|
Kuulutaja alustab taas uut aastakäiku.
Tänuga Jumala vastu minevikku vaadates on nii toimetusel
kui ka lugejatel kindlasti oma tulevikulootused. Neist
tuleb Jumalaga rääkida, et need tegelikkuseks
saaksid.
Kuulutaja peab ajalehena sisaldama uudiseid.
Käesolevast numbrist alates püüamegi
neid rohkem avaldada. Loomulikult räägivad
need uudised eelkõige Jumala rahva ja kristliku
kiriku käekäigust. Ükski uudis ei peaks
meid panema ei loorberitele puhkama ega viima musta
masendusse. Kui tulemuseks on innustumine vaimulikuks
tööks ja eestpalved, siis on need uudised
oma eesmärgi täitnud.
Ikka kimbutab toimetust vana häda -
raske on leida tunnistusi, eriti eestlaste tunnistusi.
Meie usklikud on liiga tagasihoidlikud. Ometi on just
tunnistused need, mis läbi aegade on paljusid inimesi
Kristuse juurde juhatanud. Sellepärast kutsume
usklikke üles oma kogemustest kirjutama. Liiga
palju tunnistusi ei tule meile kunagi - mis ei saa kohe
ilmuda, võib jääda oma aega ootama.
"Olge kindlad, kõigutamatud
ning ikka innukad Issanda töös, teades, et
teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine"
(1Ko 15,58).
 Johannes
Lipstok
40 aastat surmast
 Johannes
Lipstok sündis 13. septembril 1883. aastal Harjumaal
Kiiu vallas Valkla külas oma vanemate ainsa lapsena.
Tema isa ja ema olid kohaliku mõisa teotöölised.
Raske töö mõisas murdis enneaegselt
ta vanemate tervise. Nad surid 30-aastastena. Johannes
oli kaheaastane, kui suri isa, ja nelja-aastane, kui
surm viis ära ta ema. Oma vanematest ei jäänud
talle ühtki mälestust. Tema kasvatajaks sai
tädi oma abikaasaga.
Tema kasuvanemad ostsid Valkla mõisast Kukemäe
talu, mille tasumisel tuli neil endil tööga
kõvasti pingutada ja Johannese lapseõlad
pidid ka kandma seda rasket koormat. Juba 12-aastaselt
saadeti ta põllule kündma. Suvel algas tööpäev
väga vara, umbes kella 3-4 paiku. Esimesed tunnid
töötas ta kodus, siis mõisapõllul
ja õhtul taas kodus kuni kella 22-ni. Alles 20-aastasena
sai ta esimese rahana 20 kopikat ja need ta ohverdas
Jumala riigile. See oli noormehe püha armastuse
avaldus Jumala ja Tema riigi vajaduste vastu, oli ainulaadne
ohver.
Oma esimese hariduse omandamist alustas Johannes Lipstok
kümneaastasena Valkla koolis kolme klassi ulatuses.
Kuigi temal oli huvi ja tahtmist edasi õppimiseks,
ei võimaldanud seda kasuvanemate majanduslik
olukord. Kogu kooliaja oli ta esimene õpilane
klassis. Kooli kord ja kasvatus oli karm: õpilasi
pandi nurka ühe jala peal seisma või põlvili
herneste ja soola peale, vahel löödi isegi
kepiga. Kord käis Johannes ilma loata väljas
ja selle eest pandi ta põlvili hernestele.
Üheks usuliseks mõjutuseks varasemast east
oli külaskäik luteri kiriku õpetaja
Kentmanni juurde. Õpetaja viis Johannese oma
kõnetuppa, andis talle õunu ja ütles:
"See on vaenelaps - Jumal, aita, et ta kasvaks
Jumala inimeseks!'' See kohtumine õpetajaga jättis
nooruki hinge sügava jälje. Hiljem teostus
õpetaja soov ja Johannesest saigi tõeline
Jumala inimene. Vahepeal läks elu siiski edasi
kõige maailma teed. Leeriajal õppis ta
teiste noormeestega isegi kaarte mängima. Kuid
poolel leeriajal elas ta läbi usulise ärkamise
ühes talus peetud vaimulikul koosolekul, kus käis
koos oma kasuvanematega. Ta tundis selgelt ja valusalt,
et ta selliselt läheb hukka ja kui teised magasid,
siis palus tema südamest Jumalat, et Jumal ei laseks
tal pöördumatult surra.
Usklikuks sai Johannes Lipstok 15. aprillil 1901. aastal,
teisel ülestõusmispühal. Nende pühade
ajal algas eriline jumalik mõju tööd
tema hinges. Suurel Neljapäeval ja Reedel palvetas
ta palju. Ööl vastu teist püha kestis
hinges pinev võitlus kuni hommikuni. Siis tuli
südamesse selge ja õnnestav pattude andestuse
rahu ja Jumala lapse tunnistus. Mõni tund hiljem
elas ta üle Püha Vaimuga ristimise, rääkis
keelt, mida Vaim temale andis rääkida ja sai
sellega koos jutlustamise kutse, kutse Jumala riigi
pühale tööle. Sama aasta 5. juunil ristiti
ta koos kaheksa teise noorega Andres Tetermanni poolt
Jägala jões ja ta liitus Rummu baptistikogudusega.
Kahekümne ühe aastaseks saamise järel
võeti ta 12. novembril 1904 sõjaväeteenistusse
ja määrati 18. kahurväe brigaadi, mis
asus Poolas Lublini linnas, kus Johannes Lipstok teenis
1907. aastani. Ühe sõjaväemanöövri
ajal kukkus ta kahurilafetilt maha ja kuus hobust sõitis
temast üle. Jumala armu läbi pääses
ta surmasaamise ohust ainult jalaluu murdega. Sõjaväeteenistusest
vabanenud, töötas ta lühikest aega sepana
Tallinnas.
Aastatel 1908-1910 õppis Johannes Lipstok Poolas
Lodzis ja 1910-1911 Riias usuteaduslikus seminaris.
Eestikeelse baptistikoguduse loomisel Riias valiti ta
selle juhiks. Pärast seminari lõpetamist
valiti Johannes Lipstok 8. juulil 1911 Rummu-Valkla
baptistikoguduse jutlustajaks. Samal päeval õnnistati
ta Andres Tetermanni ja Tõnu Saarmanni poolt
Jumala riigi tööle. Selles koguduses töötas
ta edukalt kuni 1923. aastani.
1912. aastal abiellus Johannes Lipstok Juuli Tammega,
kellega elas õnnelikult ja töötas koos
Jumala riigis üle neljakümne aasta. Lapsi
neil ei olnud, kuid nad võtsid kasutütre.
Jäänud leseks, abiellus ta teistkordselt 1955.
aastal Matilde Ankuriga. Sellest abielust sündis
poeg Andres.
16. detsembril 1923 valis Eesti esimene baptistikogudus
Haapsalus Johannes Lipstoki oma jutlustajaks. Pärast
sisemist võitlust ja Jumalalt selguse otsimist
otsustas ta järgneda sellele kutsele. Ta töötas
seal õnnistusrikkalt, kuni Issand ta koju kutsus.
Andres Tetermanni lahkumisel Ameerikasse valiti Johannes
Lipstok 1921. aastal Eesti Baptisti Liidu esimeheks.
Sellel vastutusrikkal kohal töötas ta kuni
1934. aastani, millal ta valiti esimeseks aseesimeheks
ja neid ülesandeid täitis ta kuni 1945. aastani.
Samal aastal valiti ta uuesti Eesti Baptisti Liidu esimeheks
ja ühtlasi ka Eesti EKB koguduste vanempresbüteriks.
Samast ajast oli ta ka EKB Üleliidulise Nõukogu
liige.
