|
Aprill oli suurürituste kuu. Eesti Evangeelne Allianss korraldas Eestimaa evangelistide ja misjonäride kokkutuleku “Tule kokku tulek”, Eesti EKB Koguduste Liit evangelismikonverentsi “Palverännak inimeste juurde” ja 27. noorte piiblipäevad. Lehetegijate seisukohalt oleks kasulikum olnud, kui need oleksid toimunud erinevatel kuudel, siis oleks rohkem ruumi neist kirjutada. Muidugi tehakse üritusi osavõtjatele ja mitte lehes kajastamise võimalusi silmas pidades.
Siinolev Helari Hellenurme tehtud pilt on pärit noorte piiblipäevadelt. Näeme innukalt ettepoole vaatavat noortehulka. Noortel ei ole pikka minevikku, mida meenutada. Vanematel inimestel on mälestusi kuhjaga ja nad vaatavad sageli tagasi.
Jumal käsib meil minna edasi. Kõik nimetatud kolm üritust teenisid seda eesmärki. Edasimineku käsku kuulis Mooses, kui ta seisis koos põgeneva Iisraeliga Punase mere kaldal (2Mo 14,15). Apostel Paulus kirjutas edasipüüdlemisest oma kogemustele toetudes ja lisas: “Kes meist on täiuslikud, mõtelgem just samal viisil!” (Fi 3,15).
 AHTAKE TEE VIIB ELLU
Toimetaja kommentaar
Eelmise Kuulutaja kommentaaris oli juttu valitsuse oodatavast vahetumisest Eestis ja Terri Schiavo juhtumist. Nüüd on meil uus valitsus ametis, Terri Schiavo on aga surnud.
Terri Schiavo lugu annab tõenäoliselt tulevikus veel kõneainet. Seekord räägime päris päevakajalistest sündmustest.
EESTIL ON UUS VALITSUS
Eesti uue valitsuse eesotsas on peaminister Andrus Ansip. Koalitsioonis on kolm väga erinevat erakonda – Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit.
Uue koalitsiooni moodustamisel oli kõige raskemaks maksude, toetuste ja pensionide osas kokkuleppele jõudmine. Kõige suuremat rõõmu tundsid tõenäoliselt pensionärid, kelle sissetulekutele on varsti lisa oodata.
Uue valitsuse kriitikud on osutanud sellele, et ilusate ja populaarsete lubaduste täitmiseks ei jätku riigil sissetulekuid. Laenamine või riigi reservide kasutamine tähendaks tuleviku arvel elamist.
President Arnold Rüütli sõnul seisab uue valitsuse ees ülesanne taastada rahva usaldus poliitikute vastu ja usk omakasupüüdmatu poliitika võimalikkusse. Paraku ei sõltu kõik valitsusest. Reformierakonna kaks esindajat Riigikogus andsid poliitikute mainele uue löögi, laamendades purjuspäi baaris. Mõlemad mehed lahkusid küll kohe Riigikogust.
Piibel ootab usklikelt valitsejate suhtes lojaalsust. Nende mõjutamise vahendiks ei ole vastuhakud ja demonstratsioonid, vaid palvetamine (1Ti 2,1–2).
Tartu linnapea Andrus Ansip kõnelemas eelmisel suvel Tartu Salemi
kiriku torni paigaldamise puhul. Nüüd on Ansip peaminister.
EESTIT ÄHVARDAB TRAHV
Üheks avalikkust ärritavaks teemaks on tõusnud suhkrutrahv Euroopa Liidule. Selle suuruseks võivat kujuneda isegi miljard krooni.
Peaminister lubas, et valitsus püüab suhkrutrahvi vastu tegutseda. Olgu valitsemas kes tahes, keegi ei taha raha mingi trahvi peale kulutada.
Kas suhkrutrahvi oleks saanud vältida? Kui eelmine valitsus oleks kehtestanud suhkrule kõrged maksud ja muutnud suhkru kalliks, kas see valitsus võimule ka oleks saanud jääda? Tõenäoliselt oleks tulnud suur protest – vaestelt inimestelt võetakse viimane võimalus enne Euroopa Liitu minekut odavalt osta.
Kui suhkrut ei oleks kokku ostetud, ostetaks seda nüüd väikestes kogustes kallima raha eest. See raha tuli niikuinii maksta – kas maksuna Eesti riigile või trahvina Euroopa Liidule. Eesti seisukohalt oleks esimene variant muidugi parem. Paljudele suhkrut odavalt varuks ostnud inimestele on meeldivam teine variant – mõisa köis, las lohiseb.
Sellepärast ei tohiks trahvi maksmisesse paaniliselt suhtuda. Muidugi oleks parem, kui valitsus leiaks võimaluse sellest pääseda või trahv hästi väikeseks kaubelda. Aga elu läheb edasi. Vähemalt mõnel lähemal aastal tuleb Euroopa Liidust Eestisse rohkem raha kui meilt sinna läheb – vaatamata suhkrutrahvile.
AMETIS ON UUS PAAVST
Möödunud sajandi kõige enam ajalugu mõjutavaks isikuks oli eestimaalaste silmis paavst Johannes Paulus II. Niisugusele tulemusele jõudis uuringufirma Emor. Tõenäoliselt mõjutas küsitluste tulemusi Johannes Paulus II surm.
Paavstil on ametikohast tulenev kõrge positsioon ja talle osutatakse niisugust austust, mida ühelegi protestantlikule kirikupeale kunagi ei omistata. Johannes Paulus II puhul ei maksa siiski arvata, nagu oleks just amet temast erilise inimese teinud. Ta oli suur isiksus, kes just seetõttu valitigi paavstiks.
Johannes Paulus II tegi palju välisvisiite, mitmed neist probleemsetesse paikadesse. Ta oskas leida teisitimõtlejatega ühise keele. Protestantidega suheldes andis ta neile vastuvõetava vaimuliku sõnumi. Ta ei rääkinud siis Neitsi Maarjast, kellele ta oma elu oli pühendanud.
Seejuures jäi Johannes Paulus II ja tema juhitav kirik truuks oma vaadetele. Võib-olla tulekski temalt õppida seda, kuidas mõjutada maailma ja kohelda teisitimõtlejaid ning ometi jääda iseendaks.
Johannes Paulus II iseloomustati konservatiivina. Sellepärast ei meeldinud ta sugugi kõigile. Aga osa tema jäikadest seisukohtadest olid otseselt Piiblist pärit. Ei saa olla tõeline kristlik juht ja heaks kiita näiteks homoabielusid. Arvatavasti jätkab uus paavst Benedictus XVI sellistes küsimustes lahkunu kindlat joont.
