Kirikud ja palvelad ootavad külastajaid. Pühakodasid on igasuguseid - suuri ja uhkeid, pisikesi ja lagunenuid. Muist asuvad suurtes linnades, aga paljud on jäänud keset metsi tunnistajatena kunagistest küladest.

Jõulude ajal tulevad nad inimestele meelde ja täituvad rahvaga. Nad on olemas ju igal ajal, aga üsna vähe on neid, kellele pühakojad teiseks koduks on saanud. Sellest on kahju. On ju Jeesus Kristus seesama eile ja täna ja igavesti (He 13,8).

Jõululaul ütleb: "Aga kõik need asjad kaovad, küünlasära kustub ka. Rõõmu, mis ei iial lõpe, võib me Jeesus kinkida." Tema ütles mäejutluses: "Paluge, ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse, sest iga paluja saab ja otsija leiab ja igale koputajale avatakse!" (Mt 7,7-8).

KRISTLASED SUUDAVAD MUUTA OLUKORDI

Toimetaja kommentaar

Varsti lõpeb 2004. aasta. Eesti rahvusvahelises seisundis muutis see palju. Meie maast sai Euroopa Liidu ja NATO liige.

Euroopa Liit ei ole valmis süsteem, vaid muutuv ja arenev. Nüüd on Eestil väike võimalus sellele arengule kaasa rääkida. Ka kristlased peavad olema aktiivsed, sest muidu võivad kasu peal väljas olevad poliitika- ja majandusringkonnad usku kahjustavaid otsuseid vastu võtta.

Et NATO pole imerohi, seda näitavad Vene lennukite korduvad sisenemised Eesti õhuruumi. Vaindloo saare juures, kus riigipiir teeb jõnksu ja lennukid peaksid selle kaasa tegema, lendavad nad otse. Eesti õhuruumis on võõrad lennukid umbes ühe minuti. Kahju on moraalne - meile näidatakse koht kätte.

TÜLI LEPINGU PÄRAST

Eesti Keskerakond sõlmis koostöölepingu Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa. See andis hea võimaluse Keskerakonna-vastaseks propagandaks. Aga miks neile niisugust lepingut üldse vaja oli?

Lepingud välismaa parteidega ei ole midagi uut. Kui niisuguse lepingu oleks sõlminud mõni teine erakond või oleks Keskerakond leppinud kokku mõne Lääne-Euroopa parteiga, poleks sellest eriti palju räägitud.

Valimised on tulemas ja ilmselt püüab Keskerakond venelaste hääli. Miks ei sõlmitud siis lepingut mõne "neutraalsema" parteiga? Aga Keskerakond tahab võimule tulla ja võimul olles on vaja ka Venemaaga suhelda. Mis mõtet oleks siis lepingul mõne tähtsusetu parteiga? Suhelda tuleb ikka Venemaad juhtivate jõududega.

Leping andis ka Keskerakonnale võimaluse siseriiklikuks propagandaks. Edgar Savisaar rõhutas oma rolli Eesti iseseisvuse taastamisel ja soovi meie iseseisvust hoida. Ka ei olevat tal midagi enam Venemaale maha müüa, sest kõik on juba teiste poolt müüdud.

Kas sõlmitud leping toob kasu või kahju või on see ainult valimiseelne seebimull, seda näitab tulevik.

Aeg läheb edasi ja vanade hirmude
üle heidetakse nalja. Ometi vaadatakse
Venemaa poole ikka kahtlusega.

TÜRGI TAHAB EUROLIITU

Türgi tahab pääseda Euroopa Liitu. Euroopa juhtivad poliitikud on Türgi poolt ja ka osa kristlikke juhte on Türgi kasuks kõnelnud. Loodetakse Türgi ühiskonna positiivset arengut ja euroliidu suhete paranemist ka teiste islamimaadega.

Türgi valitsejad on juba aastakümneid olnud Euroopa-sõbralikud. Et selle rahva üldine meelsus on teistsugune, seda näitab Türgist Euroopasse tulnud lihtrahvas.

Moslemi sisserändajad on Euroopas siinsete riikide poliitika tulemusena. Nad on tulnud kas mõne Euroopa riigi endiselt asumaalt emamaale, põgenenud oma kodumaalt või on neid lausa kutsutud.

Nii kutsus Saksamaa kunagi türklasi. Loodeti, et nad tulevad tööle ja lähevad pärast koju tagasi. Aga nad ei läinud. Kui Türgi on Euroopa Liidu liige, siis on kõigil türklastel samasugused õigused liikumiseks ning elu- ja töökoha valikuks nagu teistegi euroliidu riikide kodanikel.

Kommentaarides oleme mitu korda nimetanud muhameedlike rahvaste erinevat mõtteviisi võrreldes kristliku taustaga rahvastega. Nad kasutavad demokraatiat meie muutmiseks, mitte ei taha ise muutuda. Muutuse võib nende inimeste mõtteviisi tuua vaid Kristuse vastuvõtmine.

See ei ole lohutus, et Türgi ei saa Euroopa Liidu liikmeks veel lähiaastatel. Ka kõige kaugemad tähtajad jõuavad ükskord kätte.

KÄÄRIV UKRAINA

Ukraina presidendivalimiste teise vooru tühistamine rahva protestide tulemusena ja uute valimiste korraldamine ei ole ainult siseriikliku tähtsusega sündmus. Tänapäeva maailmas on kõik omavahel seotud. Ukraina on suur riik. See, millised valitsejad seal võimul on, mõjutab ka teisi maid.

Ukraina on praegu usulise ärkamise maa. Kristlaste jaoks peaks olema kõige tähtsam, et sellel maal säiliks keskkond vaimulikuks tööks ja arenguks. Milline president seda rohkem võimaldab ja kui palju see üldse sõltub presidendist, seda me ei tea.

Ukraina EKB Liidu peasekretär Viktor Kulbitš on kogu maailma baptiste üles kutsunud tema kodumaa eest palvetama, et Jumala tahtmine sünniks. Kuigi Kulbitš ei nimetanud nimesid, oli märgata tema sümpaatiat opositsiooni kandidaadile Viktor Juštšenkole. Ka paljud Ukraina baptistikogudused saatsid oma esindajad demonstratsioonidele, "et tõde kaitsta, aga ka demonstrantide seas Kristuse kuulutamiseks".

KRISTUSE LÄHEDAL

Üks vana usklik mees ütles kunagi segaduse aegadel, et tema ei tea, mis on õige, kuid tal on õigus hoida Kristuse ligi. Seal on ta kindlasti õiges kohas.