Olles siis juba kõrges vanaduses, külastas
Johannes Lipstok väsimatus armastuses kõiki
Eesti EKB kogudusi ja võitis kõikjal ja
kõikide armastuse ja lugupidamise. Kunagisest
isata-emata, vennata-õeta vaeslapsest mõisapõllul
sai nimekas töömees Jumala riigi põllul,
kes parimas nooruses pani käe adra külge ega
vaadanud enam kunagi tagasi. Palju sündmusi veeres
üle tema töörohke elu, kuid tema vagu
oli alati sirge.
Kasvanud ise vaeslapsena, oli tema süda avatud
vanemateta laste kurvale saatusele. Tema õhutusel
asutas Eesti Baptisti Liit oma lastekodu, mis töötas
kuni 1944. aastani.
Olles ise saanud usuteadusliku hariduse, oli tema pidevaks
hooleks uute jutlustajate ettevalmistamine. Tema juhatusel
alustas Eesti Baptisti Liit 1922. aastal oma vaimulikku
seminari, kus õppisid ja kasvasid paljud nimekad
Jumala riigi töölised. Samuti alustasid tema
algatusel 1956. aastal tööd Eesti EKB usuteaduslikud
kursused, mille töö oli kõigiti edukas
ja osavõtt nendest rohke. Tema sulest on ilmunud
sisukas raamat "Kristus Uue Testamendi valgel".
Johannes Lipstok on esindanud Eesti vendlust rahvusvahelistel
konverentsidel Blankenburgis, Altonas, Stockholmis ja
Torontos.
Viimaks hakkas Johannes Lipstoki pikk tööpäev
õhtule jõudma. Pärast pikka ja rasket
haigust lahkus ta siit maailmast ja Issanda põllult
17. jaanuaril 1961. aastal, olles usus kindel ja lootuses
rõõmus. Tema viimane viibimine Haapsalu
koguduse keskel oli 18. detsembril 1960. aastal, tema
Haapsalus olemise ja koguduse teenimise 37. aastapäeval.
Üle maa kogunenud vendadest kantuna ja paljudest
kaasvõitlejatest saadetuna viidi Johannes Lipstoki
põrm Haapsalu kalmistule, kuhu ta maeti EKB Üleliidulise
Nõukogu peasekretäri Aleksander Karevi poolt.
Seal puhkab ta väsinud ihu viimast rahuund kuni
suure ja aulise ülestõusmise hommikuni.
Eluloolised andmed on üles märkinud
Elmar Palumäe
Avaldatud täiendatult ja lühendatult
VÕIDMISEANNI
TEGEVUS
Kui me täna räägime võidmiseanni
ehk Püha Vaimu tegevusest inimese ihus, siis mõtleme
siin usklikku inimest, sest Püha Vaim ei saa tegutseda
mitte iga inimese ihus, vaid uskliku - Jumala lapse
juures. Sest tema süda on eluasemeks Isale ja Pojale
ning ihu templiks Pühale Vaimule. Nõnda
õpetab meile Jumala Sõna ja ma loen paar
salmi:
"Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu
sõna, ja minu Isa armastab teda, ja me tuleme
tema juurde ja teeme eluaseme tema juurde." (Jh
14,23).
"Või te ei tea, et teie ihu on teie sees
oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud
Jumalalt, ja et te ei ole iseeneste omad? Sest te olete
kalli hinnaga ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus."
(1Ko 6,19-20).
Võime ka seda ütelda, et Püha Vaimu
tegevus on uskliku inimese sees, aga mitte väljaspool
teda.
Kui võidmiseand või Püha Vaim on
pühitsenud uskliku vaimu ja hinge, siis avaldub
see ka ihu kaudu, avaldub ihu tegudes, sest need ei
ole üksteisest lahus. Inimese vaim, hing ja ihu
moodustavad ju ühtse terviku.
Võidmiseanni või Püha Vaimu tegevuse
avaldused uskliku inimese ihus on vägagi mitmekesised
ja suure ulatusega. Tahan peatuda Tema tegevusavalduste
juures, mis ilmnevad uskliku ihus.
I PÜHA VAIM AITAB USKLIKKU ANDA VÕI PÜHENDADA
OMA IHU JUMALA TEENIMISEKS
Sellest kirjutas apostel Paulus järgmist: "Mina
manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku
halastuse tõttu andma oma ihud elavaks, pühaks
ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie
mõistlik jumalateenistus!" (Ro 12,1).
See tähendab, et peale maise elu kohustuste, tööde
ja tegemiste on uskliku inimese ihu, tema silmad, kõrvad,
suu, käed ja jalad ka Jumalat teenimas, on ka Jumala
käsutuses. Ja seda nimetas apostel Paulus "mõistlikuks
jumalateenistuseks". Nüüd paneme tähele,
kuidas avaldub see uskliku inimese tegelikus elus.
1. Silmad ei vaata enam himustavalt keelatud asjadele.
Nad näevad vaimulikke väärtusi ja Jumala
Riigi vajadusi, näevad hädalisi ja abivajajaid,
näevad selle maailma tühisust ja kaduvust.
Näevad ka oma puudusi ja vigu, et neid parandada.
2. Kõrvad ei pane tähele maailma meelitusi
ega hingevaenlase petlikke sosistamisi; nad ei kuula
inimeste igasuguseid tühje jutte, vaid on avatud
Jumala häälele seda kuulama, et selle järgi
elada ja tegutseda. Õnnelik inimene, kelle kõrvad
on suletud kõigele halvale, kuid kuulevad oma
taevase Isa kõnet, Tema juhatust ja õpetust,
aga ka hoiatust.
3. Suu ei räägi halba oma ligimestest, ei
lobise tühja juttu ega nalja, ei räägi
edasi keelatud saladusi ega kiitle enesest, kuid austab
Jumalat, kõneleb palves Jumalaga ja tunnistab
Temast kaasinimestele, laulab vaimulikke laule kas üksinda
või laulu- ja mängukooris. Vaikib, kus peab
vaikima ja räägib siis, kui on vajalik ja
seda, mida on vaja rääkida.
4. Ka käed ja jalad võtavad osa Jumala
Riigi tööst, olgu siis palvela ehitamine ja
selle korrastamine või mõni muu töö
või tegemine. Nende jalad viivad neid jumalateenistustele,
haigete juurde jne. Ja nende käed on abivalmis
käed, on aitajad käed.
Usklikud, kes selliselt elavad, on "mõistlikud
" Jumala teenijad, nagu eelpool lugesime. Seda
on ka kõik Jumala Riigi töölised ja
misjonärid, sest nad on pühendanud oma ihu
suure ja aulise Jumala teenistusse. Kahjuks ei teeni
selliselt kõikide usklikkude ihud Jumalat, nad
on üle andmata Jumalale. Nende ihud on veel Püha
Vaimu poolt pühitsemata, sest nad ei ole seda kas
mõistnud, et ka ihu kuulub Issandale, nagu alguses
lugesime, või ei ole nad tahtnud pühendada
ka oma ihu Jumala teenimisele. Nõnda on nende
Jumala teenimine puudulik ja kuidas lõpeb kord
aruandmine Kristuse kohtujärje ees, seda on raske
ette ütelda, aga head neil loota ei ole.
Olgu meie sooviks ja palveks ja püüdeks olla
hea, andunud ja mõistlik Jumala teenija!
Nüüd peatume järgmise mõtte juures.
II PÜHA VAIM KUI VÕIDMISEAND PÜHITSEB
KA USKLIKU INIMESE ISELOOMU, VABASTADES SELLE PAHEDEST
Selle tulemusena muutuvad uskliku eluavaldused, elamine
ja olemine ning käitumine paremaks ja ilusamaks,
sest ta on vabanenud iseloomu pahedest. Mõni
näide ka sellelt alalt.
1. Ei ole täiesti head ega päriselt halba
iseloomu. Iga inimese iseloomus on nii head kui halba.