Uus paavst on 78-aastane, kuid jätab telepildis jõuliselt tegutseva inimese mulje. Tippjuhina kõige eest vastutades ei ole inimene sageli selline, nagu ta alluvana oli. Nii ei saa kardinal Joseph Ratzingeri tegude järgi täpselt öelda, mida hakkab tegema paavst Benedictus XVI.
Johannes Paulus II matustel ja Benedictus XVI ametissepühitsemisel osales ka Eesti president Arnold Rüütel. Ilmselt vajab Eesti Vatikaniga häid suhteid.
Kõige enam vajab inimene aga lapse ja Isa suhteid Jumalaga. Jeesus rääkis kitsast väravast ja ahtakesest teest, mis viib ellu (Mt 7,14). Ka maises elus nõuab tõeline edu enesepiiramist, olgu siis tegemist valitsemise või kaubandusega.
JEESUS ANDIS END OHVRIKS
“Siimon Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele: “Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?””
Johannese 18,10–11
Vaevalt lõi Peetrus Malkust nalja pärast. Üldises segaduses tahtis ta Malkuse pead tabada – mitte verejanus, et teda tappa, vaid et oma Issandat ja Tema jüngreid kuidagi kaitsta. Õnneks ta löök ei tabanud märki. Malkusel õnnestus pea kõrvale tõmmata.
Hea, et nõnda läks, seetõttu jäi palju pahandust tulemata. Meil on raske ette kujutada, mis siis oleks võinud juhtuda, kui hoop oleks tabanud ja Malkus oleks surnult maha langenud. Kergesti oleks võinud minna lööminguks jüngrite ja nende vahel, kes olid tulnud Juudaga eesotsas Jeesust kinni võtma. Hea, et Peetrus oma tulisuses kohmakalt lõi.
TARVIS ON VAIMSEID RELVI
Evangeeliumidest on näha, et Peetrus raius kõrva maha. Kas see verisena maha langes või jäi kuidagi veel pea külge rippuma, ei ole oluline. Oluline on, et Jeesus tegi imeteo – Ta puudutas Malkuse kõrva ja parandas selle.
Jeesus parandas jüngri mõistmatu vea. Seda teeb Jeesus sageli meiegi vigadega. Kuid mõnikord juhtub ka teisiti – mõnigi Malkus on saanud nii tugeva löögi, et on surnult maha langenud, on kahjutuks tehtud. Füüsiliselt ja kõlblalt. Ka Peetruse-taolised isikud võivad teinekord halastamatult lüüa.
Matteuse järgi ütles Jeesus Peetrusele: “Pista oma mõõk tuppe tagasi, sest kõik, kes mõõga tõmbavad, mõõga läbi hukkuvad!” (Mt 26,52). Seda Jeesuse ütlust armastavad näiteks patsifistid sageli oma rahukongressidel tsiteerida – isegi Jeesus käskis mõõga tuppe pista! See tähendab – tuleb rahu poolt hääletada! Mõõgad tuleb jalamaid hävitada! Jätab keegi selle tegemata, selle peale laseme tuld ja väävlit sadada. Ta hukkub mõõga läbi.
Jüngritele oleks märksa parem olnud, kui Peetrusel üldse ei oleks mõõka olnud, sest siis ei oleks ta kiusatusse sattunud, et sekka lüüa ja segadust sünnitada. Mõõk saab kergesti tema omaja käes kiusatuseks. Ilma mõõgata oleks ta vahest alandlikum ja targem olnud. Mõõga omamine teeb ikka natuke upsakaks ja annab petlikke lootusi – kui viimane häda käes, võib ju seda tarvitada.
Inimesed on, nagu nad on, ahned kurja tegema, “tulvil igasugust ülekohut” (Ro 1,29), kes rahu teed ei tunne (Ro 3,17). Neile on mõõk tähtis ese. Ilma selleta on raske toime tulla. Eriti meie ajal. Paljas sõna üksi ei aita.
Et Peetrus oma mõõga tuppe pistaks, sellel on vaevalt universaalne iseloom, mis kehtiks kõigi aegade ja kõikide olukordade kohta. Olgu siis, et inimesed on saanud uue südame ja uue meele, on saanud “rahulasteks” (Lk 10,6), on valmis andeks andma ja Jeesuse kombel oma vastaste eest palvetama.
Esiteks Kristuse meel! Kus see olemas, seal taovad inimesed ise oma mõõgad sahkadeks (Js 2,4). Need on ülearusteks saanud ja neil on siis vaid veel muuseumiväärtus.
Mõõk käes, astus Peetrus Jeesuse kaitseks välja. Sama vea teevad inimesed ikka jälle. Unustatakse, et Jeesuse riik ei ole maine riik ja seda ei ole tarvis füüsilise mõõgaga kaitsta. Siin on tarvis vaimseid relvi.
KRISTUS EI SURNUD KOGEMATA
Jeesus manitses Peetrust, et ta mõõga tuppe pistaks. Ta tahtis talle meelde tuletada, et mis Ketsemani aias juhtub, ei ole midagi võõrast ega ootamatut. See karikas on Isa poolt Jeesusele määratud ja nüüd on tulnud tund, et Ta peab jooma. Selleks Ta ongi maailma tulnud, et seda juua.
Ilmainimesed seda ei mõista. Mis Ketsemani aias juhtus, on nende arvates mingi arusaamatus või midagi selletaolist.
Aastate eest lugesin, mida keegi ameeriklasest pastor kirjutas meie Issanda kannatustest. Ta ütles: “Kui kahju on Jeesusest, et Ta elas Palestiinas fanaatiliste juutide keskel, kes Tema ära andsid risti lüüa. Oleks Ta elanud mujal, mõnel teisel maal, näiteks Kreekas, Roomas, Hiinas või Indias, oleks Ta võinud oma tegevust jätkata, vabalt õpetada ja haigeid terveks teha. Ta isik ja sõnum Temast oleks sel viisil laiematele hulkadele rohkem kättesaadavaks saanud. Aga nüüd pidi Ta enneaegu oma elukorra lõpetama – ühe väikese maa ja rahva pojana.”
Kui kahju! Sellel mehel on päris udune arusaamine Jeesuse missioonist. Issand ei saanud inimeseks, et ainult õpetada oma ligimesi ning neid haigustest ja tõbedest parandada. Tema tuleku eesmärk oli hoopis teine – jätta oma elu maailma eest. Ka sinu ja minu eest. Tarku mehi on enne Tedagi olnud, kes on maailmale tarku asju õpetanud. Aga sellest on vähe kasu olnud. Inimese vajadus on märksa suurem, palju sügavam – ta vajab lepitust Jumalaga, rahu Jumalaga, pattude andekssaamist, õigeksmõistmist.