Võiksime sellest mehest eeskuju võtta. Kõikidel aegadel, ka peatselt algaval uuel aastal, on Jeesus Kristus tee, tõde ja elu. Ükski ei saa minna Jumala juurde muidu kui Tema kaudu (Jh 14,6). Vaenlane tuleb ikka varastama, tapma ja hukkama. Jeesus on tulnud, et meil oleks elu ja oleks seda ülirohkesti (Jh 10,10).

OLE JULGE, JUMAL ON SINUGA!

On jõulukuu. Lapsed ootavad pingsalt kingitusi - nende sooviks on arvutimängud, mobiiltelefonid ja muud igatsetud asjad. Nad tahavad ka, et pere oleks koos ja südames oleks rahu.

Täiskasvanutena me ootame samuti midagi. Nii mõndagi on vaja korraldada, hinges on teatud ärevus. Oluliste sündmuste eel ja ajal me vajame tuge. Kust veel tuge otsida, kui mitte Jumala suust, Pühakirjast?

ÄRA KARDA!

Jumala Sõna ütleb umbes 75 korda "Ära karda!" Ära karda, sest Jumal on meiega! See tähendab - me võime olla julged. Jeesuse sünni eelsest ajast leiame mitmeid inimesi, keda Jumal nii julgustas.

Täna võime öelda, et Jeesuse sünd mõjutas kogu maailma, kogu järgnevat inimajalugu - kõiki inimesi. Kuid esmalt puudutas Jeesuse sünd kindlasti Maarjat, kellest pidi saama Jeesuse ema. Jumal valis Maarja. Miks just tema? Niisamuti küsime ka meie teinekord: "Miks just mina?" Miks tahab Jumal mind sellesse ülesandesse? Miks mina? "Ja ingel ütles talle: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures!"" (Lk 1,30).

Joosepist pidi saama Jeesuse isa, õigemini küll kasuisa, sest Maarja jäi lapseootele Pühast Vaimust. Aga kes suudab sellist asja uskuda? Ei pruugi olla kerge harjuda mõttega, et sinu tulevane naine sünnitab lapse ja see pole mitte sinu laps. "Aga kui ta seda mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes ütles: "Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enese juurde võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust.""(Mt 1,20).

Sellega ütles ingel Joosepile - ole julge võtma enda peale vastutust, mille Jumal sulle annab. Ära karda, mida teised sinust mõtlevad. Anna ennast Jumala ja Tema plaani hoolde. Siis võid olla kindel, et Tema ka kannab sind sellest läbi.

Oluliste sündmuste eel vajame me kõik julgust ja kindlust. Aga Jeesuse ootuse ajas, eriti Jeesuse teise tulemise ootuse ajas, vajame me eriliselt julgust ja otsustavust. Võib-olla peaksimegi rohkem mõtlema just Jeesuse teise tuleku peale, mil Issand kõigele olemasolevale siin maailmas joone alla tõmbab.

ÜLESANDED MOTIVEERIVAD

Kui me mõtleme oma vastutusele, siis see teeb meid küpsemaks. Lugesin, et kui Inglise kuninganna Victoria oli laps, siis ta ei teadnud veel, et on troonipärija. Õpetajad ja kasvatajad, kes pidid teda tulevikuks ette valmistama, nägid temaga kurja vaeva. Nad ei suutnud teda kuidagi motiveerida. Ta lihtsalt ei võtnud oma õpinguid tõsiselt. Lõpuks õpetajad otsustasid talle öelda, et ühel päeval saab temast Inglise kuninganna. Kui Victoria seda kuulis, siis ta jäi mõtlikuks ja ütles vaikselt: "Siis ma olen tubli." Mõistes, millise vastutuse tema positsioon kaasa toob, muutus tema suhtumine ja tegevus korrapealt.

Jumal annab meile kõigile teatud võimeid ja ülesandeid. Maarja ja Joosepi jaoks polnud eesolev aeg mitte just lihtne, kuid nad tajusid oma rolli ja vastutust. Ja Jumal julgustas neid selles. Jumal annab ka meile võimeid ja ülesandeid ja Jumal julgustab meidki. Ole julge võtma enda peale vastutust!

Muidugi, teinekord tekitab vastutus meis ka teatud võbelemist.

Kui ma elasin vanaema juures, siis tuli mul mitmel korral maja katust parandada. Oled sa kunagi pidanud ronima maja katusele? Sa ronid mööda hiigelpikka redelit ülespoole. Kui jõuad juba poole peale, siis hakkad vaatama, kas redeli jalad on ikka kindlal alusel ja kas see kõikuv redel ikka peab vastu sinu raskuse all. Sa tajud, et, nii naeruväärne kui see ka ei ole, su vasak jalg hakkab kontrollimatult värisema. Aga sa otsustad endast võitu saada. Sa astud veel ühe astme edasi ja siis veel ühe ja teise. Lõpuks oled sa üleval, elu eest redeli külge klammerdudes. Nüüd sa mõtled, kuidas ma küll saan ühe käe redelist lahti, et hakata katust remontima. Aga sa teed seda. Kui sa tööga alustad, oled sa pingul nagu pillikeel. Vahepeal tõstad sa pilgu veel kõrgemale ja märkad, et taevas on selge ja päike paistab. Tasapisi katust parandades sa juba vilistad omaette, mõtled ilusaid mõtteid ja teed oma tööd hästi, kõrgusele vaatamata.

Kui sul on sellelaadne kogemus, siis sa oled omandanud ühe tähtsa õppetunni. Ükskõik, kui suure vastutusega ülesande sa vastu võtad, see on algul hirmuäratav. Uus ülesanne võib olla vahest isegi väga hirmuäratav, kuni sa hakkad tööle.

Ilmselt selline redelil ronimise tunne võis olla ka Peetrusel ja teistel Jeesuse jüngritel, kui Jeesus ütles: "Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!" (Lk 5,10). Ees oli midagi uut - kalade asemel inimeste püüdmine - evangeeliumi kuulutamine võõrastele inimestele. Aga Jeesus ütles: "Ole julge!"

ISSAND JULGUSTAB

Mis asi on julgus? Julgus on see, kui sa teed midagi, mida sa kardad. Ilma kartuseta pole mingit julgust.

Jumal teab hästi, millistes olukordades me oleme ja milliste väljakutsetega me vastakuti seisame. Seepärast ütles Jumal juba prohvet Jesaja suu läbi: "Ära karda, sest mina olen sinuga" (Js 41,10).

"Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: "Ära karda, mina aitan sind!"" (Js 41,13) "Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda!" (Js 54,4).

