimisesoov?
Reisida saab niisamagi. Küsimused, kas noor on misjonitööks valmis, olid küsitluse lõpus. Eespool oli hulk küsimusi misjoniteoloogiast, misjoniarusaamast ja misjonimõttest. Ma usun, et kui nad küsitluse lõpus andsid positiivse vastuse, siis nad ei mõelnud romantilist seiklust, vaid üsna konkreetselt.
Kas kogudustes saab misjoniindu kuidagi sütitada?
Võiks misjonist rohkem rääkida. Kui jälgida praeguse aja jutlusi, siis misjonist palju ei kuule. On hingehoidlikud teemad ja kirjakohtade analüüsid. Siiski on aeg-ajalt puudutatud ka misjoniteemat ja see on väga hea.
Kas Eesti vajab misjonäride väljaläkitamist, meil ei ole ju omalgi veel kõik usklikud?
Ma võin kuulutada nii palju kui tahes, aga kui inimene pöördub, siis on see tema isiklik otsus ja Püha Vaimu töö, see ei ole minu teene. Kui Jumal on plaaninud kedagi kasutada mujal, siis on tark sellele kutsele kuuletuda.
Tihtipeale me näeme, et misjonäridel on teatud eelis sõnumi levitamisel, sest nad näevad asju uues valguses ja nad äratavad tähelepanu. Muidugi toimub misjonäri aktiivne panustamine vaid teatud perioodi vältel ja kui ta töö saab otsa, siis ta saab uued väljakutsed. Aga misjonärid võivad väga palju ära teha kohalike koguduste heaks, aidates neid evangeliseerimisel.
Kuidas me peaksime suhtuma nendesse misjonäridesse, kes on tulnud Eestisse?
Misjonär on evangeeliumi kuulutaja, kohaliku koguduse abistaja ja teenija. Kui normaalne kirik on ta välja läkitanud, siis võtame ta normaalselt vastu. Teisi muidugi mitte.
Mis plaanid Sul nüüd on?
Ma plaanin minna Siberisse viiuliõpetajaks, et neid inimesi sellisel viisil teenida. Seal muidugi teatakse, et ma olen usklik. Tahan neid teenida kristlikul viisil, et sellega näidata Jumala valgust.
Miks üks noor inimene peab end Siberisse matma?
Seda tuleb Jumala käest küsida, see ei ole minu idee. See oli Jumala ilmutus mulle kuus aastat tagasi. Olen Siberis käinud varasematel aastatel. Olen valmis kogu eluks sinna jääma, kui Jumal tahab nii. Leian, et muudmoodi ma ei saaks. Õpin vene keelt ja juba räägin päris arusaadavalt.
Ma usun, et viiulimängust huvitujaid seal leidub. Kui suudan end hea viiuliõpetajana näidata, kes lastesse hästi suhtub, siis viiulimängu populaarsus kindlasti kasvab. Kas keegi usklikuks saab – see on Jumala tegu ja inimese otsus – see ei olene minust.
Kas ema ja isa ei nuta?
Enam mitte. Ees on lahkuminek ja ka mulle on see raske. Need asjad tuleb läbi tunnetada ja mõelda ning hakata toimima vastavalt olukorrale. Kui sa ei saa enam loota, et see ei juhtu, siis tuleb käituda vastavalt sellele, et juhtub, ning veel parandada ja tugevdada suhteid.
Alustasime õpinguteemaga, millega lõpetame?
Ma soovitan soojalt õppida teoloogiat. On neid, kes kardavad, et see hävitab usu. Lääne teoloogias on muidugi mindud väga äärmustesse. Kui õpid selliseid teooriaid, siis need võivad algul ära ehmatada – kuidas saab üldse nii mõelda ning siis veel püüda tõestada ja nii kindel olla. Võib tekkida küsimus, et millele siis mina toetun, kui pean oma jumalatunnetust õigeks?