AINULT JEESUS VÕIS LEPITADA JUMALAGA
Mispärast pidi just Jeesus too lepitaja olema? Liberaalse usuteaduse järgi oli Jeesus ainult usuline suurvaim, võrratu, õilsaim inimene, kes kunagi on üle meie maakamara käinud. Ja see on kõik. Et Tema surm oleks ohvrisurm, see on paljudele võõras mõiste. Sellega ei oska nad midagi peale hakata.
Muidugi oli Jeesuse surm ka märtrisurm – Ta suri oma õpetuse eest, selle eest, et ütles enese Jumala Poja olevat. Kuid Ta suri vabatahtlikult, et lepitada, et kanda karistust, mida me igaüks oleksime pidanud kandma. Just selles seisis Ta elu peaülesanne – Ta kandis kogu inimkonna patud oma ihus üles ristipuule. Isa pani need Temale.
Lepituse küsimus on paljudele tume ja nad küsivad ikka jälle – milleks oli see üldse vajalik? Mispärast pidi keegi oma surmaga maailma lepitama? Ja kui see ilmtingimata oli vajalik, et keegi peaks surema maailma pattude eest, mispärast pidi Jeesus Kristus see olema?
Mispärast nõudis Jumal Tema surma?
Mispärast oli just veri too vahend, millega võis saavutada lepituse, pattude andeksandmise ja õigeksmõistmise? Mispärast ei võinud see olla mõne veatu ohvrilooma, õilsa inimese või koguni mõne ingli, peaingli, keerubi või seeravi veri? Mispärast ulatas Isa kannatuskarika oma ainusündinud Pojale? Kas ei ole sellest küll, kui teeme mõne sügava kummarduse, kui innukalt palvetame ja anname pühaliku tõotuse, et me kunagi enam ei taha pattu teha ning hoidume siis piinlikult seda tegemast?
Umbes selliselt mõtlevad paljud tänapäeval. Ent neile on Jumala pühadus ja Tema õigus midagi täiesti võõrast. Neil ei ole aimu sellest, mis patt on, et see on rohkem kui inimlik nõrkus, kui arusaamatus Jumala ja inimeste vahel. Patt Kirja järgi on mässutõstmine, vastuhakk oma Loojale, ülestõstetud käsi. Ja säärase teo palk on surm: “Sest patu palk on surm” (Ro 6,23). Pühakiri ütleb, et kõik on pattu teinud, ilma erandita, ja on Jumala aust ilma (Ro 3,23). Kui Jumal teisiti vaataks inimeste mässutegudele, laseks neid edasi teha, mida nad oma lihameeles iganes tahavad, siis ei oleks Tema enam õige ega püha Jumal. Siis oleks Tema mässumeelsetega ühesugune, kes ise rikuks oma seadusi. Kellelgi ei oleks enam respekti Tema ees.
Loomade veri, mida vanatestamentlikul ajastul nii ohtralt valati, esitas küll surma sündinud tõsiasjana, et keegi on oma elu jätnud, olgu sunniviisil või vabatahtlikult, aga Jumala õigust ei võinud see pooltki rahuldada. Ka õilsama surm inimlaste seast ei aita siin. “Ükski ei või venna eest anda luna ega tema eest maksta Jumalale lunastushinda, sest nende hinge luna on liiga kallis” (Ps 49,8–9).
Kuidas võiks keegi, olles ise üleni võlgades, teiste võlad maksta? Kuidas võiks keegi teiste eest surma minna, olles ise oma üleastumistega surma pälvinud, olles ise kohtualune? Kui mõni keerub või seerav oleks ennast ka pakkunud karistuse kandmiseks meie pattude eest, ei oleks see aidanud, sest tarvis oli üht hinda, mis vastaks Jumala pühadusele ja õigusele, Jumalale enesele. Pidi tulema keegi, kes on püha, veatu, laitmatu ja kõrgemaks saanud kui taevad (He 7,26).
Selline oli Jeesus Kristus, “täis armu ja tõde” (Jh 1,14), nähtamatu Jumala kirkuse kiirgus ja Tema olemuse kuju (He 1,3). Tema pidi meie pattude puhastamise iseenese läbi tegema. Jumal tegi meie Issanda Jeesuse Kristuse patuks meie asemel (2Ko 5,21), Jumala Talleks, ohvritalleks, kes on suuteline maailma patud ära võtma, nad ära kandma (Jh 1,29). Nõnda oli Kristuse surm võrratult rohkem kui märtrisurm, see oli ohvrisurm, surm patuse maailma eest. Sellisena me hindame ja ülistame seda. Ja just see siin moodustab karika, mille Jumal oma põhjatus armastuses andis Jeesusele juua.
JEESUS PÄÄSTIS MEID TEADLIKULT
Ja Tema ei põrganud tagasi – Ta võttis ja jõi. Mitte paratamatuse sunnil, nagu ei oleks Tal muud üle jäänud. Tal oli selge pilt, mis Temaga juhtub alates kinnivõtmisest Ketsemanis, ülekuulamistest vaimuliku ja ilmaliku kohtu ees, Kolgatast, ja Ta surnud ihu sängitamisest Joosepi uude hauda. Tal tuleb kolm ööd-päeva hauas puhata. Ta ihu ei näe seal kõdunemist. Jumal äratab Ta kolmandal päeval jälle üles ja toob hauast välja.
Kui Jeesus ristil hinge heitis, tuli maavärisemine ja kaljud lõhkesid. Suur liikumine tõusis surmavallas. Issand ise ilmus sinna – Võiduvürstina. “Ja hauakambrid avanesid ja ärkas üles palju magama uinunud pühade ihusid ja need tulid hauakambritest välja ja läksid pärast Tema surnuist ülesäratamist pühasse linna ja paljud said seda näha” (Mt 27,52–53).
Jeesuse kinnivõtmine (J. Schnorr von Carolsfeldi pilt)
Jeesus jõi karika, mille Isa Talle andis. Isa tahtmine oli Talle püha. Seda Ta täitis hea meelega. “Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani. Seepärast on Jumal tõstnud Ta kõrgemaks kõrgest ja annetanud Talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks: Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks.” (Fi 2,8–11).
Sellist andumust on meil kõigil vaja. Usklik süda elab teadmises – kõik tuleb ülevalt! Mis Isa läkitab, on õige ja hea. Midagi ei sünni maailmas kogemata. Ka minu elus mitte. “Neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks” (Ro 8,28). Ka raskused, tagakius ja märtrisurm. Kellel on selline tunnetus, see joob nurisemata karikast, mille Isa talle ulatab. See tänab Jumalat kõige eest!