Me oleme Jumala lapsed, see tähendab, et me oleme universumi looja ja valitseja lapsed. Veel enam - taevariigi valitseja lapsed. Jeesus julgustas meid ja ütles, et meie Isa teab, mida me vajame (Mt 6,8.32).

Lk 12,31-32 loeme Jeesuse sõnu: "Pigem otsige Tema kuningriiki, siis antakse kõik see teile pealegi! Ära karda, sa pisike karjake, sest teie Isal on hea meel anda teile kuningriik!"

Jah, palk on suur taevas, aga taevas ise on kõige suurem kingitus. Seega Jumal soovib meile ainult parimat.

Nii me võime jõulu ajal mõelda sellele, mida tundsid Maarja ja Joosep, kui Jumal neile täiesti uue rolli andis. Neist said Jumala Poja ja maailma Päästja maised vanemad. Nad olid avatud ja kuulekad, nad lasksid ennast julgustada ja kinnitada. Nad võtsid vastutuse ja tegid seda, mida Jumal oma saadikute kaudu ütles.

KUULUTA JEESUSEST!

Tänapäeval on Issandal kasutada uued inimesed ja anda uued ülesanded. Kes on need uued inimesed? Need oleme sina ja mina. Mis on see uus ülesanne? See on viia sõnum Jeesusest meie kaasaegsetele.

Ära karda rääkida Jeesusest! Ma julgen väita, et kõik inimesed, kes kunagi on Jeesusest tunnistanud, on tundnud selle ülesande juures ka hirmu. Isegi nii julge mees, nagu oli apostel Paulus, kartis. Ap 18,9 loeme sellest, et Issand ütles öösel nägemuses Paulusele: "Ära karda, vaid räägi, ja ära ole vait!" Teisest kohast loeme: "Aga järgmisel ööl seisis Issand ta juures ning ütles: "Ole julge! Nagu sa minust oled tunnistanud Jeruusalemmas, nõnda pead sa tunnistama ka Roomas!"" (Ap 23,11).

Paulus oli juba kogenud kuulutaja, aga ta vajas ikka kinnitust. Isegi veel oma elu lõpul vajas ta seda ja Issand kinnitas teda. Jeesus on sinuga.

Viieaastane Kaarel oli koos emaga köögis, kui too süüa tegi. Ema palus poega, et ta tooks sahvrist kartuleid. Kuid poiss ei tahtnud üksi minna: "Seal on pime, ma kardan." Ema käis aga peale, et poiss sahvris ära käiks. Kuid poiss ei tahtnud ikka minna. Lõpuks ütles ema: "Ära karda, Jeesus on seal koos sinuga." Kaarel astus kõhklevalt sahvri ukseni, tegi selle lahti ja piilus sisse. Ta oli peaaegu tagasi pöördumas, aga siis tuli tal hea mõte ja ta ütles sahvri ukselt: "Jeesus, kui sa oled seal, siis palun ulata mulle mõned kartulid."

IGAÜHEL OMA KOHT

Umbes samamoodi võime meiegi Jeesusele öelda - kui sa tahad, et mu sõbrad ja tuttavad saaksid päästetud, siis palun ilmuta ennast neile. Aga Jeesus ütleb, et me peame ikka ise sahvrisse astuma ja oma ülesande täitma. Kuid Tema on tõesti koos meiega, meid julgustamas ja juhatamas.

Inimeste kartused aja jooksul muutuvad. Sotsiaalteadlased on leidnud, et näiteks tänapäeva laste kartused on hoopis teised kui olid 30 aastat tagasi. Siis kartsid algkoolilapsed loomi, pimedust, kõrgust, võõraid inimesi ja kõva lärmi. Tänapäeva lapsed kardavad aga abielulahutust, tuumasõda, vähktõbe, saastumist ning kallaletungi ja röövimist.

Tegelikult vajavad kõik inimesed julgustavat sõna. Kes veel suudab inimesi julgustada ja kinnitada kui mitte Taevase Isa lapsed? Seega, kui me ka natuke võbeleme, kas ja kuidas rääkida Jeesusest, siis mõelgem sellele, et inimesed, kelle juurde me tahame minna, kardavad palju rohkem. Inimeste elus on tänapäeval väga palju ebakindlust. Kes veel võib rahu anda, kui mitte Rahuvürst Jeesus Kristus? Kes veel Jeesust inimestele tutvustab, kui mitte Jeesuse järgijad, Jumala lapsed?

Stanley Jones on öelnud: "Minu sisemus on kujundatud usu, mitte hirmu poolt. Minu kodumaaks pole hirm, vaid usk. Ma olen ehitatud nii, et mure ja kartus mõjuvad minu elumehhanismile nagu liiv, kuid usk nagu õli. Ma elan pigem usus ja usalduses kui kartuses, kahtluses ja mures. Usk ja usaldus - need on nagu õhk, mida ma hingan."

Teadlaste uurimused kinnitavad, et usuinimesed elavad kauem ja nende tervis on parem kui neil, kes elavad kahtlustes ja kartustes. Jumal on meie ihu ja hinge, meie aju ja närvid ning rakud teinud elama usus ja mitte kartuses.

Ilmutuseraamatu pildis taevast ütleb Issand: "Ära karda! Mina olen Esimene ja Viimne." (Ilm 1,17). Niisamuti ütles ingel Taanielile: "Ära karda, armas mees, rahu olgu sulle! Ole julge! Ole julge!" Ja Taaniel tundis ennast tugevana ja ütles: "Rääkigu mu isand, sest sa oled mind turgutanud!" (Tn 10,19).

Laskem Issandal rääkida ja öelda, mida Ta ootab minult ja sinult neil jõuluaegadel ja igal päeval, mis Jumal meile kingib. Issand tõotas: "Ole ustav surmani, ja ma annan sulle elupärja!" (Ilm 2,10).

ARGO BUINEVITŠ
Tallinna Kalju Baptistikoguduse pastor

KIRIKUTE NÕUKOGU PREMEERIS NOORT MUUSIKUT

Aktuaalne teema

Eesti Kirikute Nõukogu andis 16. detsembril Pirita kloostris kätte oma aastapreemiad. Ühe neist sai kristliku muusika ühingu Sonico tegevjuht LEHARI KAUSTEL (22), kellelt palusime intervjuu.

Õnnitleme Sind preemia puhul. Mille eest see anti?

Preemia anti selle eest, et Sonico on kaasanud muusikalisse tegevusse väga paljude erinevate kirikute inimesi.

Preemia anti ikka Sulle?