Õppima asudes peab endal olema kindel usualus. Kui hakkad uurima Piiblit ja kasutad tervet mõistust, siis näed ära, kus need mitmesugused teooriad on valesti läinud. Paljud teooriad põhinevad vaid mingil väitel, mitte Piibli süstemaatilisel uurimisel. Kui näiteks mõni õpetus, alavääristab Kristuse lihakssaamist, Tema surma ja ülestõusmist või annab sellele mingi muu tähenduse või ütleb, et seda võib-olla ei olnudki, aga peaasi, et me seda vaid usume – siis ma ei leia, et see oleks piibellik õpetus.
Olen veendunud, et kui inimene loeb Piiblit igatsusega mõista Jumala plaani, kui ta loeb seda pidevalt, siis Jumala Vaim räägib temaga ja kinnitab usutõdesid. Kui teha teoloogiat, ilma et loetaks iga päev Piiblit ning pühendutaks Jumalale ja palvele, siis läheb töö metsa.
Täname!
14. juunil 2007 Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris
GIDEONIDE PIIBEL MUUTIS MÕRTSUKAST KINDRALI ELU
Möödunud aastal levitasid gideonid 70 miljonit pühakirja. Organisatsioon on oma nime saanud Vana Testamendi kohtumõistja Gideoni järgi, selle liikmeid on kirjeldatud “Jumala jooksupoistena”. Sageli ei anna nad edasi ainult pühakirja, vaid lisavad ka isikliku tunnistuse usust.
Et pühakiri võib elu muuta, seda koges Angola kindral Jorge Vungulipi. 27 aastat käis sellel maal kodusõda. Pool miljonit inimest kaotasid oma elu, 2,5 miljonit pidid jätma oma kodud. Terved maakohad rüüstati, põllud mineeriti, toiduained konfiskeeriti. Tuhanded olid näljas.
Vastasseisud algasid 1961. aastal iseseisvussõjaga Portugali koloniaalvõimu vastu. Hiljem möllas Angolas võimuvõitlus – kommunistlik Ida toetas võimule tulnud marksistlikke mässajaid MPLAst, Lääs aga opositsioonilist UNITA-liikumist. Pärast UNITA eestvedaja Jonas Sawimbi surma 2002. aastal jäid relvad vait. Valitseb marksistlik MPLA.
15-AASTASELT SNAIPER
Jorge Vungulipi õppis juba lapsena tapma – MPLA poolel. Juba üheksa-aastaselt oskas ta Vene kuulipildujat käsitseda. 15-aastaselt oli ta snaiper – ja nagu ta nüüd meenutab – armutu käsutäitja.
16-aastaselt alustas ta ohvitseriõpinguid. Neli aastat treeniti teda Nõukogude Liidus ja Kuubal. Seal sai temast veendunud kommunist. Tagasi kodumaal, pidi ta ka kristlasi kõrvaldama. Üks sündmus on talle eriti meelde jäänud – hukata tuli luterlik pastor.
ENNE HUKKAMIST RO 10,20
Surmamõistetu küsis talt veidi enne hukkamist, kas ta tohib tema pärast palvetada. Miks mitte? Lõppude lõpuks polnud Vungulipi jaoks Jumalat olemas.
Ja siis andis pastor ohvitserile oma isikliku Uue Testamendi, gideonide väljaande. Hukatav palus tal lugeda Ro 10,20. Otsuse täideviija tegi seda: “Minu leidsid need, kes mind ei otsinud, ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.”
Tekst oli ohvitseri jaoks mõttetu. Kuid üks asi üllatas teda – täiesti ilmselt ei kartnud pastor surma. Pärast viimast laulu ja palvet käskis Vungulipi ta maha lasta. Pühakirja kandis ta kaua kaasas, kuni see kaduma läks.