DANIEL HEINRICH MATTSON 1888–1960
Usurändur 1960
Avaldatud lühendatult
VIIMANE PIIBLITÕLGE JÕUDIS INTERNETTI
 Aktuaalne teema
Eesti lugejateni on jõudnud uus Piibel. See ei ole paberil, vaid internetis aadressil www.piibel.net. Kuulutajale andis selgitusi arvutigraafik JAAN SÜLD (29).
Mis tingis Piibli internetiväljaande loomise?
Võrgupiibel ehk internetipiibel on üks võimalik Piibli formaat. Arvata võib, et vajadust selle järele on igaüks tundnud, kes on kasutanud internetti ning otsinud sealt vaimulikku lugemist.
Kes on võrgupiibli autorid?
Võrgupiibli teostuse taga on Eesti Piibliselts ja kristliku uudisteportaali Kompass tegijad. Piibliseltsilt on pärit kogu tekst. Tehniline lahendus on samade inimeste poolt, kes on teinud Kompassi. See on väga hea pisike meeskond, mis on ikka uusi ideid ellu rakendanud. Õigupoolest on see tandem – programmeerimise poolel Aivo Prükk ja kujundajana olen ametis mina.
Kas oli eeskujusid?
Eeskujuks on trükitud Piibel. Eesmärgiks on olnud tuua esile ainult teksti ja keskendutud Piibli enda sõnumile. Üritatud on säilitada 1997. aasta tõlkele iseloomulikud kursiivkirjad, mis aitavad eristada teatavaid lõike.
Teistes keeltes olevatest võrgupiiblitest on saadud mõned ideed, kuid minimaalselt. Meie võrgupiiblit on hakatud arendama suhteliselt valgelt lehelt, et mitte käia vanu sissetallatud radu, mis ei pruugi alati muidugi halvad olla. Samas on huvitav proovida teisiti ja ikka lootuses paremini teha.
Kellele on võrgupiibel määratud?
Vastata saab üsna lihtsalt – kõigile. Ainsaks piiranguks on internetiühendus ja arvuti, seega ideaalne lugemine kontoris olevale inimesele. Kes oskab internetist päevalehti lugeda, see oskab sealt ka Piiblit lugeda.
Milliseid võimalusi pakub võrgupiibel võrreldes trükitud Pühakirjaga?
Esimesena tuleb pähe vajaliku teksti otsimise lihtsus. Inimesel on võrgupiiblist kergem läbi päringute leida vastav teema. Lugemiseks on muidugi parem trükitud raamat oma vanas ja järeleproovitud headuses. Kuid üha enam harjutakse lugema ka arvutist, kuigi see on ebamugavam.
Millises suunas on plaanis süsteemi edasi arendada?
Tahame täiustada otsingusüsteemi. Kui kõik korda läheb, siis järgmisena peaks ilmuma internetti 1968. aasta piiblitõlge ning igapäevaseks lugemiseks päevasõna. Sageli ei osata kuskilt Piibli lugemist alustada ja päevasõna oleks hea abimees raamatu avastamisel. Veel tulevad mõned väikesed võimalused veebitegijatele. Kui asi on piisavalt küps, kirjutame väikese juhendi ka kodulehele.
Palju ei tahaks plaane avalikustada, sest ootame lugejaid järele. Interneti puhul on oht, et tehakse liiga palju valmis ja hiljem ei pruugita loodud võimalusi kasutada ning kogu vaev läheb tühja. Aga plaane on ja ehk saavad need kasutajate kaasabil ja nende nõuandeid arvestades ka tegelikkuseks. Osa parandusi ja täiendusi, mis meile on saadetud, on juba sisse viidud ja alati võib meie poole oma soovidega pöörduda.
Eesti keeles oli juba varem üks võrgupiibel, mis on internetist nüüdseks kadunud. Miks ei võinud seda edasi arendada?
Iga programmeerija teab, et teise tehtud koodi on väga raske täiendada, töö mugavuse mõttes on teinekord praktiline teha otsast peale. Kindlam on puhtalt lehelt alustada lootuses, et saab parem ja mugavam. Kas see õnnestus, on nüüd lugeja otsustada.
Teie variandiga üheaegselt tekkis veel üks võrgupiibel - www.piibel.pri.ee, tegemisel olevat www.piibel.com. Kas olete konkurendid?
Ma ei tea, kas me oleme konkurendid. Mitme võrgupiibli tekkimine kinnitab seda, mida ennist mainisin. Inimestel on soov lugeda internetist midagi kosutavat ja kui ei leita, siis luuakse ise see võimalus. Eks neid kõiki ole igatsus Jumala Sõna järele pannud tegutsema. Aga ma loodan, et see, mida tehakse, on hea.
On oluline, et Piibel oleks kontrollitud tekstiga. Lugejal peab olema kindlus, et seal ei ole meelevaldseid lisandeid. Sellepärast pooldan, et kui keegi avaldab trükis või elektroonilisel kujul Piibli, oleks tegijad ja teksti allikas teada. Meie võrgupiibli teksti eest vastutab Eesti Piibliselts. See tekst on kindlasti sama, mis trükitud Piiblis ja sinna ei ole lisatud mingeid oma nägemusi.
Kas loete ise Piiblit internetist või raamatust?
Viimasel ajal on seoses selle projektiga ülekaalus arvuti. Muidu on arvatavasti pooleks, tööl loen arvutist ja kodus vaikusehetkel raamatust. Eriti hea on mõnikord kätte võtta 1883. aastal trükitud Uus Testament. See on küll väga lagunenud ja veidi harjumatus kirjas, kuid seda hinnalisem.
Täname!
22.–24. aprillil 2005 interneti teel
Salme Uustare foto
KALEVI LEHTINEN KÄIS TALLINNAS
Eesti Evangeelse Alliansi korraldatud Eestimaa evangelistide ja misjonäride kokkutulekul “Tule kokku tulek” Tallinnas Balti Misjonikeskuses 9. aprillil oli peakõnelejaks KALEVI LEHTINEN (69). Ta oli meeleldi valmis Kuulutaja küsimustele vastama.
Kuidas Te Kristuse leidsite?
Ma olin 16-aastane, seesmiselt rahutu ja otsisin elumõtet. Õppisin tundma mõnesid noori kristlasi ja nad jutustasid mulle Jeesusest.