Ühel rohkem head kui halba, teisel rohkem halba
kui head. Vabanemine iseloomu halbadest omadustest tähendab
suurt muudatust hea suunas ja tunduvat paremaks saamist.
Et iseloom kujundab inimese ja tema elu, siis on vägagi
oluline, et vabanetaks iseloomu pahedest enne, kui need
on rikkunud inimese käitumise ja viimaks kogu ta
elu ning valmistanud kannatusi ja raskusi perekonnas,
töökohal, koguduses, naabritele ja kõigile
lähedal olijatele.
2. Iseloomu pahed teevad kõlbmatuks ka meie
Jumala teenimise. Mida meie teistele Jumalast räägime
või laulame, kui meie oma elu on pühitsemata,
on täis vigu ja käitumine ebaväärikas,
võib-olla isegi madalam mõistliku maailmainimese
elutasemest! Sellepärast vajame ihu pühitsust,
selle üleandmist Jumalale ja vabanemist iseloomu
pahedest.
Palvetagem ka sellepärast, et iseloomu pahedest
vabanedes saaksime Jumalat teenida selliselt, et see
Teda rahuldaks ja rõõmustaks! Vastasel
korral ei ole sellel mingisugust tähtsust ega väärtust.
III VÕIDMISEAND - PÜHA VAIM, PÜHITSEDES
MEIE IHU, PÜHITSEB KA MEIE KODUST PEREKONNAELU
Kuidas avaldub see siis tegelikus elus? Nimetan mõne
ala, milles ilmneb pühitsus perekonnas.
1. Elatakse üksmeeles, rahus ja armastuses. See
muudab koduse elu kauniks, õnnelikuks ja eeskujulikuks,
sest pühitsuse kaudu oleme vabanenud vanast olemisest
iseloomu pahedest, sobimatust käitumisest ning
teistest vigadest ja nii ongi loodud alus õnnelikuks
ja kooskõlaliseks perekonnaeluks.
On väga kurb, kui usklikud elavad ebavaimulikult
oma igapäevast koduelu, perekonnaelu. See teeb
neid endid õnnetuks ja mõjub halvasti
ka teistele. Olgu meie pühaks püüdeks
elada tõsikristlastena oma perekonna keskel,
oma kodus!
2. See avaldub ka koduse puhtuse ja korra loomisel
ning selle hoidmisel. Ühel perekonnaliikmel on
seda raske või isegi võimatu teha, aga
kui hea ja kerge on seda ühiselt luua ja hoida.
Kallid õed ja vennad, olgu meie kodu selliselt
korras ja perekonnaelu kooskõlaline, et see vääriks
head tunnustust ega põhjustaks mitte kellegi
laimu ega näpuga näitamist.
3. Pühitsus uskliku ihus, elus ja kodus avaldub
ka riietuses. Siin on raske kindlaid piirjooni tõmmata.
Need piirjooned tõmbab Püha Vaim ja usklik
ise, kes on templiks Pühale Vaimule ning eluasemeks
Isale ja Pojale. Keda õpetab ja juhib Püha
Vaim, see tunneb neid piirjooni ega astu neist üle.
Ma kordan veel alguses loetud salmi, kus esineb see
mõte või tõde: "See võidmine,
mille te olete saanud Temalt, jääb ju teisse
ja teil ei ole vajadust, et keegi teid õpetaks;
vaid nagu Tema võidmine teid kõiges õpetab,
nõnda on see tõsi ega ole mitte vale;
ja nõnda kui see teid on õpetanud, nõnda
püsige Temas." (1Jh 2,27).
Kas oleme ka selles küsimuses Tema õpetust
mõistnud ja täitnud?
4. Aga seda võime ja isegi peame ütlema,
et Pühast Vaimust õpetatud ja pühitsetud
usklik ei sammu kunagi maailma moeharrastajate esirinnas,
eriti mitte siis, kui moodsad rõivad ei kata
vajalikul määral inimese keha või kahjustavad
tema tervist. On aga mõni usklik agar moeharrastaja,
siis juhib ja mõjutab teda maailma vaim, aga
mitte Jumala Püha Vaim.
Ma lõpetan selle mõtte apostel Johannese
sõnadega: "Ärge armastage maailma ega
seda, mis on maailmas. Kui keegi maailma armastab, siis
ei ole Isa armastust tema sees. Sest kõik, mis
on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus,
ei ole Isast, vaid on maailmast. Ja maailm kaob ja tema
himu; aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti."
(1Jh 2,15-17).
IV USKLIKKOGUDUS ON KRISTUSE IHU JA SELLES IHUS PEAB
KA AVALDUMA VÕIDMISEAND, PEAB TEGUTSEMA PÜHA
VAIM
Paar mõtet ka selle kohta:
1. Siin on Püha Vaimu tegevuse avaldusteks usuline
ärkamine, usklikkude usuline kasvamine, Püha
Vaimu andide ja viljade esinemine. Neist on apostel
Paulus selgesti kirjutanud 1. Korintose kirja 12. ja
14. peatükis ja Galaatia kirja 5. peatüki
22. ja 23. salmis, mida palun lugeda.
2. Püha Vaim saab koguduses tegutseda vaid siis,
kui koguduseliikmed on pühitsetud ja täidetud
Püha Vaimuga, sest koguduseliikmete usulisest tasemest
oleneb ka koguduse vaimulik tase. See kohustab iga koguduseliiget
elama Jumala kartuses, pühitsuses, elama tõelist
usuelu ja olema teadlik, et tema elu kas soodustab või
takistab Püha Vaimu tööd koguduses. Mõtelgem
sügavalt sellele tõsiasjale!
Olgu iga uskliku pühaks igatsuseks ja südame
palveks, et ta vaim, hing ja ihu saaks pühitsetud.
Siis meie elu austab Jumalat ja on eeskujuks ning õnnistuseks
kaasinimestele. Siis oleme õigesti ja hästi
elanud ning meile avanevad kord uksed Jumala igavesse
auriiki.
"Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid täielikult
ja kogu teie vaim ja hing ja ihu säiligu laitmatuina
meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks." (1Te 5,23).
Selleks aidaku Jumal meid kõiki oma Vaimu läbi!
JOHANNES LIPSTOK
Jutlus on võetud Elmar Palumäe raamatust
"JOHANNES LIPSTOK. Eluloolisi andmeid ja märkmeid
jutlustest"
Jutlus on peetud 1930. aastal Tallinnas alliansskonverentsil
Ameerika
Ühendriikides astus ametisse uus president
20. jaanuaril andis 43. USA presidendina ametivande
George W. Bush. Temast sai kolmas metodistist USA president.
Varem on USA presidentidest kuulunud metodisti kirikusse
Rutherford B. Hayes (1877-1881) ja William McKinley
(1897-1901). Ka asepresident Dick Cheney on metodist.
Uue presidendi isa George Bush oli oma presidendiks
oleku ajal episkopaalse kiriku liige.
54-aastane Bush on Highland Parki Ühinenud Metodisti
Kiriku liige Dallases. Nii Bush kui ka ta naine Laura
on õpetanud Highland Parki pühapäevakoolis.
See, et USA president kuulub metodisti kirikusse,
ei tähenda automaatselt, et presidendi poliitika
peaks väljendama selle kiriku seisukohti. Valimiskampaania
ajal kirjutasid mitmed uudistekanalid, et Bushi arvamused
sobivad paremini kokku Lõuna Baptistiliidu omadega
ehk selle uskkonnaga, kuhu kuulus tema peamine vastane
Al Gore ning paradoksaalselt meenutavad Gore'i vaated
rohkem metodismi, mida peetakse baptistidega võrreldes
liberaalsemaks kirikuks. Surmanuhtlus, relvastuskontroll,
haridus, abort ja sotsiaalkindlustus on mõned
nendest küsimustest, kus Bushi vaated erinevad
mingil määral tema kiriku seisukohtadest.
Teistes küsimustes on nende seisukohad kooskõlas.