Ma ei tea, miks see mulle anti. Olen tahtnud ellu viia seda, mida Jumal on mulle südamesse pannud. Minu arvates on preemia tunnustus positiivse koostöö arengu eest, milles on osalised paljud inimesed.

Minu tänu kuulub meie Issandale Jeesusele Kristusele, kes on meile suurimaks eeskujuks ja on andnud meile anded selle töö tegemiseks.

Milline on Sonico eesmärk?

Sonico asutamisel 2001. aasta detsembris ei olnud meil kaugeid eesmärke. Mõned noored inimesed, kes armastasid Jumalat ja muusikat, tahtsid midagi teha selleks, et muusika tegemine kasvaks ja areneks. Olime ühel meelel, et muusika on üks efektiivsemaid viise evangeeliumi kuulutamiseks.

Soovime, et kirikumuusika muutuks tõsiseltvõetavamaks ühiskonna poolt ja kõnetaks inimesi ning võtaks mõnikord ka suurema kuju. Selleks oleme korraldanud suuri kontserte. Nendele on tulnud palju ka niisuguseid inimesi, kes muidu kirikus ei käi.

Kahel Eesti EKB Koguduste Liidu suvekonverentsil on olnud Sonico korraldatud kontserdid, mida Sina dirigeerisid ja mis tõid kokku tohutu rahvahulga.

Ühel aastal oli "Suve kauneim klassikakontsert" ja teisel oli pealkirjaks "Vihm räägib ladina keelt".

Sinu mobiiltelefon heliseb pidevalt. Mis praegu päevakorras on?

Sonico töö maht on paisunud, kontserte on palju. Jõulukontsert "Jõulusaladus" toimub Tallinnas Kaarli kirikus neljandal advendil. Seal osaleb Püha Miikaeli poistekoor ja kirikutevaheline kammerorkester. Kõlavad Arvo Pärdi muusika, gregooriuse laul, eesti vaimulikud rahvaviisid ja tuntuimad kauneimad jõululaulud. Seejärel toimub sama kavaga kontsert 25. detsembril Tallinna Peeter-Pauli kirikus. 30. detsembril on Tallinna Oleviste kirikus ansambli Proseuhe kontsert.

Sonico korraldatud kontserdid on enamasti tasuta. Kes katab kulud?

Kontserdid toimuvad väga paljude heade inimeste ja organisatsioonide toetusel. Kontserte on aidanud korraldada ja läbi viia kohalikud omavalitsused, riiklikud fondid ja eraettevõtted. Loomulikult on abi olnud eraannetustest inimestelt, kes peavad seda tööd tähtsaks.

Meid on aidatud ka mitterahaliselt, näiteks transpordiga, mis muusikud kontserdipaika viib.

Sonico töö on üsna mitmekesine.

Korraldame süvamuusika kontserte, aga ka ülistusmuusika ning kergemaid pop- ja rokkmuusika üritusi. Oleme saanud Eestisse kutsuda väga häid välismaiseid kristlastest muusikuid.

Üks mahukas projekt on portaal Perroon - www.perroon.com, mis on ürituste ooteplatvormiks nendele inimestele, kes tahavad teada, mis kristliku muusika maailmas toimub. See portaal on praegu eesti ja inglise keeles, kuid varsti on lisandumas läti, leedu, soome ja vene keeled. Nii on inimestel naaberriiki reisides võimalik teada saada, millises kirikus milline üritus toimub.

Meil on kavas asutada oikumeeniline kristliku muusika noodikogu. Oleme seotud mõnede koolitusprojektidega. Tahame edaspidi salvestada eesti kristlikku muusikat, esimene plaat tuleb ansambli Con Forte ülistusmuusikaga.

Tegevusvaldkondi on palju ja need ei ole kuidagi piiratud, vaid arenevad ja muutuvad vastavalt vajadusele.

Milline muusik Sa ise hingelt oled?

Armastan väga klassikalist muusikat ja ülistusmuusikat. Minu jaoks on muusika väljendusvahend, mille abil saab edasi öelda seda, mida ei ole võimalik sõnadesse panna. Usun, et muusika kõnetab inimhinge kõige sügavamalt.

Õpin Eesti Muusikaakadeemias orkestri dirigeerimist ja löökpille. Juba väga varasest lapsepõlvest alustasin klaveriõpinguid. Õpin kahes kõrgkoolis. Estonian Business Schooli (EBS) suhtekorralduse eriala lõpetan kevadel, muusikaakadeemias on veel mõned aastad lõpetamiseni aega.

Miks Sa nii erinevaid alasid õpid?

Olen lapsest peale kogu aeg õppinud kahes koolis - üldhariduskoolis ja muusikalises õppeasutuses.

See on olnud Jumala juhtimine. Kahes kõrgkoolis õppimisest on olnud väga palju kasu. Silmaring ja mõttemaailm arenevad selle tõttu. Neist valdkondadest, mida EBSis õpetatakse, muusikaakadeemias ei räägita. EBSist olen saanud palju lisateadmisi organisatsiooni juhtimise, juriidika ja paljude teiste valdkondade kohta. Sealt olen saanud tarkust ka töö korraldamiseks Sonicos.

Mille järele tunned veel vajadust?

Kutsuksin inimesi üles palvetama kristliku muusikatöö eest üldiselt ja selle töö eest Eesti EKB Koguduste Liidus.

Täname!

16. detsembril 2004 Tallinnas

TARTUST JÕUAB EVANGEELIUM UURALITENI

Seda, et Eestis töötab võimas venekeelne kristlik raadiojaam, paljud eestlased ei teagi. Palusime Tartu Pereraadio venekeelse töö Tartuskoje Semeinoje Radio vanemprodutsendil ANTON PEREVOZTŠIKOVil rääkida oma tööst.

KUI KAUA TARTUSKOJE SEMEINOJE RADIO JUBA TEGUTSEB?

Selle töö alustamine oli Tartu Pereraadio direktoril Paavo Pihlakul juba ammu südames. Eetris oleme olnud kolm aastat.

Meil on Kavastus mast ja töökoht Tartu Pereraadio ruumides. Meil ei ole eraldi organisatsiooni, vaid oleme üks kollektiiv, kasutame ühist aparatuuri ja helisalvestisi.

MILLINE ON JAAMA LAINEPIKKUS JA KUI KAUGELE SAATED KOSTAVAD?

Töötame kesklainel 1035 kHz. Saatja võimsus on 50 kW. Pimedal ajal oleme kuuldavad kuni Krasnodari ja Uurali mägedeni. Valgel ajal on leviala kuni 500 kilomeetrit.