Ühel teismeliste nädalalõpukonverentsil leidsin ma Kristuse. Kõigepealt ma mõistsin, et Ta ei olnud religioonilooja, kes kaks tuhat aastat tagasi suri. Ta on üles tõusnud ja elab. Ma teadsin, et kui see on tõsi, pean seda tõsiselt võtma. Siis kuulsin, et Ta tahab minuga sidet omada. Jeesuse sõnad “Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga” (Ilm 3,20) aitasid mind teadlikult palvetada ja elu Temale anda.
Kas hakkasite kohe evangeeliumi kuulutama?
Kaks-kolm kuud hiljem esinesin kõnega terve kooli ees ja andsin oma tunnistuse ka mõnedel üritustel. Seejärel õppisin teoloogiat, aga kui aega oli, siis tegutsesin evangelistina. 20-aastaselt olin suvevaheajal täisajaga evangelist.
Kas Te olete pastor?
Ma olen ordineeritud luterlik pastor. Töötasin lühikest aega noortepastorina. Mul ei ole kogudust juhtida, vaid ma tegutsen evangelistina.
Kas Soome luterlikus kirikus on evangelisti ametikoht?
Ei ole. Aga kirikus on iseseisvaid liikumisi, millel on evangelistid. Need liikumised on kiriku poolt tunnustatud. Mul oli ka side luterliku kiriku evangelisatsioonikomiteega.
Miks Te elate Saksamaal?
Töötan 38 aastat Agape (endine Campus Crusade for Christ) süsteemis. Seitse esimest aastat olin Soomes. 1974. aastal kolisin Saksamaale, seal on Agape Euroopa peakorter. Ma sain Campus Crusade’i Euroopa juhiks 1977. aastal ja olin selles ametis kümme aastat. Kui ma oma juhtiva töö lõpetasin, ei kolinud ma Soome tagasi, vaid jäin Saksamaale, sest uus juht vajab mind.
Kas Soomes olid kõik juba evangeliseeritud, et läksite välismaale tööle?
Enamik soomlasi on kiriku liikmed. Umbes kümme protsenti või veidi enam soomlastest võivad vastata, et nad teavad, kuidas kristlaseks saadakse. 90 protsendil pole aimugi isiklikust suhtest Jumalaga Jeesuse kaudu. Seega ei ole soomlased evangeliseeritud, nad on kristianiseeritud.
Nüüd töötan ma teadlikult Soomes rohkem kui enne. Soomes on nii palju avatud uksi. Kümme aastat tagasi ei olnud need veel nii avatud.
Eestlaste arvates on uksed Soomes alati lahti olnud.
Soome on tõenäoliselt kõige paremini evangeliseeritud maa Euroopas, aga me oleme ikka veel sihist kaugel. Evangelikaale on palju, aga ka vajadusi on palju.
Euroopa ei ole evangeliseeritud. Kirik kaotab Euroopas 4500 liiget päevas. Kristlus kasvab Aasias ja Aafrikas, aga Euroopas oleme me minu arvates kriisis. Enamik kirikuliikmetest ei usu. Kirikuliikmete arv on ainult kuliss.
Te olete käinud Eestis kõnelemas suurtel evangeelsetel üritustel (Missio). Kas evangeliseerimine on Teie põhitöö?
Tegelikult mitte. Minu põhitähelepanu on koolitusel, eelkõige noorte inimeste koolitusel. Ma olen 69-aastane ja mul ei ole enam kaua elada. Kui ma ainult üksi evangeliseerin, on see väga ruttu möödas. Kui ma investeerin noortesse, neid õpetan ja koolitan, siis on mõju palju suurem. See on ala, mille jaoks minu süda tõeliselt lööb.
Mis vormis koolitus käib?
Meil on lühikesed nädalalõpukoolitused ja ka pikemaajalised programmid kogudustes. See ei ole ainult väljaõpe, vaid ka praktiline töö Jeesuse tunnistamises. Muidugi vajame me ka evangeliste, aga veel enam vajame me selliseid tunnistajaid, kes tööl ja koolides, sõpruskondades ja naabritele evangeeliumi kuulutavad.
Kes teeb koolitust?
Koolitus on Agapelt, ma arendasin ise seda aastakümneid. Aga me ei lehvita oma lippu väga kõrgelt. Me tahame, et kirikud ja kogudused selle töö üle võtaksid ja saaksid öelda, et nad ise seda teevad.
Kas Te võiksite midagi öelda oma evangelisatsioonidest Eestis?
Algus oli väga dramaatiline. Kui me 1991. aasta augustis Eestisse tulime, oli siin veel nõukogude vabariik. Venelased olid veel siin. Oli teletorni äravõtmine. Järgmisel pühapäeval jutlustasin ma juba raadios. Koju läksime juba vabast Eestist. Ka Vene sõdurid võtsid tookord meie üritustest osa ja tahtsid usklikuks saada. See oli imeline.
Mina olen vaid teenija. Kohalikud kristlased peavad organiseerima ja nendel peab olema kaugem ettekujutus, muidu ei saa ma tulla. Ma ei saa tulla võõrale maale ja midagi otsast peale tegema hakata.
Te olete evangeliseerinud ka Venemaal.
Ma olen Venemaal palju rohkem töötanud kui Eestis. Võib-olla umbes 30 linnas olen ma evangeliseerinud – Peterburis, piki Volgat 13 linnas ning Uuralites Jekaterinburgi ja Ufaa ümbruses.
Kalevi Lehtinen (vasakul) ja tõlkimas Ülo Niinemägi
Kuidas on Venemaal koolitusega?
Venemaal on meil Barnabase instituut, kuhu kogudused saadavad oma noori kaastöölisi. Me koolitame neid kaks nädalat ja siis on neljakuine paus praktikaks. Seejärel tulevad nad taas kokku kaheks nädalaks. Pärast saadavad kogudused nad teistesse linnadesse tööd alustama. See on väga edukas.
Mina ise teen nüüd üsna vähe suuri evangelisatsioone. Kui venelased seda ise teevad, on palju efektiivsem.
Kas Teie pere on Soomes?
Minu kaks tütart on Soomes ja poeg Saksamaal. Nad on juba üle neljakümne ja lapselapsed lõpetavad gümnaasiumi.
Kas on lihtne olla evangelisti perekond?
Pere maksab oma hinna selle eest, see on päris kindel. Sellel tööl on oma mõjud ja tagajärjed. Minu lapsed on väga rahvusvahelised. Nad räägivad väga hästi saksa ja inglise keelt ning muidugi soome keelt. Kui oli võimalik, võtsin alati lapsed evangelisatsioonireisidele kaasa.