Näiteks vabariiklaste partei, mille kõige
nähtavamaks eeskõnelejaks Bush on, ei poolda
inimeste kloonimist nagu ka metodisti kirik. Mõlemad
toetavad inimeste õigust osaleda ametiühingutes
ning tingida palka kollektiivselt. Surmanuhtluse osas
lähevad aga arvamused lahku: Bush toetab surmanuhtlust,
metodisti kirik mitte. Bush ütles: "Ma toetan
surmanuhtlust, sest ma usun, et see päästab
elusid." Metodisti kirik ja Bush on mõlemad
eitaval seisukohal homoseksualistide abielude suhtes.
Bush aga on veelgi radikaalsem, ta leiab, et homoseksualistid
ei tohiks teenida armees, samal ajal kui tema kirik
ei näe selles probleemi. Ka abordi küsimuses
on Bush oma kirikust radikaalsem. Kui Ühinenud
Metodisti Kirik üldjoontes tunnustab naiste õigust
abordile, siis Bush peab aborti õigustatuks vaid
juhul, kui tegemist on olnud vägistamisega või
on naise tervis otseses ohus.
* * *
George W. Bushi valitsuskabineti liikmetest enamus
on konservatiivsed kristlased. On võimalik, et
tegemist on kõigi aegade etniliselt kõige
mitmekülgsema valitsusega: kaks valitsuskabineti
liiget on afro-ameeriklased, üks aasia-ameeriklane,
üks araabia-ameeriklane ja kaks hispaania-ameeriklast.
Nende seas on neli naist ja üks demokraat. Mitmed
neist on vägagi konservatiivsed kristlased. Bush
peab väga oluliseks, et tema meeskonnas olevad
inimesed jagavad tema filosoofilisi vaateid ja järgivad
tema poliitilisi veendumusi.
* * *
Eelteadete kohaselt pidi Billy Graham osalema üheksandat
korda USA presidendi ametisse pühitsemisel. Kas
kõrges eas evangelist tegelikult ka tseremoonial
osales, selle kohta toimetusel veel andmeid ei ole.
Billy Graham on osalenud enam presidentide ametisse
pühitsemisel kui ükski teine inimene peale
USA Ülemkohtu kohtuniku John Marshalli. Grahamil
oli oma osa ka Bushi motiveerimisel oma elu Kristusele
pühendamisel.
* * *
Bill Clinton tänas oma kodukirikut palvete eest
tema presidendiks oleku aja jooksul. "Tänan
teid palvete eest tormi ja päikese ajal nende kaheksa
aasta jooksul," ütles Bill Clinton. "Te
ei kujuta ette, millist rahu, tröösti ja tugevust
olen ma saanud neist pühapäevadest, mis ma
olen veetnud koos teiega."
* * *
USA Kongressis on kokku 535 liiget. Neist 150 on katoliiklased
(91 demokraati ja 59 vabariiklast). Katoliiklased on
olnud suurimaks USA seadusandliku kogu usuliseks blokiks
alates aastast 1964. Baptiste on praeguses kongressis
72, neist on enamvähem võrdselt nii vabariiklasi
kui demokraate, metodiste on 65, neist on natuke enam
vabariiklasi, presbüterlasi on 49 (enamus vabariiklased).
41 episkopaalist on enamus vabariiklased, 37 juudist
enamuses demokraadid, 29 mittedenominatsioonilisest
protestandist enamus vabariiklased. Kongressis on 20
luterlast (11 demokraati ja 9 vabariiklast), 15 mormooni
(enamus vabariiklased) ja kaheksa Ühinenud Kristuse
Kiriku liiget.
Ameerika Ühendriikide Kongressis ei ole ühtegi
muhameedlast, budisti ega hindut. Vaid seitse inimest
535st ei oma usulist kuuluvust.
Ameeriklased soosivad religiooni ühiskonnas,
kuid kahtlevad selle siiruses, kui religioon jõuab
poliitikasse.
Käesoleval leheküljel avaldatud
andmed on valitud internetiportaalist Kompass. Nende
allikateks on United Methodist News Service ja Religion
Today.
EESTLASED
JA JUUDID
ANDRES VÕSU (44) on Jeruusalemma
Rahvusvahelise Kristliku Suursaatkonna (JRKS) Eesti
osakonna juhatuse esimees. Räägime temaga
sellest omanäolisest organisatsioonist, Iisraelist
ja juutidest.
Andres Võsu Iisraeli presidendi Ezer Weizmani
vastuvõtul 1998. aasta lehtmajadepühal.
MIS ON JRKS?
JRKS tekkis Jeruusalemmas mitmete Iisraeli sõprade
eestvedamisel alternatiiviks sellele, et suurem osa
riike tõi oma saatkonnad Jeruusalemmast aastal
1980 välja, kui Iisrael kuulutas Jeruusalemma oma
jagamatuks pealinnaks. JRKS asutajad ütlesid, et
nemad ei ole saatkondade lahkumise poolt. Kui maad ei
oma enam poliitilisi saatkondi Jeruusalemmas, siis nende
maade kristlased omavad seal oma esindust.
KUI PALJUSID MAID JRKS HÕLMAB?
Üle saja maa. See arv on kogu aeg muutuv. Maad
jagunevad kaheks. Ühtedes on suursaatkonnal riigis
esindus - on ametlikult registreeritud organisatsioon,
teistes on suursaatkonnal ainult esindusisik, kelle
kaudu JRKS selles riigis tegutseb.
JRKS Eesti osakond loodi 1993. aasta maikuus Tallinna
teletornis (Kuulutajale andis siis intervjuu JRKS tolleaegne
direktor Johann Lückhoff). Asutajaliikmeid oli
üle kolmekümne. Kuna organisatsiooni nimi
oli nii omapärane ja vahepeal muutusid ka seadused,
siis võttis registreerimine aega ligi kaks aastat
ja nii on registreerimise ajaks alles 1995. aasta maikuu.
KES SEDA ORGANISATSIOONI FINANTSEERIB?
Finantseerivad organisatsiooni liikmed oma liikmemaksude
ja annetustega. Väga paljudel inimestel on mulje,
et kuna tegemist on Jeruusalemmaga, küll siis juudid
finantseerivad. Nii see ei ole. Organisatsiooni eesmärk
on risti vastupidine - toetada juute. See on piibellik
põhimõte - esmalt juudile ...
Kuna eestlastel on annetamise ja toetamise traditsioon
veel väga lühike, siis oleme püüdnud
leida ka teisi teid oma organisatsiooni finantseerimiseks.
MIDA TEEB JRKS EESTI OSAKOND?
Töö erineb sesoonselt. Suveti on meil kolm
aastat olnud Iisraeli sõprade laager. Viimases
laagris Vormsi saarel oli sada inimest. Eesti osakonna
üks pidevaid töid on ajakirja Jeruusalemma
Sõnumid väljaandmine iga kolme kuu tagant.
Selle peale läheb umbes kuu aega kontoritööd.
Aastas korraldame paar-kolm Iisraeli-reisi. Paar-kolm
korda kuus on Iisraeli-teemalised õhtud. Sisustame
Pereraadios saateid "Iisrael ja meie". Meie
keskuses on avatud igal pühapäeval kohvik
koos Iisraeli muusika kuulamise võimalusega.
Esmaspäeviti on palveõhtud.
Ma arvan, et saatkonnal ei ole eesmärgiks jõuda
mingi konkreetse tulemuseni ja öelda siis, et me
oleme selle saavutanud. Saatkonna eesmärk on kohal
olla ja esindada. On olemas koht, kust inimene saab
selle maa kohta infot, on koht, kus inimesed oskavad
seal maal toimuvat Piibliga siduda rohkem kui tavaliselt
on harjutud seda tegema.
KAS TE ESINDATE KRISTLASI JERUUSALEMMAS
VÕI JUUTE SIIN?