See ei tähenda, et kogu levialal on kuuldavus normaalne. Kõik sõltub veel maastikust. Mõnes kohas kostame paremini ja mõnes halvemini.

Mõni ütleb võib-olla skeptiliselt, et kes pimedal ajal üldse raadiot kuulab, aga tegelikult on palju kuulajaid. Meile tuleb telefonikõnesid ja inimesed tänavad meid väga.

Saatejaam töötab ööpäevaringselt. Saadetest on erinevatel aegadel kordused. Kui inimene ei saa õigel ajal raadio juures olla, sest oli näiteks tööl, siis ta saab teisel ajal kuulata.

KAS SAATED ON KA INTERNETIS?

Jah. Meid saab kuulata internetileheküljel www.pereraadio.ee. Meil on praegu internetis kvaliteet nõrk, aga me tahame teha parema kvaliteediga kanali.

KAS VÄLJASPOOL EESTIT EI OLE KEEGI TAHTNUD TARTUSKOJE SEMEINOJE RADIO SAATEID ÜLE KANDA?

Hetkel on käimas läbirääkimised Maria raadiojaamaga Peterburis. Loodame, et mõned meie saated hakkavad kõlama nende eetris ja sellega saab neid Peterburis parema kvaliteediga kuulata.

Veel on meil plaan Ida-Virumaal kuuldavuse parandamiseks võtta kasutusele FM-sagedusel raadiosaatja.

MILLISED ON SINU AMETIÜLESANDED?

Põhimõtteliselt olen peatoimetaja. Ma planeerin, millised programmid ja kunas lähevad eetrisse. Minu peal on kogu töö organiseerimine ja suhtlemine partneritega. Samas teen ka raadioprogramme ning tegelen materjalide arhiveerimisega.

KUI PALJU ON SAADETE TEGIJAID?

Oleme neljakesi palgalised. On ka vabatahtlikke. Vabatahtlikud ei ole pidevalt tööl. Igaüks neist ohverdab oma aega Jumalale ja teeb mingi osa tööst. Näiteks mõni töötab ühe tunni päevas, mõni tunni nädalas või kuus.

Meil on koostöö paljude kristlike kogudustega Eestis ja ka Venemaal (näiteks Pihkva baptistikogudusega). Narvas on mitu inimest, kes teevad meie jaoks saateid ja saadete lõike. Kohtla-Järvel on perekond, kes teeb koduarvutil saateid ning saadab need meile interneti kaudu.

MILLISESSE KOGUDUSSE SA KUULUD?

Tartu Kolgata Baptistikogudusse. Kogudus ei ole väike, kuid venekeelses grupis on ainult 25 liiget.

KAS TARTUSKOJE SEMEINOJE RADIO ON BAPTISTLIK?

Oleme oikumeeniline raadiojaam. Põhikirja järgi teeme koostööd kristlike kirikutega, mis kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogusse.

Praktika näitab siiski, et kõigiga koos töötada ei saa. Kõik ei tee raadioprogramme ja mõned ei taha kaasa töötada oikumeenilises jaamas. Kõigi nendega, kes tahavad kuulutada evangeeliumi, kelle eesmärk on, et Jumala riik jõuaks kuulajateni, teeme koostööd.

PALUN NIMETA NEID, KELLEGA KOOSTÖÖ KÄIB.

Baptistid, nelipühilased, adventistid, luterlased, õigeusklikud. Praegu ei ole koostööd katoliku kirikuga, sest neil ei tee keegi programme. Seni ei ole neilt pakkumist tulnud.

KAS SAADETES KÄSITLETAV KIRIKUELU ON EESTI OMA?

Räägime kogu maailma kristlikust tööst. Uudised saame kristlikest infoagentuuridest. On mitu venekeelset agentuuri ja kasutame ka inglise keelest elektroonilist tõlget.

KAS KASUTATE KA EESTIKEELSETE KOGUDUSTE TÕLKEMATERJALE?

Meil on liiga väike kollektiiv tõlkimiseks. Meid peaks olema selle töö jaoks mitu korda rohkem. Jõuame teha ainult kõige tähtsamat. Üks inimene tõlgib Ameerikasse sponsoritele minevad kirjad inglise keelde. Enamik materjalist on originaalis juba vene keeles.

Aga näiteks kui Tartu Pereraadio president Joel Luhamets pöördub sõnaga kuulajate poole, siis me tõlgime selle vene keelde.

KAS LASETE EETRISSE KA UUDISEID EESTIKEELSETE KOGUDUSTE ELUST?

Tähtsaid uudiseid küll. Meil on mõned programmid vene keeles ka eestikeelses Tartu Pereraadios. Seal me avaldame kohalikke uudiseid, mis Venemaa jaoks huvi ei paku.

EESTIKEELSES PROGRAMMIS KASUTATAKSE KA EESTI RAADIO UUDISEID.

Meie kasutame Raadio 4 uudiseid. Meil on selle kohta Eesti Raadioga leping.

KUI PALJU ON VÕIMALIK TEHA INTERVJUUSID JA JUMALATEENISTUSTE ÜLEKANDEID?

Intervjuusid on vähe. Venekeelne kristlik töö Eestis on üsna nõrk.

Otseülekandeid meil ei ole, sest meil pole selleks vajalikku tehnikat. Kogudused salvestavad oma jumalateenistused ja saadavad meile need interneti kaudu. Eetrisse läheb jumalateenistus üks nädal hiljem. Kristlike tähtpäevade puhul kasutame eelmise aasta lindistusi.

Praegu tulevad meile jumalateenistuste salvestused Kohtla-Järve Peeteli ja Narva EKB kogudustest. Läbirääkimised käivad nelipühikogudustega, kas nad oleksid nõus salvestama oma jumalateenistusi.

Venekeelses Tallinna Peeteli EKB Koguduses ei ole võimalik jumalateenistusi salvestada, aga neilt tuleb iga nädal üks pooletunnine saade.

TEIL VÕIKSID OLLA KORRESPONDENDID VENEMAAL. SEALT VÕIKS KINDLASTI SAADA JUMALATEENISTUSTE SALVESTUSI, HÄID TUNNISTUSI JA INTERVJUUSID.

Meie eelarve on väga piiratud ja me ei saa endale lubada, et võtame tööle inimese, kes Venemaal intervjuusid teeks. Vabatahtlikuna pole ennast keegi pakkunud.

VENEMAALT PEAKS SAAMA HEAD VAIMULIKKU MUUSIKAT JA PLAATE?