Minu vanem tütar teeb täisajaga noortetööd. Ta on Soome luterliku kiriku pastor. Teine tütar töötab kristlikus lastekodus. Ma teen koos vanema tütrega raamatuid. Minu kommentaar Rooma kirjale on kirjutatud koos temaga. Nüüd teeme koos koolitusmaterjale.
Selleks on vaja palju energiat. Kuidas Te suudate?
Ma tean oma piire, ma ei ole üliinimene. Ma teen, mida suudan. Mul on sõpru, kes mind aitavad. Mul ei ole suurt organisatsiooni. Ma andsin selle ära, kui loobusin juhtivast kohast. Nüüd olen vaid abiline. Evangelistid on organisatsioonis aitajad ja mitte juhid.
Milliste tuntud evangelistidega Te olete koos töötanud?
Neid on olnud palju. Ma olen koos töötanud Billy Grahami ja Luis Palauga. Suurtel rahvusvahelistel kongressidel, kus tuntud juhid kohal on olnud, olen mina ka käinud. Minu osa on olnud kord suurem, kord väiksem.
Arvan, et evangelistid teevad meelsasti koostööd. Neil on ühesugune mõtlemine ja kaugem eesmärk. Nii on lihtne üksteist tunnustada.
Kas uskkondadevahelist koostööd on lihtne teha või on kergem ühe uskkonnaga töötada?
Minule uskkondadevaheline koostöö sobib. Ma hindan kõiki kristlasi kõrgelt ja võin neid kõiki teenida. Kui ma õigeusklike või katoliiklastega koos töötan ja nad ütlevad, et ma ei ole õigeusklik või katoliiklane, siis ma vastan, et ei ole tõesti. Aga kas ma võin teid teenida? Siis see läheb. Ikka on kohta teenritele.
Ma näen nii palju rikkust kõigis uskkondades. See on haarav. Ma õpin ikka enam, kui ma erinevate kristlastega tuttavaks saan.
Milles näete kõige suuremaid võimalusi tööks?
Palju jõudu on kirikute ilmikliikmetes. Kui neile antaks täielik võimalus Jeesuse heaks töötada, kui neid läkitataks tööle peaaegu ametlikus seisundis, kirikute esindajatena maailmas, siis saaksime väga palju edu näha. Tihti on usklikud passiivsed, sest nad ei arva, et neil oleks mingi osa täita. Kui see protsess algaks kõigis kogudustes, oleksin ma väga rõõmus.
Ma palvetan, et me vaimulikult nii kasvaksime, et meil oleks avatust Jumalale, uuenduseks Pühas Vaimus, ka muudatusi teha. Me elame maailmas, mis pidevalt muutub. On palju uusi võimalusi, eriti postmodernses kultuuris noortega. Nad on palju avatumad, kui me arvame, aga nad reageerivad negatiivselt institutsioonidele. Ehtsatele kogemustele Jeesusega on nad avatud ja imetlevad neid. Ma olen täna palju enam noorteevangelist kui 20 aastat tagasi, sest noored on tänapäeval nii avatud.
Kunagi keegi kurtis, et Jumala riigi tööd on nii palju, et Jumalale aega ei jää.
See probleem on mulle tuttav. Ma olen nii sageli hõivatud, et seesmine rahu ja vaikus lähevad kaduma. Võtan iga päev ühe pausi umbes poolteist tundi. Ma lähen jooksma ja olen Jumalaga kahekesi. Ei ole telefonikõnesid, pabereid ega inimesi. Üksi koos Jeesusega metsas. Saan joosta ja palvetada. Ma tsiteerin Piiblit oma peas. Ma tean päris palju Piiblist peast, mitte ainult salme, vaid ka pikemaid lõike. Ma lähen läbi Rooma kirja, kui ma jooksen. Kui ma siis tagasi tulen, olen värskendatud ja lõdvestatud.
Näiteks Tallinnas Te ju ei leia seda aega?
Täna küll mitte. Olen seotud kuni kella 23.55ni, kui mu laev Soome läheb. Ma magan rahulikult. On päevi, kus mingit erilist aega ei jää. Ma saan ainult oma südames kiita ja palvetada. Jeesus on minuga iga päev ja igal juhul. Ma ei pea alati tundidepikkusele audientsile minema. Mõnikord saan ainult lehvitada: “Me kohtume homme jälle!”
Täname!
9. aprillil 2005 Tallinnas
Balti Misjonikeskuses
PALVERÄNNAK JUMALA TEEDEL
“Ja nemad ütlesid mulle: “Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalemma müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud.” Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.” (Nehemja 1,3–4).
Mis haaras Nehemjat nii, et ta istus maha, nuttis, leinas ja paastus? Ma olen kogenud oma tööd tehes palju selliseid hetki, kus tundsin väsimust ja füüsilist jõuetust.
Mõned aastad tagasi muutus minu tervis väga halvaks. Tundsin, et selliselt ei saa edasi töötada. Ühel Alfa-kursuse õhtul Antslas juhtis Veljo Kaptein eestpalveteenistust ning palvetas ka minu tervise pärast. Ühtäkki kogesin ja tunnetasin Jumala imelist väge, mis täitis minu elu. Ma pole oma perearsti kabinetti enam pikemat aega külastanud. Jumal on mind imeliselt tervendanud. Tänu Issandale, Temas on imeline vägi.
PALVERÄNNAK JUMALA SÕNA JUURDE
Põhjus, miks Nehemja ühel hetkel valas Jumala ette kogu oma sisemuse, peitus sõnumis. Kui ta kuulis teateid juutide olukorra kohta, siis ta nuttis, paastus ja palvetas.
Selleks, et meie südametes tõuseks kahjuvalu päästmata inimeste pärast, on vaja läbida palveteekond Jumala sõna juurde. Meie koguduses on kodune palvering, kus uurime Piiblit ning palvetame. Oleme püüdnud käsitleda erinevaid kirjakohti ning süstemaatiliselt neid uurida.
Palvegrupis teist aastat alustades võtsime endale eesmärgiks läbida neli evangeeliumi ning neid lihtsalt peatükkide kaupa lugeda ning palvetada, et Jumal igaühele Piibli sõnumi avaks. See oli imeline! Igale inimesele anti südamesse teatud kirjakoht, mis just teda puudutas. Jumal tegi sellest terviku nagu puslest, mis koosneb paljudest erinevatest osadest ja kokku panduna tuleb kaunis pilt.
Nendel palveõhtutel on olnud prohvetlikke sõnumeid, tervenemisi, vabanemisi koormatest ning Jumala läheduse imelist kogemist. Et Jumal saaks süüdata meid oma Püha Vaimu tulega ja meid välja läkitada, peab Tema sõna muutuma elavaks.