Mõlemat pidi. Tahame olla eestlastele abiks
Iisraeliga tutvumisel. Viia eestlasi sinna ja tuua Iisrael
Eestisse. Me tõlgime seal toimuvatest kristlikest
üritustest videosid. Praegu on koostöös
Tiit Salumäega luterlikust kirikust käimas
lepitusaktsioon, kus me kogume allkirju kristlaste lepitusteenistuse
jaoks, mis toimub Jeruusalemmas 19. aprillil.
MITU KORDA SA IISRAELIS OLED KÄINUD?
Seitseteist. Turistina olen ma seal käinud kaks
korda. Ülejäänud korrad on olnud ametireisid
kas grupijuhina või mingi projekti raames. Kaks
korda oleme käinud filmimas - üks kord Eesti
Kristliku Televisiooniga ja teine kord Eesti Televisiooniga.
Siis olin ma sealpoolseks filmimise koordineerijaks.
MIS SIND IISRAELI TÕMBAB? INIMESED
KÄIVAD ÜHES PAIGAS ÜKS-KAKS KORDA JA
LÄHEVAD SIIS JÄRGMISSE KOHTA.
Iisraeli eripära just selles seisnebki, et seal
on, mida avastada. Ja mida rohkem sa avastad, seda rohkem
sa näed, kui vähe sa tegelikult oled avastanud.
Selle poolest erineb Iisrael kõigist puhketurismiga
seotud paikadest. See on rohkem palverännaku koht.
Inimesed käivad seal, et otsida rahu ja õppida
tundma Pühakirjast teada kohti. Piibel hakkab Pühal
Maal kõnelema palju otsesemalt. Ka mul on seal
väga palju veel avastamata ja iga reis annab midagi
juurde.
KAS JRKS KIIDAB KÕIK HEAKS,
MIDA IISRAEL TEEB?
Me esindame rohkem piibellikku kui poliitilist Iisraeli.
Jumal on prohvetite kaudu öelnud, et Ta ei armasta
juute mitte selle pärast, et nad oleksid head inimesed,
vaid Ta armastab neid oma valiku pärast. Meie nägemus
sealsest on samasugune. Mitte nii, et kõik, mida
Iisraeli poliitikud on teinud, oleks hirmus õige
ja hea, vaid me usume, et see, mida Jumal on oma prohvetite
kaudu ütelnud ja lubanud teoks teha, ka toimub.
MIDA KUJUTAVAD ENDAST EESTIS ELAVAD
JUUDID?
Eestis on juute kolme tuhande ringis. Umbes kaks kolmandikku
neist on venekeelsed. Eesti juudid on suhteliselt ilmalikud
võrreldes USA ja Lääne juutidega. Aga
väga paljud juudid otsivad Jumalat oma juudi traditsioonide
tõttu. On ka tekkinud väikesed messiaanlikud
kogudused, kus usutakse, et Jeesus oli Messias.
SA NIMETASID LEPITUSAKTSIOONI.
Väga paljud kristlased arvavad, et juute peab
evangeliseerima. Paljud teevad seda oskamatult ega suvatse
end kurssi viia taustinformatsiooniga. Läbi ajaloo
on kristlik kirik olnud juutide üks suuremaid tagakiusajaid.
Ristisõdijad põletasid Jeruusalemmas elusalt
juute. Hispaanias tapeti aastal 1492 kümneid tuhandeid
juute. Hitler tappis kuus ja pool miljonit juuti.
HITLER POLNUD MINGI KRISTLANE.
Jah, aga ta läks Jumala nimel seda tegema. On
teada, et Hitler oli kiriku liige oma surmatunnini ja
ka juudid võtavad teda sellest lähtudes.
Tihti öeldi, et me tasume juutidele kätte
selle eest, et nad Jeesuse tapsid. Arvestades seda,
kuidas kristlased on juutidega käitunud, ei ole
juudid kristlastes näinud selle Jumala teenijaid,
kellesse nemad usuvad. Tegelikult me usume ju samasse
Jumalasse.
Jeesuse idee oli armuidee, inimeste päästmine
ja aitamine. Kristlased ei ole seda ideed suhtlemises
juutidega alati kandnud. Ma arvan, et kui mul on mingi
süütegu, siis ma olen sellega nii kaua seotud,
kui ma elan. Kui meie usukaaslased või meie rahvuskaaslased
on kunagi valesti käitunud, siis me oleme niikaua
sellega seotud, kuni meie rahvus või meie usk
elab. Kui meie esivanemad on Kristuse nimel midagi valesti
teinud ja on unustanud selle pärast andeks paluda,
siis oleme meie kohustatud seda tegema.
Näiteks Hispaania riik palus aastal 1992, viissada
aastat hiljem, Iisraeli riigilt ametlikult andeks selle,
mida hispaanlased tegid aastal 1492. Ka katoliku kirik
on selliseid aktsioone läbi viinud ja tegelikult
andeks palunud. Meie, kes me kuulume reformatsiooni-järgsetesse
kirikutesse ja meie maa pole seda teinud. Meie suhted
peaksid uude aastatuhandesse minnes olema korraldatud
ja kui seal on kellelgi jäänud mingisugune
okas kristlaste tegevuse vastu, siis me peame selle
andeks paluma ja need suhted klaarima.
KUIDAS SEE AKTSIOON PRAKTILISELT KÄIB?
Me oleme juba saatnud suure osa allkirjalehti välja.
Neil lehtedel on toodud välja ka põhimõtted,
mille eest me andeks palume.
ON ÜLES TÕSTETUD KA KÜSIMUS,
ET EESTI KUI RIIK PEAKS JUUTIDELT ANDEKS PALUMA. EESTI
SEDA TEINUD EI OLE.
Meie, kristlased, oleme maa sool. Kristlased peaksid
olema eesotsas ja selles mõttes on Eestis praegu
järjekord õige. Ma usun ja loodan siiralt,
et järgmine samm on riiklikul tasandil.
PRESIDENT LENNART MERI ON MOODUSTANUD
KOMISJONI EESTI PINNAL AASTATEL 1940-1991 SOORITATUD
KURITEGUDE UURIMISEKS. NÕUKOGUDE REPRESSIIVORGANITES
OLI TÖÖL KA JUUTE. KAS JUUDID EI PEAKS MEILT
KA ANDEKS PALUMA?
Selle eest, mida on teinud Nõukogude repressiivorganid,
peab Eesti käest andeks paluma Venemaa, kes on
Nõukogude Liidu õigusjärglane. Olenemata
sellest, mis rahvusest need kurjategijad olid. Siin
ongi üks antisemitismi põhjuseid - teatud
negatiivsete ilmingute puhul on püütud just
juudi rahvus välja tuua. Samas, kui kurjategija
on näiteks eestlane, siis jäetakse rahvus
esile toomata.
JUUTIDE VASTU ON EESTIS KURITEGUSID
SOORITANUD EELKÕIGE SAKSA RIIK JA MÕNED
EESTLASED ON OLNUD KAASASÖRKIJAD, NAD POLE EESTI
RIIGIGA SEOTUD OLNUD. SELLE EEST PEAKS JU SAKSAMAA ANDEKS
PALUMA, MITTE MEIE?
See on muidugi õige ja Saksamaa on seda juba
teinud. Samas ei ole "peab andeks paluma"
õige termin. Iga andekspalumine kaunistab. Kui
ma kellelegi varba peale astun ja vabandust palun, siis
on meie suhe klaaritud. Keegi ei ütle, et ma pean
seda tegema, aga kui ma seda ei tee, jääb
meie vahele okas. Ma arvan, et meie kõigi huvides
ja eelkõige kristlaste huvides on andeks paluda,
sest me oleme tegelikult juutidelt saanud kõik
oma usu alused, Vana ja Uue Testamendi, Jeesuse ja apostlid.
Me tahame ju edaspidigi suhelda selle rahva esindajatega.