Tegelikult saame Saksamaalt rohkem venekeelset muusikat kui Venemaalt. Millegipärast mittekristlikud muusikud saadavad oma salvestisi meile täiesti tasuta. Nad tahavad, et paneksime ainult eetrisse. Aga kristlased ütlevad, et ostke. Ilmalikku muusikat me eetrisse ei lase.

KAS TARTUSKOJE SEMEINOJE RADIO EESMÄRK ON EVANGELISEERIDA VENEMAAD?

Mitte ainult Venemaad. Tahame nii kaugele, kui meid on kuulda, kuulutada inimestele evangeeliumi. Meid on pimedal ajal hästi kuulda Valgevenes ja Ukrainas. Ka Soomes, Rootsis ja Saksamaal on inimesi, kes valdavad vene keelt.

ÜLDISELT ON VASTUKAJAD POSITIIVSED?

Kolme aasta jooksul oleme saanud ainult kaks kriitilist kirja.

Suvel on inimesed rohkem seotud suvilatega, siis on vastukaja väiksem. Näiteks Eestis need, kes meile pidevalt kirjutavad, suvel seda ei tee. Kirjutavad meile, et olid suvilas, polnud aega kirjutada, aga kuulasid ikka.

KUI SUUR ON TARTUSKOJE SEMEINOJE RADIO ÜHE KUU RAHALINE VÄLJAMINEK?

Saatja tarbib väga palju elektrit. Kavastu mastile läheb 60-70 tuhat krooni kuus. Lisaks on riigimaksud, palgad ja regulaarne tehniline teenindamine. Ma ei ole täpselt rahaasjadega kursis, sest minu töö on programmiga tegelemine.

Meil on ühine raamatupidamine Tartu Pereraadioga. Me ei saa eksisteerida teineteiseta.

KUST TULEB RAHA?

Suurem osa rahast tuleb Ameerikast. Jim Carson lõi spetsiaalse misjoni European Christian Radioprojekt, mis kogub kogudustes meie töö jaoks raha.

Ameerika annetused siiski ei kata kõiki meie vajadusi. Meid toetavad ka Eesti luteri, baptisti ja metodisti kogudused. Mõned kogudused ohverdavad isegi mitu tuhat krooni kuus meie töö heaks.

Samuti annetavad meile kuulajad. Tartu Pereraadiol on programm "Üks kroon päevas pereraadio jaoks". Kes on meie tööst huvitatud, panevad ühe krooni päevas kõrvale.

Mõned kuulajad saadavad raha ka Venemaalt.

KAS SUL ON MINGEID SOOVE KUULUTAJA LUGEJATELE?

Palvetage meie pärast! On rünnakuid vaimumaailmas, mida kõrvalseisjad ei tea. Hingevaenlane püüab teha nii, et me ei oleks valmis Jumalat teenima.

MILLAL TE PEATE JÕULE?

Raadios ja ka oma koguduses peame neid kaks korda - vana ja uue kalendri järgi.

TÄNAME!

12. novembril 2004 Tõrvas

JÕULUÕHTUL ALGAS TEE ISSANDA JUURDE

See oli jõuluõhtul 1980. aastal Egiptuses. Kui 24-aastane moslem Minas Girges hommikul üles tõusis, ei aimanud ta veel, et sel päeval muutub ta elu põhjalikult. Üks kristlane kutsus tookord ta enda juurde külla.

Girges oli kaupmees ja väärika pere poeg ning tal oli kõik olemas, millest Egiptuses unistada võis. Ometi tundis ta end rahutuna. Noormees ja tema kristlasest sõber arutasid sel õhtul elavalt islami ja ristiusu erinevuste üle, eriti aga inimese ja Jumala sidemete üle.

Esialgu tundus Girgesile täiesti vildakana, et mitte tema ei pea Jumalat otsima, vaid Jumal otsib teda. Ka seda, et Jeesus Jumala Poeg on, pidas ta võimatuks. Aga kuna noormees tahtis teada, mida need "uskmatud" - sellistena nägi ta kristlasi - veel mõtlevad, laenas ta raamatu pealkirjaga "Tee lunastuseni". Kodus pani ta end luku taha ja hakkas seda salaja lugema. Kristlaseks sai ta Piiblit lugedes.

TOON LÄKS TERAVAMAKS

Kui Minas Girges ümberkaudsete inimestega oma uuest usust rääkis, tegid nad algul tema üle nalja. Hiljem läks toon teravamaks. "Sina äraneetu," karjusid nad ta peale. Sõbrad ja sugulased jätsid ta maha.

Kevadel 1981 arreteeris salapolitsei Girgesi töökohal. Üheksa kuud oli ta kinni ja teda piinati. Sellest jäid terviserikked, mille all ta tänaseni kannatab.

KIHLATU TAPETI

1983. aasta alguses Minas Girges ristiti. Tal õnnestus taastada kontakt oma kihlatuga. Ka tema võttis Kristuse vastu ja ristiti salaja. Kuid rõõm ei kestnud kaua - tagasiteel ristimiselt varitsesid neid kolm meest ühest äärmusgrupist ja tulistasid Girgesi kihlatut. Naine suri.

Sel raskel ajal hoidis Girges kinni sõnast "Ära karda, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!" (Js 43,1). Ta varjus ühes kõrbekloostris. Sõprade abiga õnnestus tal põgeneda Saksamaale.

ROHKEM KUI PASTOR

Minas Girges lõpetas Saksamaal evangelikaalse usuteadusliku seminari. Seejärel tõmbas teda hirmsatele läbielamustele vaatamata tagasi kodumaale. Kuid tema uus kihlatu ja nüüdne naine kartis, et seal meest uuesti ründama hakatakse.

Lõpuks avas Jumal ukse ja üheksakümnendate aastate alguses leidis Minas Girges Saksamaal vaimulikku tööd. 2001. aastal ordineeriti ta jutlustajaks araablastest koosnevas luterlikus kirikus. Umbes 160 koguduseliiget - naised, mehed ja lapsed - kuuluvad sellesse kogudusse. Enamikus pärinevad nad Iraagist, Liibanonist, Egiptusest, Süüriast ja Palestiinast.

Kuid Minas Girges on nendele inimestele enam kui pastor. "Mõnikord heliseb keset ööd telefon. Teisel pool on siis tavaliselt keegi haiglast või politseist. Nad peavad minuga nõu, kui araabia vendadel-õdedel on probleeme ja nad ei oska end õigesti väljendada," ütles Girges. Selline abi, hingehoid ja evangeeliumi kuulutus käivad tema elus käsikäes.