PALVERÄNNAK PEREKONNA JA ISEENDA JUURDE
Kuuendas salmis samastab Nehemja iseennast oma rahva eksimuste ja pattudega: “Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud.” Tema hoiak räägib alandlikkusest, üksmeelest ning sellest, et ta on üks vend selle rahva keskel.
Hiljaaegu juhtus minu peres õnnetus – minu abikaasa murdis oma vasaku käe luu. Arstid prognoosisid, et käsi võib paraneda alles kahe-kolme kuu pärast. Olime väga mures. Kaks nädalat oli möödunud ja haige koht tegi ikka väga suurt valu. Sellel päeval minu abikaasa soovis, et ma palvetaksin tema pärast.
Avasin Jumala sõna Jk 5,14–15: “Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel. Ja usupalve päästab tõbise ja Issand tõstab ta üles, ja kui ta on pattu teinud, siis antakse talle andeks.”
See on imeline, mida teeb usupalve – päästab tõbise, tõstab ta üles, andestab, puhastab ja pühitseb. Me jäime oma perega palvesse ja siis juhtus midagi imelist – järgmisel päeval läks abikaasa uuringutele ning kui arst tema käest röntgenipildi tegi, oli seal näha ainult tervet kätt. Tänu Issandale, Tema teeb imet!
Kui sa oma kodus võid osa saada suurtest õnnistustest, siis Jumal läkitab sind nende õnnistustega välja piirkonna rahva juurde.
PALVERÄNNAK INIMESTE JUURDE
Nehemja läks oma rahva juurde: “Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud Jumala hea käsi, ja ka neist sõnadest, mis kuningas mulle oli öelnud. Siis nad ütlesid: “Võtkem kätte ja ehitagem!” Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.” (2,18).
Korraldasime oma koguduses märtsis evangeelse nädala. Suurim üritus oli suure reede kontsertprogramm. Olime töötegijatega enne seda kontserti veel palves ning küsimus oli, kas teeme eestpalvele kutse või ei.
Kui programm hakkas lõppema, kutsus õhtu juht rahvast palvele ja see, mis juhtus, oli imeline – rahvas hakkas ette liikuma, et palvetada. Kogesime, et hingevaenlase plaan on alati tuua hirmu ja kartust, kuid Jumala Vaim julgustab, näidates vilja.
Meenub ka teine näide oma koguduse elust. Olime kutsutud ühele sünnipäevale. Tegime selleks ka ettevalmistusi, et seal laulda ning ühiselt koos olles aega veeta.
Nagu ikka, olid ka sellele sünnipäevale mõned uskmatud mehed kaasa võtnud alkoholi, mis muutis kogu õhtupooliku atmosfääri. Olin rahutu ja mures, et kõik plaanid on nurjunud.
Selle rahutuse sees kõnetas mind korraga Jumal: “Millal sa viimati rääkisid oma päästmiselugu, kuidas Jumal sind muutis, mida Ta sinu elus on teinud?” Hakkasin sünnipäevalauas sellest rääkima ja korraga tajusin, et Jumala rahu ja Tema vägi puudutas nende meeste südameid. Usun, et selles paigas ja kohas hakkab Jumal midagi imelist tegema, sest Tema ei läkitanud meid välja asjata.
Kallis Jumala rahvas! Millal me rääkisime viimati oma päästmiselugu sellest, kuidas Jumal meid puudutas oma esimese armastusega ja me saime Tema lasteks?
PEETER LEMATS
Antsla EKB Koguduse pastor
Sõnavõtt evangelismikonverentsil
“Palverännak inimeste juurde”
15. aprillil 2005
UUDISEID EESTIST
ORDINEERIMINE LEHTSES
17. aprillil ordineeriti Lehtse Evangeelse Misjoni Koguduses pastoriks HILLAR KRAUTMAN. Ordineerisid Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo ja ekspresident Ülo Meriloo.
Ülo Meriloo meenutas sõnumis kogudusele oma lapsepõlve ja nooruspäevi ning ustavaid töötegijaid läbi Lehtse koguduse ajaloo. Joosep Tammo tuletas meelde, et on Hea Karjase päev. Temast tuleb meilgi karjastena eeskuju võtta. Meid pole kutsutud kohtumõistjaiks, vaid headeks karjasteks.
Hillar Krautmani tervitasid Virumaa piirkonna esindaja liidu vanematekogus Meelis Etti ja Lehtse noortekeskuse kitarristid.
Internetist
ELUVÄÄRTUSTE ÜMARLAUD
18. aprillil oli koos Eesti Kirikute Nõukogu eluväärtuste laiendatud ümarlaud, kus arutati võimalusi, kuidas ühiskonnas teadvustada elu pühadust puudutavaid küsimusi.
Ümarlaual käsitleti eluväärtuste kriisi ühiskonnas ja otsiti võimalikke koostöövorme organisatsioonide vahel, kes tegelevad antud problemaatikaga igapäevases praktikas. Ümarlaual osalenud organisatsioonide esindajad leppisid kokku, et toetatakse ja pooldatakse elu väärtustavat liikumist, mis toetub elu pühaduse mõistele. See peab silmas Jumala kui Looja poolt inimesele antud elu tingimusteta väärtustamist.
Toimunud ümarlauda käsitletakse kui pikema protsessi algust, mis liidaks erinevaid organisatsioone ühtseks, arvestatavaks jõuks ühiskonnas.
Ümarlaual osalesid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad eluväärtuste ümarlauas, Eesti Kristlike Arstide Ühing, Elu Liit, Agape Eesti, MTÜ Elu Kaitseks ja MTÜ Kristlik Keskus Siimeon.
Eesti Kirikute Nõukogu
pressiteatest
NAISTE KEVADPÄEV
23. aprillil toimus Rakvere Karmeli koguduse ruumides Eesti EKB Koguduste Liidu naiste kevadpäev. Osavõtjaid oli üle 80 kahekümnest erinevast kogudusest.
Karmeli koguduse pastor Meelis Etti kutsus kõiki Karmeli mäele ning ütles oma vaimuliku tervituse ja soovi.
Kauaaegse Karmeli koguduse pastori Arpad Arderi lesk Veronika Arder meenutas Rakveres elamise ja töötamise aegu ning lisas oma vaimuliku sõnumi.
Teemal “Kas mina olen ligimese (hinge)hoidja” tegi ettekande psühholoog Karita Kibuspuu Tartu Kolgata kogudusest. Rühmatööde teemad olid “Naine hingehoidjana” (Anne Aas), “Kuidas toime tulla eluraskustega” (Karin Raja), “Muretsemine” (Anu Milius), “Sõltuvustest” (Talvi Helde) ja “Väärikas vananemine” (Haldi Leinus).