Jumal on lubanud õnnistada neid ja Jumal on nende
kohta öelnud, et õnnistab kõiki,
kes neid õnnistavad ja neab kõiki, kes
neid neavad. Meie enda rahvale on oluline saada õnnistatud
Jumala poolt. Kui andekspalumine aitab meie suhteid
korraldada, siis ma arvan, et see ei võta meilt
tükki küljest, vaid vastupidi - kaunistab
meid. See näitab ka meie suhtumist, et me austame
seda rahvast.
RÄÄGIME VEEL ANTISEMITISMIST.
MINGID POISIKESED LAAMENDASID SURNUAIAL, LÕHKUSID
EESTLASTE, VENELASTE JA JUUTIDE HAUDU. JUUTIDE HAUDADEST
TULI ÜLEMAAILMNE KISA, EESTLASTE JA VENELASTE HAUDADEST
EI TEHTUD ÜLDSE VÄLJA. KAS SIIN EI OLE TEGEMIST
ÜLITUNDLIKKUSEGA?
Et juudid on tundlikud, see on osa nende kultuurist.
Ma olen Iisraelis päris palju kohtunud analoogiliste
asjadega. Kui jordaanlased said 1948. aastal enda kätte
Õlimäe, siis nad kasutasid sealseid juutide
hauaplaate WCde ehitamiseks. Kui juudid said nn Läänekalda
1967. aastal tagasi, siis nad korjasid kõik need
hauaplaadid kokku ja tegid kõik võimaliku,
et õigele hauale õige plaat tagasi panna.
Juutidele on haud või nende kalmistu väga
püha koht. Kalmistu hävitamine on samaväärne
pühakoja hävitamisega. Ma ei leia, et selles
on midagi halba, kui nad kalmistu rüvetamise peale
lärmi tõstavad. Mul ei oleks midagi selle
vastu, kui eestlased ja venelased ka niisuguste asjade
pärast kisa tõstaksid.
VIIMASTEL KUUDEL ON IISRAELIS VÄGA
SUURED PINGED JUUTIDE JA PALESTIINLASTE VAHEL. KA PALESTIINA
KRISTLASED EI OLE SUGUGI RAHUL IISRAELI VÕIMUDEGA.
Palestiina kristlane on analoogne Soome kristlasega.
Soomes on 95% kristlasi. Nendest võib-olla pooled
pole oma jalgagi kirikusse saanud. "Palestiina
kristlane" ei tarvitse rohkem tähendada kui
seda, et ta on pärit kristlikust perekonnast. Palestiinlane
kui rahvus sündis alles aastal 1970. See palestiina
rahvas, kes Iisraeli territooriumil elab, on araablased.
Araablastest elab piibelliku Iisraeli territooriumil
umbes kolm miljonit. Üks miljon neist on Iisraeli
kodanikud ja nendega on konflikt väiksem. Teistel,
kes elavad põhiliselt Jordanist lääne
pool, on rohkem või vähem konflikte juutidega.
Teatud juhtudel see konflikt paisub ja teatud juhtudel
väheneb. Need araablased tahavad luua oma riiki
ja selleks on andnud alust ka rahvusvahelised lubadused.
Raske on öelda, milline oleks antud momendil õiglane
lahendus.
KUI KRISTLASED TOETUVAD PÕHILISELT
UUELE TESTAMENDILE, KAS TEIE TOETUTE VANALE TESTAMENDILE?
Minu isiklik arvamus on, et me peame toetuma kogu
Piiblile ja seda seetõttu, et Uue Testamendi
sündmused on ette kuulutatud Vana Testamendi prohvetite
läbi. Vana Testament ja ka juudi traditsioonide
tundmine aitavad mõista Uut Testamenti. Me ei
saa ju Jesaja, Jeremija ja Hesekieli raamatuid kõrvale
jätta. Jeesus ütles mäejutluses, et ükski
prohvetikuulutus ei ole tühistatud.
KUIDAS TE SUHTUTE NENDESSE KRISTLASTESSE,
KES NII SUURED IISRAELI FÄNNID EI OLE?
Selleks, et inimene saaks päästetud, ei
pea ta üldse Iisraeli fänn olema. Piisab,
kui tema suhted Jumalaga saavad korda. Aga kui kristlane
tõsiselt Piiblit uurib, siis ma arvan, et ta
ei saa jätta Iisraeli oma huviorbiidist päriselt
välja.
TÄNAME SIND JA SOOVIME RAHU JERUUSALEMMALE,
IISRAELILE JA EESTILE.
MIKS
MA LOEN PIIBLIT?
 16.
jaanuaril sai Saksamaa president Johannes Rau 70-aastaseks.
President on "Sinise Risti" rändjutlustaja
poeg. Ta on end näidanud piiblitruu kristlasena
ja selletõttu on talle hüüdnimeks antud
"vend Johannes". Elu viis õppinud raamatukaupmehe
27-aastaselt luterlikust noortekirjastusest liidumaa
parlamenti. Ligi kolm aastakümmet oli ta liidumaa
minister ja peaminister. 1965-1999 kuulus ta luterliku
kiriku piirkondlikku juhtkonda. Jõudu neiks ametiteks
on Rau ammutanud oma usust.
Avaldame ajakirja idea Spektrum vahendatud Johannes
Rau kirjutise Piiblist.
Minu isa, kes oli jutlustaja ja evangelist, armastas
lookesi. Me tögasime sageli teda selle pärast:
"Mis sinust siis saaks, kui sul neid näiteid
ei oleks?" Ma märkasin, et need lood võivad
olla nagu hele valgusesähvatus. Seepärast
räägin ma sageli lugu pastorist (tõenäoliselt
luterlasest) ja rabist, kes ühel kongressil ühes
toas elasid ja ka hommikusöögi ajal kokku
said. "Ma loodan, et ma ei seganud teid magama
jäämisel, kui ma tulel nii kaua põleda
lasksin," vabandab pastor rabi ees. "Pole
midagi, ma ei märganud midagi häirivat,"
vastab see. "Teate, kui ma õhtul pool tundi
Jumala Sõna ei loe, siis ei saa ma rahulikult
magada," seletab toakaaslane. "Väga tähelepanuväärne,"
vastab rabi, "minuga on vastupidi. Kui ma õhtul
pool tundi Jumala Sõna loeksin, ei saaks ma üldse
enam magada!"
Ühes ja samas raamatus on trööstiv
ja rahutuks tegev koos! See raamat lööb rekordeid.
Seda on rohkem trükitud, müüdud ja tõlgitud
kui ühtegi teist raamatut maailmas. Sellel on sadu
autoreid, neist paljud tundmatud. Ja ometi kuulub see
kõige vähem tuntud raamatute hulka, mida
on väga valesti tõlgitsetud ja kuritarvitatud
ning millest on väga valesti aru saadud. Aga see
on ka segaduses olevatest olenditest teinud elavad ja
ärksad inimesed.
365 KORDA "ÄRGE KARTKE!"
See on tõsi: sügavas hädas, äärmises
nõutuses ja abituses, kui kellegi tervitus, þest
ega sõbrasõna, rääkimata siis
jutlusest, enam kohale ei jõua, on Piibli sõna
Vanast või Uuest Testamendist toeks ja ankruks
ning Archimedese punktiks. Abi võib olla Jesaja
raamatus (43,1), Psalmides (23) või evangeeliumides,
pärit algul kutsutud jüngrilt Keefaselt või
hiljem kutsutud Pauluselt, sõjakas või
südamlik.
Arvusümboolika armastajad on kokku rehkendanud,
et rahutervitus "ärge kartke" esineb
Piibli kaante vahel 365 korda, üks kord iga päeva
jaoks - mina ei ole üle kontrollinud.
Piibel tunneb inimesi, meid ja elu siis ja nüüd.