MURDUMINE KIRIKUS
Vungulipist sai Angolas kindral. 20 aastat pärast pastori tapmist jäi ta haigeks. Ta ei saanud magada. Ikka ja jälle ilmus talle unes mahalastud pastor.
Hädas hakkas Vungulipi oma ema Piiblit lugema. Ta läks ka kirikusse. Jutlustaja rääkis tekstist Ro 10,20 – just seesama salm niisiis, mida pastor tal veidi enne hukkamist lugeda palus. Vungulipi oli jahmunud ja murdus. Nägemuses näitas mahalastud pastor talle Jeesust Kristust. Kindral langes põlvedele ja tunnistas valjusti kõiki oma tegusid. Ta teatas kohalerutanud pastorile, et tahab kohe kristlaseks saada.
Mõni aeg hiljem ööbis ta ühel ametisõidul Kongo pealinna Kinshasa hotellis. Oma üllatuseks leidis ta öökapilt gideonide Piibli. Nüüd sai talle selgeks, et peab ka ise gideoniks saama. Hotellist välja kirjutades küsis ta omanikult, kas võib Piibli kaasa võtta. Ta tohtis, kusjuures hotellipidaja soovitas tal Angolas gideonide ühinguga kontakti võtta.
Ja nii ongi kindral Jorge Vungulipi alates 2001. aastast gideon. Hiljuti andis ta riigi kultuuriministrile Boaventura Cardosole gideonide Piibli. Sinna juurde rääkis sõjamees, kuidas väike Piibel tema elu muutis.
KLAUS RÖSLER
idea Spektrum
AVATI BILLY GRAHAMI MUUSEUM
Charlotte'is USA Põhja-Carolina osariigis avati Billy Grahami muuseum-raamatukogu. Avamisel osales kolm endist Ameerika Ühendriikide presidenti – Jimmy Carter, George Bush vanem ja Bill Clinton.
88-aastane Billy Graham pidas pühitsuspalve ja ütles mõned sõnad 1500 kutsutud külalisele. “Kogu oma elu olen tahtnud vaid Issandale meeldida. Ma tahtsin Jeesusele au anda, mitte iseendale.” Raamatukogu on ainult üks maja, tööriist evangeeliumi kuulutamiseks.
Avamise eel oli kriitikat, et muuseum tõstvat ühte inimest esile. Graham ise olevat pärast esimest ringkäiku pomisenud: “Liiga palju Billy Grahamit.” 54-aastane Franklin Graham, kes evangelisti ja presidendina isa loodud organisatsiooni edasi juhib, rõhutas: “Kõige vähem tahaks mu isa endale ausammast.” Kompleksi eesmärgiks on Jeesusele Kristusele tähelepanu suunata.
SÕNUM 210 MILJONILE INIMESELE
Oma enam kui 60-aastase tegevusaja jooksul kõneles Graham umbes 210 miljonile inimesele 185 maal. Ühe uuringu järgi on teda isiklikult kuulnud 35 miljonit USA elanikku, siia hulka ei ole loetud neid, kes kuulsid või nägid teda raadios, televisioonis või filmides.
Loodetavad 200 tuhat muuseumikülastajat aastas saavad kuulata salvestisi Billy Grahami kõnedest koos üleskutsetega Jeesust järgida. Hingehoidjad aitavad külastajaid usulistes küsimustes.
SURI RUTH GRAHAM
14. juunil suri 87-aastasena nende kodus Billy Grahami abikaasa Ruth. Billy Graham teatas, et igatseb päeva järele, millal teda jälle taevas kohtab. Ilma Ruthi toetuseta ei oleks tema töö võimalik olnud.
Ruth McCue Bell sündis 1920. aastal Hiinas, kus tema isa oli 25 aastat misjonihaiglas peakirurg. Ruth abiellus Billy Grahamiga 1943. aastal. Eelkõige tegeles naine nende viie lapse eest hoolitsemisega, kui mees üle maailma jutlustamas käis. Ruth ja tema isa olid Billy Grahami lähimad nõuandjad.
idea Spektrum
LÜHIDALT EESTI EKB KOGUDUSTE LIIDUST
27. mail valiti Viimsi Vabakoguduse uueks pastoriks RAIDO ORAS.