AXEL JEROMA
idea Spektrum

BAPTISTIPIISKOP ANDIS ANDEKS

Gruusia EKB Liidu piiskop Malhaz Songulašvili andis andeks oma kõige vihasemale vastasele endisele õigeusupreestrile Vassili Mkalavišvilile.

Mkalavišvili on vastutav avaliku Piiblite ja teiste raamatute põletamise eest Tbilisi baptistikoguduse ees veebruaris 2002 ja mitmete vägivaldsete rünnakute eest baptistide jumalateenistuste külastajate vastu 2003. aastal.

Mkalavišvili on õigeusukiriku poolt preestriametist lahti lastud. Koos üheksa kaaslasega pidi ta nüüd oma kuritegude eest kohtus vastust andma. Juba märtsikuust alates istub ta koos kaaslastega eelurimisvangistuses.

Baptistipiiskop kutsuti tunnistajana kohtusse. Ta kasutas võimalust, et kolm tundi järjest avalikult rääkida kristlikust usust ja seejärel kohtualuste vabastamist taotleda. Arm peab olema olulisem kui õigus, seletas Songulašvili.

Märgiks andestamisvalmiduse kohta sirutas ta süüdistatavatele, kes protsessi ajal olid raudpuuri lukustatud, läbi puurivarbade käe. Ta ei soovi vangistatute karistamist ega oota neilt materiaalse kahju hüvitamist.

Mkalavišvili võttis andestusavalduse vastu. Kohtuprotsessi lõpuni tuleb tal aga koos kaaslastega vahi all olla.

Kui piiskop mõned päevad hiljem novembri keskel oma kümnendat ametijuubelit tähistas, saatis Mkalavišvili talle tervituseks kaks ikooni ja tordi. Need kingitused olevat talle kõige väärtuslikumad, ütles Songulašvili. Ka Mkalavišvili pooldajad olevat osalenud baptistide juubelirongkäigus läbi Tbilisi vanalinna.

Die Gemeinde
Vassili Mkalavišvili tegudest loe Kuulutajast nr 2 (148)/2002

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGUS

16. detsembril toimus Tallinnas Püha Birgitta ordu kloostris Eesti Kirikute Nõukogu korraline töökoosolek, mille käigus anti üle 2004. aasta oikumeenilised aastapreemiad ja usuõpetaja preemia. Preemiate üleandmisel tervitas kirikute esindajaid ja preemiate laureaate ka regionaalminister Jaan Õunapuu.

Minister tõdes, et läbi ajaloo on riigi ja kiriku vahelised suhted olnud muutlikud, kuid Eesti iseseisvusaegade jooksul on need olnud heapartnerlikud. "Riigi peamiseks koostööpartneriks erinevates riiki ja kirikuid puudutavates valdkondades on Eesti taasiseseisvumisest alates olnud Eesti Kirikute Nõukogu, mis koondab suuremaid Eestis tegutsevaid kristlikke kirikuid ja koguduste liite," ütles Jaan Õunapuu.

Konkreetse näitena riigipoolsest usaldusest kiriku kui partneri vastu tõi minister abielude sõlmimise õiguse andmise vaimulikele. "Käesoleval aastal on näiteks detsembrikuu alguse seisuga sõlmitud vaimulike poolt 423 abielu ja üldse kokku 2001. aastast alates 1372 abielu," lisas minister.

Jaan Õunapuu andis üle tänukirja Püha Birgitta ordule Pirita kloostri kaudu tehtud ühiskonda suunatud töö eest.

Kirikute nõukogu preemiate laureaatideks 2004. aastal said liikmeskirikute esindajate töökoosoleku otsusega neli inimest.

Oikumeenilise aastapreemia pälvis postuumselt Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskop ALLAN LAUR kiriku kui Kristuse ihu ühtsuse edendamise eest.

Lokaaloikumeenia eripreemia sai LEHARI KAUSTEL, kelle eestvedamisel loodud kristliku muusika ühing Sonico on edendanud kirikute ja nende liikmete oikumeenilist koostööd rohujuuretasandil.

Usuõpetaja aastapreemia pälvisid OLGA SCHIHALEJEV ja KRISTINA MÄGI tegevuse eest religiooniõpetajatena ning religiooniõpetuse õppematerjalide koostamisel.

Pressiteatest
Loe intervjuud lk. 5!

LÜHIDALT EESTI EKB KOGUDUSTE LIIDUST

Kärdla Baptistikoguduse jumalateenistusel 28. novembril seati ametisse pastor TARMO KÄHR.

* * *

Rapla Vabakoguduses ordineeriti 28. novembril pastoriks ALLAN HELDE. Ordineerimistalituse viisid läbi Eesti EKB Koguduste Liidu president Joosep Tammo ja Kohila Baptistikoguduse pastor Viljar Liht. Diakoniks ordineeriti RIIVO BORTNIKOV ning diakonissideks URVE DÜÜNA ja TALVI HELDE.

* * *

Puka Vabakoguduses ordineeriti 19. detsembril pastoriks AGO RAND. Õnnistuspalve pidasid Joosep Tammo ning liidu vanematekogu liikmed Peeter Roosimaa ja Enn Palmik. Diakoniks ordineeriti MANGO FRANZ.

Joosep Tammo (paremal) ja Ago Rand

TEKKIS LOOTUS RAHU SAABUMISSE

Iisraeli baptistid arvavad, et pärast palestiinlaste juhi Yassir Arafati surma on lootused pikaajaliseks rahuks regioonis kasvanud.

Arafat oli paljude inimeste jaoks terrorismi sümbol, ütles Iisraeli baptistiliidu peasekretär Saleem Ramadan. Ta avaldas lootust, et palestiinlaste uus juhtkond leiab tee suuremale rahule, et rahvad sellel Jumala poolt neile antud maal rahulikult koos elada saaks. Vajalik olevat kiiresti parandada nende inimeste elutingimusi, kes jäid Iisraeli püstitatud turvamüüri taha.

Ramadan kriipsutas alla vajadust kuulutada evangeeliumi ja misjoneerida kogu Iisraelis: "Inimesed peavad Jeesust tundma õppima, kes neile tõelise rahu annab - nende ja Jumala vahele, aga ka inimeste vahele."

Iisraeli baptistiliitu kuulub 19 kogudust 1500 liikmega.

Die Gemeinde

KA POLITSEIÜLEM VAJAB USKU

Politseifilmid ei paku Dieter Klingerile midagi. Nendele on sellel 54-aastasel mehel kahju oma aega raisata. Need ei ole tema arvates tõepärased.