Sealt leian ma armastuslugusid ja võrdlusi, teateid
äpardunud ja õnnestunud eludest. Piibel
selgitab meile, et mitte juudid ei ole meie ees võlglased,
vaid meie nende ees. Toora - viis Moosese raamatut -
oli Jeesuse Piibel. Tema surma ja ülestõusmisega
ei ole need vanapaberiks ega ajalooks muutunud. Need
jäävad maailma ja koguduse elava Issanda sõnaks.
Kui sageli räägime me järelemõtlematult
kristlikust ligimesearmastusest ja peame tegelikult
silmas juutide mõtlemist ja usku! Kui me teaksime,
kust sõnum tuleb, järgiksime me harvem ja
vähem valeprohveteid.
Kas Piibli abiga või täpsemalt mäejutluse
abiga (Matteuse 5-7) saab teha poliitikat? - See küsimus
on niisama vana kui mõtisklemine Jumala ja maailma
üle. Luther ütles "ei", Bismarck
ütles "ei", Helmut Schmidt, kes oli tõsine
kristlane nagu needki mõlemad, ei saanud "jah"
öelda. Ei, need kolm erutavat peatükki ei
ole poliitiline retseptiraamat. Aga kui saaks ilma või
hoopis vastu mäejutlust poliitikat teha, kuidas
läheks siis Johannese kirjadega või kirjadega
efeslastele ja galaatlastele?
Ikka ja jälle leidub poliitilisi kaubitsejaid,
kes end Piibli kirjakohtadega õigustavad ja neid
relvana vastaste vastu kasutavad, tehes nad nii oma
vaenlasteks. Piibel on aga allikas, mitte relv - kes
sellega lööb, selle asemel, et vabastada või
vabadusele juhatada, on seda juba kuritarvitanud, kuna
ta ei ole sellest aru saanud.
VÕTA JA LOE!
"Sa tunned lapsest saadik pühi kirju, mis
võivad sulle tarkust anda päästeks"
(2Ti 3,15). Üha vähesemad tunnevad lapsest
saadik. Aga sel mitmekesise info ajastul mõjub
Piibel - katkendites, üksikutes sõnades
ja salmides - ühele või teisele inimesele
maailma dþunglis ja päeva segadustes üllatavalt.
Kes Piibli viimase raamatu üleskutset - võtta
ja lugeda - kuuleb ja teeb, nagu öeldud ja nagu
talle öeldakse, see võidab elu ja näeb
tulevikku.
JOHANNES RAU
KRISTLASI
KIUSATAKSE TAGA
Aastavahetuse aegu leidsid aset mitmed rünnakud
kristlaste vastu, mis lõpetasid traagiliselt
seni kõige vägivaldsema sajandi.
Viimase kümne aastaga on tapetud sadu kristlikke
misjonäre. Vatikani misjoniagentuur Fides avaldas
5. jaanuaril nimekirja eelmisel aastal hukkunud katoliiklikest
misjonäridest. Kolmkümmend inimest kaotasid
elu aktiivses misjonitöös. Siiski ei sisalda
see number "sadu, võib-olla ka tuhandeid
kristlasi, kes tapeti Moluku saartel, paljusid Kristuse
järgijaid, kes on Hiina, Sudaani ja Ruanda vanglates
ning kellest midagi ei teata." Fides teatas, et
viimase kümne aasta jooksul tapeti 603 misjonäri,
statistiliselt võetult on see arv kasvanud 115
hukkunu võrra varasema kümnendiga võrreldes.
Hukkunud misjonäride arvu kasvus mängis olulist
rolli Ruandas 1994. aastal aset leidnud genotsiid, kus
hukkus 248 katoliku kiriku teenistujat. Fides peab mõrvatud
misjonärideks neid, kes riskisid oma eludega teisi
teenides, mitte vaid neid, kelle tapmise taga olid usulised
motiivid.
Vaen kristlaste vastu ei ole raugenud. Lõuna-Filipiinidel
tapeti 28. detsembril katoliku preester. Isa Benjamin
Inocencio lasti maha Jolo saarel. Usuline tagakius kasvab
ka mõnedes kõige rahvarikkamates riikides
nagu Hiina, India, Nigeeria, Pakistan ja Indoneesia.
Indias rööviti 52-aastane kristlik jutlustaja,
kelle ihu lõigati tükkideks. See aga oli
vaid üks sadadest usuliselt motiveeritud rünnakutest
kristlaste vastu Indias, milledes on mõrvatud
preestreid, vägistatud nunnasid ja elusalt põletatud
neid, kes töötavad pidalitõbistega.
Kõige rängema usulise tagakiusu all kannatavad
järgmised piirkonnad - Lähis-Ida, Lõuna-Sahara,
Balkan, Kaukasus, Kesk-Aasia ja Lõuna-Aasia.
Tagakiusu puhul on usk tavaliselt segunenud etniliste,
poliitiliste, territoriaalsete ja majanduslike huvidega.
Üks tagakiusu kasvu mõjutajaid on muhameedlaste
kasvav sõjakus ja seda alates Marokost ja lõpetades
Filipiinidega. Kristlikud kogunemised on seadusega keelatud
Saudi Araabias, kus kristlikke teenistusi peetakse vaid
võimsamate riikide saatkondades. Iga saud, kes
püüab lahkuda islamist, riskib eluga. Sama
kehtib ka mitmetes Pärsia lahe maades ja Põhja-Aafrikas.
Samuti on levinud kogukondlik vägivald vähemuste
vastu, mis on tihti provotseeritud radikaalsete islamijuhtide
poolt. 1997. aastal praktiliselt hävitati kristlaste
linn Shantinagar Pakistanis.
Venemaal hakkas käesoleva aasta algusest kehtima
uus religiooniseadus ning sellega seoses kasvab ka vägivald
usuliste vähemuste vastu. Vähemusteks Venemaal
on juudid, protestandid, katoliiklased ja õigeusu
põhivoolu mittekuuluvad kristlased. Sarnaseid
diskrimineerimise mudeleid usuliste vähemuste vastu
leidub ka Ukrainas, Bulgaarias, Rumeenias ja mitmel
pool mujal Ida-Euroopas.
Üheks tagakiusu allikaks on kommunistlikud valitsused,
eriti Hiina, Vietnami, Põhja-Korea, Laose ja
Kuuba valitsused. Vietnami valitsus püüab
peatada kristlaste ja budistide tegevust suguharude
juures, Laoses on mitukümmend kristlast vangis
oma usu pärast.
Allikas: Kompass/EWTN News
MOSKVAS
KEELATI PÄÄSTEARMEE
Moskva ametnikud keeldusid registreerimast päästearmeed,
pidades seda militaarseks organisatsiooniks. Päästearmee
tõsteti oma kirikuhoonest välja ning sai
käsu vabastada oma kontorid teises hoones. Kolonel
Kenneth Baillee, kes on päästearmee organisatsiooni
juht Venemaal, ütles, et "oli väga kurb
öelda inimestele uue aasta teenistuse ajal: "See
on meie viimane päev siin kirikus ja me ei tea,
kus me saame olema järgmisel nädalal.""
Kolonel Kenneth Baillee sõnul otsivad päästearmee
töötajad uusi kontoriruume. Päästearmee
jätkab oma tegevust Moskvas nii kaua kuni pole
tulnud kohtulikku määrust organisatsioon likvideerida.
Baillee loodab, et rahuldatakse avaldus registreerida
päästearmee "tsentraliseeritud usulise
organisatsioonina", mis avaks taas võimaluse
teha organisatsioonil tööd ka Moskvas.
Päästearmee on end edukalt registreerinud
Peterburis, Petrozavodskis, Volgogradis, Rostovis Doni
ääres ja Viiburis.
Allikas: Kompass/Religion Today
AFGANISTANIS
ON MISJON KEELATUD
Talebani režiim määrab surmanuhtluse
igale afgaanile, kes otsustab muuta oma usulist kuuluvust.