Naiste sügispäev toimub venekeelses Pärnu Peeteli koguduses 29. oktoobril.
HALDI LEINUS
HEAD JA HALBA VÄLISMAALT
170 TUHAT MÄRTRIT
Umbes 170 tuhat kristlast kaotas 2004. aastal usu pärast oma elu. Sellest räägiti ülemaailmse evangeelse alliansi aastakoosolekul Nassaus Bahamas. Allianss haarab umbes 400 miljonit evangelikaali 123 maal.
Umbkaudu iga kümnes kahest miljardist kirikuliikmest kannatab oma usu pärast diskrimineerimise või vägivalla all. Tagakiusamisi on 40 maal kahesajast. Enamik märtreid sureb Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Aasias.
Aastakoosolekul kutsuti üles tähistama novembris tagakiusatud kristlaste päeva. Selle päeva initsiaatoriks ongi evangeelne allianss.
idea Spektrum
MOSLEMID TAPSID EVANGELISTI
Bangladeshi külas Jalalpuris tegutseva baptistikoguduse 35-aastasel evangelistil Dulal Sarkaril löödi pea maha. Temast jäid maha naine ja viis last.
Evangelist rääkis moslemitega ristiusust ja mõned said kristlasteks. Pärast ühte vestlust ründas teda koduteel kümme moslemit, kes võtsid ta kinni ja tapsid. Kolm kurjategijat on vahistatud. Kristlased ei usu, et kurjategijaid karistatakse, sest Bangladesh on väga korrumpeerunud.
Evangelisti naine sattus pärast mehe surma majanduslikult väga raskesse olukorda ja pidi kolm last andma kristlikku vaestekodusse. Ta ise töötab päevapalgalisena põllutöödel.
See oli juba teine juhus ühe aasta jooksul, kui Bangladeshis kristlasel pea maha raiuti. 18. septembril tapeti arst Abdul Gani, kes samuti oli baptist. Aprillis 2003 tapeti evangelist Hridoy Roy pärast seda, kui ta näitas ühes külas filmi “Jeesus”.
idea Spektrum
THEO ANGELOV KAITSES EUROOPA BAPTISTE
Endine Euroopa Baptistiföderatsiooni peasekretär dr Theo Angelov Bulgaariast lükkas USAs Atlantas toimunud konverentsil tagasi Lõuna Baptistiliidu esitatud süüdistused liberaalsuses. “Kuidas nad julgevad Euroopa baptiste liberaalseteks nimetada? Kas nad ise on oma usu pärast vangis istunud?” Angelov ise on olnud vahistatud oma usu pärast ja ta viitas sellele, et paljud baptistid on kommunistide valitsetud alal vanglates surnud, keeldudes oma usku salgamast. “On palju usukangelasi, kelle nimesid me iialgi teada ei saa.”
Die Gemeinde
KRISTLIK PATRULL VÄHENDAB KURITEGEVUST
Inglismaa suurlinnas Birminghamis hoolitsevad “tänavapastorid” juba terve aasta julgeoleku eest. Evangelikaalid erinevatest kogudustest otsustasid teha midagi kasvava kuritegevuse vastu. Siniste jakkide ja pesapallimütsidega vabatahtlike meeskonnad patrullivad nädalalõppudel eriti ohtlikes linnaosades. Ettevalmistuskursustel õpivad nad vestlema ja narkomaanidega käituma.
Juba ainuüksi nende viibimine sotsiaalselt rahututes piirkondades rahustab, ütles ettevõtmise juht vaimulik Michael Royal. Mõnedes kohtades on kuritegevus nähtavalt vähenenud. “Tänavapastorid” ei tegele politsei ülesannetega ja ei anna infot võimudele. Paljude inimeste jaoks on nad hingehoidjad, kellele võib südant puistata. “Sõbralikkusega toome me kiriku inimeste juurde,” põhjendas üks “tänavapastor” oma tegevust.
Sarnased grupid tekkisid kaks aastat tagasi Londonis ja möödunud aasta juulis ühes Manchesteri linnaosas. Seal langes kuritegevus 30 protsenti. Idee on pärit Jamaicalt ja oli kiriku vastuseks kasvavale vägivallale.
idea Spektrum
KRISTLIKUS SÕNUMIS ON VÄGI
Kristlik menuraamat pehmendas USAs mitmekordse mõrvari südant, nii et ta oma ohvri lõpuks vabastas.
Brian Nichols tappis kohtuniku, politseiniku, tolliametniku ja ajakirjaniku ning võttis 26-aastase Ashley Smithi pantvangi. Nichols viis ohvri selle korterisse. Naine alustas vestlust ja luges kurjategijale baptistipastor Rick Warreni raamatut “Eesmärgist juhitud elu”, mida on trükitud 23 miljonit eksemplari. Ta seletas Nicholsile, et elus on kõigel põhjus ja ka nende kohtumine ei ole juhus: “Võib-olla pead sa vangi minema ja seal Jumala sõna kuulutama.” Nichols tahtis rohkem kuulda, mida Piibel elu mõttest räägib.
Järgmisel hommikul tahtis naine oma tütrega jumalateenistusel kohtuda ja Nichols lubas tal minna. “Sa oled ingel, kelle Jumal mulle saatis,” olevat ta öelnud. Teel kirikusse helistas Ashley Smith politseisse. Nichols laskis end vastupanuta arreteerida.
Maikuus saab valmis Rick Warreni “Eesmärgist juhitud elu” eestikeelne väljaanne.
idea Spektrum
PALVERÄNNAK INIMESTE JUURDE
Evangelismikonverents Tallinnas 15.–16. aprillil
1. Bosnias misjonärina töötav Jael Puusaag, konverentsi juhataja Peeter Tamm ja konverentsi võõrustaja Mustamäe
Kristliku Vabakoguduse pastor Priit Pesur vestlushoos.
2. 92-aastane Johannes Togi oli varem aktiivne evangelist. Tema abikaasa Veera oli konverentsil üks tõlkidest.
3. Vincent Price Kanadast jutlustamas.
4. Peeter Randmäe tutvustas ja levitas oma raamatut “Sündinud muutuma”.
5. Jael Puusaag Bosnia külatädi riietuses.
6. Veljo Kaptein puhus palveseminari alustuseks Iisraeli sarvpasunat.
7. Pavel Kurnikov (vasakul), Nikolai Orehhov ja Vladimir Ptšelnikov venekeelsetest kogudustest tõlk Neeme Tingasega.
|