Klingeri arvamusel on kaalu, sest ta on Kölni politsei asepresident. Parema meelega kulutab ta aega oma baptistikogudusele. Ta korraldab seal koos abikaasa Gabiga kolmeaastastele ja vanematele lastele lastejumalateenistusi. Tema jaoks ei ole midagi tähtsamat, kui lapsi juba väikesena Jeesusest vaimustuma panna.

Klinger on vastutav üle 4000 politseiametniku töö eest. Teda informeeritakse koheselt kõigist tähtsamatest sündmustest. Sageli kutsutakse ta isiklikult sündmuskohale. Nagu selgi päeval, kui ta tegelikult oma naise sünnipäeva pidada tahtis. Siis plahvatas ühes Kölni linnaosas naelpomm ja Klinger pidi juhtimise enda peale võtma.

RÕÕM VÄLJASAATMISEST

Klinger ütleb, et ilma usuta Jumalasse ei saaks ta oma ametit pidada. Ta arvestab sellega, et Jumal teda juhatab, kui ta peab sekundite jooksul olulisi otsuseid tegema. Et ta pole kunagi päris valesti otsustanud, see tuleneb tema tööharjumustest, inimeste tundmisest ja rahulikkusest, mida ta samuti peab oma usu tulemusteks.

Juba kell kuus hommikul istub Klinger kirjutuslaua taga. Tema tööpäev kestab vähemalt 12 tundi. Ta ei hädalda, sest on näinud, et tema ja ta kolleegide töö on elu Kölnis julgemaks muutnud.

Meelsasti meenutab Klinger Kölni islamistide juhi Metin Kaplani väljasaatmist. Tänaseni on ta rõõmus, et õnnestus see vihkamise jutlustaja, kes oma vastase tappa laskis, Türki saata.

TABU ON KADUNUD

Üle maailma kasvava islamismiga ei tegele Klinger ainult ameti tõttu, vaid ka isikliku veendumuse mõjul. Ta on hämmastunud kasvavast julmusest. Kuni Beslani pantvangidraamani oli ka terroristidel kombeks lapsi säästa. Nüüd on see tabu kadunud. Klinger peab seda inimlikkuse mõnitamiseks, kui terroristid näiteks Iraagis oma pantvange kaamera ees mõrvavad.

Klinger teab, et alates 11. septembrist 2001 on 25 maal olnud üle 350 terrorirünnaku enam kui kümne tuhande haavatu ja nelja tuhande surnuga. Kuigi Saksamaal ei ole niisuguseid rünnakuid veel olnud, on nende tulek Klingeri arvates ainult ajaküsimus. Juba nüüd ei ole ühtegi suurt rünnakut, kust mõni jälg ka Saksamaale ei juhataks.

EESKUJUKS JIMMY CARTER

Mõeldes Klingeri erialastele teadmistele - kas ta ei tunne mõnikord hirmu tuleviku ees? Tema vastus on lühike: "Hirm on halb nõuandja." Talle on selge, et täielikku julgeolekut ei ole olemas. Ta teab, et on ise Jumalas hoitud. See ei ole mitte naiivsus, vaid tema kogemus.

Sellepärast on Klingeri jaoks mõttekas töötada laste ja noortega koguduses. Tal on ka tunnustatud eeskuju - USA endine president Jimmy Carter. Tema on nagu Dieter Klingergi pühapäevakooli õpetaja.

KLAUS RÖSLER
idea Spektrum

BUTTIGLIONE VÕITLEB KRISTLASTE VABADUSE EEST

Euroopa Komisjonist eelkõige oma homodevastase hoiaku tõttu välja jäänud Itaalia katoliiklane Rocco Buttiglione tahab ellu kutsuda uue poliitilise liikumise, mis võitleks kristlaste vabaduse eest. Ta ütles, et tuleb avaldada survet "hiilivalt totalitaarsetele" institutsioonidele nagu Euroopa Parlament.

Buttiglione arvates on ohus kristlaste arvamuste vabadus. Tema usulised veendumused seoses abordiga, naiste rolliga ja homoseksualismiga leidsid vihast vastuseisu sotsiaaldemokraatide, liberaalide ja roheliste parlamendisaadikute seas. Ta oli öelnud, et peab homoseksuaalsust patuks. Kuna kogu Euroopa Komisjoni ähvardas mahahääletamine, tuli Buttiglionel komisjonist välja jääda.

Buttiglione ei kavatse luua uut parteid, vaid kristlikku liikumist või ühingut. Pärast tema läbikukkumist Euroopa Parlamendis on talle tulnud tuhandeid heatahtlikke kirju ja e-maile. Need ei tulnud mitte ainult tema kodumaalt Itaaliast, vaid ka teistest maadest. Sümpaatiat tema eetilise kindlaksjäämise tõttu on talle avaldanud ka juudi- ja moslemiringkonnad.

JULGUSTUS USA VALIMISTEST

Buttiglione sai uue kristlik-poliitilise liikumise algatamiseks julgustust USA presidendivalimistest. President George W. Bushi võit tuli eelkõige konservatiivide ja kristlaste häältest. Buttiglione kirjutas ajakirjas Il Foglio: "Meie intellektuaalid Euroopas olid alati veendunud, et areng viib religiooni väljasuremisele. Nüüd näitab meile Ameerika, maailma kõige edukam maa, et religioon mitte ainult ei või olla, vaid on ka tegelikult vaba ühiskonna ja moodsa majanduse põhielement."

idea Spektrum

PILTE PALVUSHOMMIKUSÖÖGILT

Kirikujuhtide ja Eesti poliitikute kolmas palvushommikusöök toimus 29. novembril 2004 Tallinnas Olümpia hotellis.

1.President Arnol Rüütel ja proua Ingrid Rüütel istusid ühes lauas EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti (paremal), Eesti Kirikute Nõukogu presidendi piiskop Einar Soone (vasakul), Tartu Ülikooli õppeprorektori professor Tõnu Lehtsaare (seljaga) ja Eesti Evangeelse Alliansi presidendi Meego Remmeliga (hetkel kõnelemas ja lauast lahkunud)
2. Jutlustas professor Tõnu Lehtsaar
3. Kirikute juhid käisid üksteise järel palvetamas
4. Osalejatele laulis Kadri Hunt. Pildil on koos temaga Eesti Kristliku Televisiooni juht Peeter Võsu
5. Eesti Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik (vasakul) ja Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor Jüri Puusaag
6. President Arnold Rüütel Eesti palvushommikusöökide mõtte ühe algataja Miguel Zayasiga