* * *
17. juunil ordineeriti Otepää Palveränduri koguduses pastoriks MARGO MERI. Ordineerimispalve pidasid Margo Meri isa pastor Heino Meri, Eesti EKB Koguduste Liidu vanematekogu liige Peeter Roosimaa ja liidu president Joosep Tammo.
* * *
Samal päeval ordineeriti Valga Lootuse EKB Koguduses pastoriks VLADIMIR PTŠELNIKOV. Palvetasid Valga Betaania koguduse pastor Üllas Linder, liidu venekeelsete koguduste vanempresbüteri asetäitja Valeri Vet‹erkovski ja Joosep Tammo.
* * *
18. juunil kaitses Prahas Rahvusvahelises Baptistide Teoloogilises Seminaris oma doktoritööd “Eesti evangeeliumi kristlased-baptistid: identiteedi kujunemine 1945–1991” Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor TOIVO PILLI.
* * *
Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris toimus 21. juunil lõpuaktus, kus said lõpudiplomi GERTRUD KÕIV, MARILYS-MIRJAM KURG ja ANGELINA URBEL. Seminaris on alanud dokumentide vastuvõtt uueks õppeaastaks. Seminar on riiklikult akrediteeritud rakenduskõrgkool. Lisateavet saab internetist www.kus.tartu.ee.
JERRY FALWELLI MEENUTADES
Üks USA tuntumaid telejutlustajaid Jerry Falwell on surnud. Baptistijutlustaja ja liikumise “Moraalne enamus” asutaja, kes aitas oluliselt kaasa Ronald Reagani ja George W. Bushi saamisele presidendiks, suri 15. mail 73-aastasena. Tema kaastöölised leidsid ta teadvusetult büroost ja arstid ei suutnud teda enam elustada. Falwellil oli juba kaks aastat tagasi kaks infarkti.
Falwelli poolt 1971. aastal asutatud Liberty ülikool Lynchburgis Virginias kuulub hinnatumate evangelikaalsete ülikoolide hulka USAs, kus õpib peaaegu kümme tuhat üliõpilast. Ülemaailmse tähelepanu leidis jutlustaja siis, kui ta 11. septembri 2001 terrorirünnakuid Jumala kohtuna kirjeldas, sest abordipooldajad, feministid ja homod on Ameerika ilmalikuks riigiks muutnud. Islami loojat Muhamedi nimetas Falwell terroristiks ja sõjaõhutajaks, mispeale islami õpetlased Falwellile surma nõudsid.
Falwelli ajakirjanikukarjäär algas 1956. aastal igapäevase 30-minutise raadiosaatega. Samal aastal sai temast 35-liikmelise baptistikoguduse juht Lynchburgis. Sellel on tänapäeval koos harukogudusega 24 tuhat liiget. Varsti pärast seda alustas ta teleprogrammiga “Evangeeliumi tund”, mida alates 1971. aastast levitatakse paljude saatjate kaudu. 1987. aastal võttis ta üle ka saatja “PTL”.
President Bush hindas Falwelli kui inimest, kes usku, perekonda ja vabadust tähtsaks pidas. Tema eriline tugevus olevat seisnenud selles, et ta suutis erineva kultuurilise tagapõhjaga mehi ja naisi Jumala juurde kutsuda ja kristlikesse kogudustesse liita. Liberty ülikoolis õpetas Falwell üliõpilasi Jumala Sõna järgi elama.