Igaüks, keda tabatakse kristliku või judaistliku
kirjanduse müümisel või islami alavääristamisel,
mõistetakse viieks aastaks vangi, kõlab
talebani ülem-mulla Mohammad Omari määruses.
Siiski pole siiani kedagi arreteeritud kristlusesse
või judaismi pööramise pärast.
Taleban valitseb 95% Afganistanist ning rakendab karme
usulisi seadusi, mille kohaselt on naistel keelatud
käia tööl või saada kooliharidust
pärast 8-aastaseks saamist, mehed peavad kandma
habet ning peavad iga päev palvetama, keelatud
on enamus meelelahutusega seotud asju, sealhulgas ka
televisioon ja muusika. Teiste uskude järgijatel
on ametlikult lubatud oma usku praktiseerida. Sikhid
ja hindud peavad Kabulis oma teenistusi ning linna on
jäänud veel ka juudi rabi, kuigi enamus juudiusulisi
on Kabulist lahkunud. Afganistanis on mõned kristlikud
kodukogudused, kuid nendest ei teata kuigi palju.
Allikas: Kompass/Märtrite Hääl
Ainult
väikesed asjad
"Kes ustav on kõige vähemas, see
on ustav ka suures" (Lk 16,10)
Maailm, milles elame, on üles ehitatud "väikestest
asjadest" ja iga suurt asja võib lõhkuda
väga väikesteks tükikesteks. Viimasel
ajal oleme õppinud, et aine, mateeria, koosneb
väikestest aatomitest ja aatomid neutronitest,
prootonitest ja elektronidest. Vesi koosneb tilkadest,
tilgad molekulidest, molekulid algaine aatomitest. Nii
on see ka ajaga. Aeg on kujundatud aastatest, aastad
kuudest, kuud nädalatest, nädalad päevadest
ja päevad tundidest, minutitest ja sekunditest.
Meie kehad koosnevad miljonitest rakkudest. Elu sisaldab
paljusid väikesi võtteid, sõnu ja
tegusid. Kui neid elu väikesi asju hoitakse puhtad
ja selged, iga üksikut tegu ja sõna hoolega
kaaludes, siis päevasest "väikeste asjade"
kogusummast tuleb midagi suurt.
Me reageerime nii elu suurtele asjadele kui ka väikestele.
Kui hoolikalt valime me oma sõnu, meie kogu vestlus
tuleneb neist! See on tegelikult ka patuga nii. Me klassifitseerime
tegusid. Mõne penni varastamisel me ütleme,
et see on tähtsusetu, tühine vargus. Veidi
suurema kohta ütleme, et see on vargus ja veel
suurema kohta, et see on rööv jne. Samuti
joomisega - väike naps, see pole mingi pahe. Armastatakse
öelda: "Võta pits ja pea aru!"
Kuid Jumala silmis on need samad asjad. Kas varastame
mõned pennid või suure summa, vargus on
vargus. Nii on see esemetega, mida töökojas
tasku topitakse. Kas võetakse väike asi
või autokoorem, see on ikka vargus. Mida inimene
teeb mõne penniga, see on mõõt,
mida ta teeb suurema summaga mängimisel, et saada
aga rohkem.
Jeesus käsitleb Lk 16,10-13 sügavat vaimulikku
elutõde. Ta vihjab kolmele asjale, alla kriipsutades,
kui tähtis on ustavus väikestes asjades (s.
10). Ta ütleb, et kes on "kõige vähemas
ustav, see on ustav ka suures". See on meile prooviks.
Edasi ütleb Ta "ülekohtusest mammonast",
s.o. rahast, et kes selles ustav ei ole, selle kätte
ei usaldata "tõelist" (s. 11). Siin
on põhjus, miks tõelist vara meie kätte
ei usaldata. Kaalu, kuidas oled käitunud rahadega,
mis su kätte usaldati. Kui olid ebaustav, ära
siis kurda, et sul vaimulikku vara pole. Ja viimaks
Ta rõhutab ustavust võõra varaga
või asjadega ümberkäimisel: "Ja
kui te võõra omaga ei ole olnud ustavad,
kes võib teile kätte anda meie oma?"
(s. 12). Meid proovitakse selles, kuidas võõraste
asjadega käitume. Ei ole me ustavad, ei anta meile
vaimuandeid. See ongi vahest üks põhjus,
miks käesoleval ajal on nii vähe vaimuandeid
- tõelist vara.
 Lugesin
väikesest sündmusest, mis seda illustreerib:
pangaametnikku otsustati alates järgmisest nädalast
edutada. Einestades kohvikus, seisis panga president
ta taga ja nägi, kuidas ta salaja kaks võitükki
leivaviilu alla libistas, nii et see oli kassiiri silmade
eest peidetud. Mees jäi edutamata just sellepärast,
et oli välja petnud nelja sendi väärtuses
võid. Meest, keda ei või usaldada väikestes
asjades, ei või usaldada kunagi, oli otsus.
Kaalume selles osas oma elu läbi ja teeme õiged
järeldused. Ärme unustame, et väikestel
asjadel on suur väärtus!
RICHARD KAUPS
Usurändur 1965
UUDISEID
EESTIST
7. jaanuaril toimus Tallinna Nõmme Vabaduse
Baptistikoguduses uue pastori RUUDI LEINUSe ametisseseadmine.
Talituse viis läbi Eesti EKB Liidu president Helari
Puu, õnnistuspalve pidasid Helari Puu, Ülo
Meriloo ja Ants Rebane. Öeldi tänusõnad
senisele pastorile Ants Rebasele tehtud töö
eest.
Koguduse ees on suur misjonipõld oma lähikonnas.
Eestpalves on oma maja küsimus. Praegu jätkatakse
tööd Tallinna Pääsküla Gümnaasiumi
ruumides Vabaduse puiestee 156.
Ruudi Leinus oli seni Lehtse koguduse pastoriks. Ta
jätkab paralleelselt pastoritööga ka
Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretäri
ametis.
* * *
21. jaanuaril ordineeriti Tartu Annelinna koguduses
pastoriks Tallinna Üksik-Päästekompanii
kaplan URMAS ROOSIMAA. Ordineerisid Helari Puu, Peeter
Roosimaa ja Kaitseväe peakaplani esindaja Taavi
Lindvere.
* * *
Alates 1. veebruarist alustab Eesti EKB Liidu täitevsekretärina
tööd Kohtla-Järve Saaroni Baptistikoguduse
pastor TARMO KÄHR.
* * *
22. jaanuaril valiti Tartu ülikooli usuteaduskonna
dekaaniks praktilise usuteaduse korraline professor
TÕNU LEHTSAAR (40).
Tõnu Lehtsaar lõpetas 1983. aastal TÜ
sotsiaalpsühholoogia erialal ning kaitses 1990.
aastal pedagoogikakandidaadi kraadi. 1993. aastal lõpetas
ta usuteaduste põhikursuse Kõrgemas Usuteaduslikus
Seminaris ning 1999. aastal kaitses doktorikraadi religioonipsühholoogia
alal Amsterdami ülikoolis.
Tõnu Lehtsaar on töötanud TÜ
psühholoogia osakonnas tööstuspsühholoogia
laboratooriumi nooremteadurina ning rakenduspsühholoogia
laboratooriumi juhatajana. 1991. aastast kuni 2000.
aastani töötas ta TÜ usuteaduskonna dotsendina.
Mullu valiti ta TÜ praktilise usuteaduse professoriks.
Aastatel 1994-1995 töötas ta külalisprofessorina
USAs ning oli 1996. aastal TÜ usuteaduskonna dekaan.
Tõnu Lehtsaare põhilisteks uurimisvaldkondadeks
on usulise kogemuse ja äärmuslike usuliikumiste
psühholoogia.
Tõnu Lehtsaar on Tartu Kolgata Baptistikoguduse
juhatuse esimees.
|