Evangelist Billy Grahami arvates jättis Jerry Falwell evangelikaalsesse ilma tohutu vaakumi. Ta olevat olnud jumalamees vaatamata sellele, et mitte kõik evangelikaalid tema arvamustega nõus olla ei saanud.
idea Spektrum
PEAMINISTER KOHTUS KIRIKUTE ESINDAJATEGA
Peaminister Andrus Ansip võttis 19. juunil vastu Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) esindajad. Arutusel olid olulisemad riigi- ja kirikueluga seotud küsimused. EKNi delegatsiooni juhtis nõukogu president piiskop Einar Soone.
Kohtumisel kinnitas peaminister, et toetab koalitsioonileppes seatud eesmärki eraldada järgneva nelja aasta jooksul pühakodade säilitamise ja arengu riikliku programmi raames igal aastal sada miljonit krooni. “Mis näoga me peaksime lastelastele otsa vaatama, kui laseksime sadu aastaid seisnud kirikud maha laguneda,” ütles Ansip. Ta lisas, et programmi raames toimuvate eralduste osas peaksid otsustajateks olema kirikute esindajad ja muinsuskaitsjad, mitte poliitikud.
Olulise küsimusena oli kõne all religiooniõpetus üldhariduskoolides. EKNi ja religiooniõpetuse ainenõukogu jätkuvaks taotluseks on mittekonfessionaalse religiooniõpetuse sisseviimine riiklikusse õppekavasse. “Sellega kaoks Eesti anomaalne situatsioon Euroopa hariduspildis,” märkis EKNi asepresident Joosep Tammo. Mõlemapoolselt tõdeti, et diskussioon religiooniõpetuse üle on muutunud sisulisemaks ning selle jätkumine on väga vajalik.
Praegu näeb seadus ette, et koolis tuleb mittekonfessionaalset usuõpetust õpetada juhul, kui seda soovivaid õpilasi on kooliastmes vähemalt 15. Kirikute poolt soovitakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusesse viia sisse täiendused, mis võimaldaks koolijuhtidel vastavat huvi välja selgitada.
Kohtumisel oli kõne all ka kaplaniteenistuste jätkuv areng ning laienemine Eestis. Peaminister väljendas heameelt edusammude üle politseikaplanaadi käivitamisel. Kirikute esindajad märkisid, et Usuteaduse Instituudi, EKNi ja riigi koostöös on alanud kaplani kutsestandardi väljatöötamine. Väljatöötamisel on nõuded nende inimeste teadmistele, oskustele ja omadustele, kes soovivad tegeleda hingehoiuga.
Pressiteatest
EESTI EKB KOGUDUSTE LIIDU MEESTEPÄEV
Haapsalu Baptistikoguduse palvelas 26. mail 2007
1. Haapsalu Baptistikoguduse pastor Eerik Rahkema (vasakul) ja koguduse endine pastor Jüri Nõlvak.
2. Vaade korjanduse ajal saali.
3. Paneeldiskussiooni juhtis Tallinna Kalju Baptistikoguduse pastor Erki Tamm (paremal), diskussioonis osalesid liidu meestetöö juht Eduard Kakko (tema pidas esimese ettekande), Tartu Salemi baptistikoguduse pastor Meego Remmel, Antsla EKB Koguduse pastor Peeter Lemats (teine ettekandja), liidu president Joosep Tammo (jutlustaja jumalateenistusel), Riigikogu liige Rein Ratas ja politseiametnik Andrus Vaiklo.
4. Ekskursioon Haapsalu piiskopilossi varemetesse.
5. Laulis meeskoor Tähti Lehtsaare juhtimisel. Tähtis roll muusikas oli veel ühel naisel – Taimi Koplil tuli pikalt klaveri taga istuda.
6. Kuue tunniga jõuti hommikul Haapsallu, nüüd ootas jälle sama pikk tee ees. Buss läks Tartu, Mooste ja Võru kaudu Antslasse. Mõnedki lähemad kohad olid Haapsalus esindamata.
Loe Joosep Tammo jutlust ja Eduard Kakko intervjuud!
|
